Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Joonis 2.9 on näidatud ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor, mille pooluspaaride arv on määratud staatori pooluspaaride arvuga. a b Joonis 2.10. Asünkroonmootorites kasutatavad rootorid. a lühisrootor; b faasirootor [24]. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid. Faasirootoriga mootoris (slip ring rotor) muudetakse rootori kiirust takistuse
Alumiiniumrõngad koos uuretesse valatud varrastega juhivad hästi indutseeritavaid voole ning hoiavad samal ajal koos ka rootori südamiku plekkrõngaste komplekti. Staatorit sulgevaid otsakatteid, kus asuvad rootori laagrid, nimetatakse mootori laagrikilpideks. Väiksema võimsusega elektrimootoril on kuullaagrid, suurmatel mootoritel aga liugelaagrid. Asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus oleneb vahelduvvoolu sagedusest ja staatorimähise pooluspaaride arvust. Et tavalise võrguvoolu sagedus on 50 Hz, saame asünkroonmootori pöördeid muuta üksnes siis, kui muudame tema pooluspaaride arvu. Asünkroonmootoreid valmistatakse ühe, kahe, kolme ja nelja pooluspaariga. Nii on nelja pooluspaariga mootoril rootori pöörlemiskiirus 730 p/min., kolme pooluspaari juures 970 p/min. ja kahe pooluspaari korral 1440 p/min. Asünkroonmootori tööpõhimõte Mootori ühendamisel kolmefaasilisse vooluvõrku tekib staatoris pöörlev magnetväli
mootorid mitmefaasilin Kellad e Vinüülplaadi vahelduvvool mängijad Kassetimängijad 1.1 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega Antud valemist näeme, et kiirus sõltub sagedusest ja pooluspaaride arvust. Pooluspaaride arvu muutmisega muutub magnetvälja pöörlemiskiirus ja järelikult ka rootori pöörlemiskiirus. Pooluspaaride arv saab olla ainult täisarv seega saab kiirust reguleerida astmeliselt. Pooluspaaride arvu muutmine toimub kas staatorimähise ühendusskeemi muutmisega tema sektsioonide ümberlülitamise teel või varustatakse mootor mitme staatorimähisega
7.1 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvuda asünkroonmootorite ehitusega, tööpõhimõttega, põhi (sildi)andmetega, käivitamiseks ettevalmistamisega, selleks vajalike seadmetega, käivitamisega ja mootori põhiliste tööomadustega. 7.2 Aksünkroonmootori põhiandmed Mootori tüüp - AIR90L6 (90 - võlli tsentri kõrgus; L - pika kerega; 6 - pooluste arv) p= 3 (pooluspaaride arv) f= 50 Hz - 76% P= 1,5 kW IP = 54 n20 = 925 p/min cos= 0,72 U= 220V/380V I= 7,1A (kolmnurkühendus) I= 4,1A (tähtühendus) 7.4. Mõõdetud andmed 7.4.1 Tähtühendus- Joon. 7.4.1. Lühismootori käivitamine tähtlülituses: a põhimõtteskeem, b ühendused klemmlaual. n20 = 990 p/min (faasipinged) U1 = 231V U2 = 231V U3 = 232V (liinipinged) U12 = 394V U23 = 396V U31 = 398V I1 = 2,79A I2 = 2,99A I3 = 3,10A 7.4.2 Kolmnurkühendus Joon. 7.4
o suurt häirekindlust, o hõlpsat käsitsemist ja seadmete lihtsat häälestamist, o lihtsat hooldust ja täiuslikku talitlusjärelevalvet, o süsteemi digitaalset kaugjuhtimist andmesideliidese kaudu, o pumpade käivituse sujuvat juhtimist ja o hüdraulilise löögi vältimist torustikes juhitava pidurdusrambi abil. Sünkroonmootor Sünkroonmootori põhiline omadus on rangelt püsiv nurkkiirus, mis sõltub ainult pooluspaaride arvust ja võrgupinge sagedusest. Sünkroonmootor käivitatakse asünkroonselt. Nurkkiirusel (0,95...0,98) lülitatakse ergutusmähisesse alalisvool ja mootor läheb sünkronismi. Sünkroonmootori nurkkiirus kõigub keskmise sünkroonkiiruse ümber. Põhimõtteliselt on sünkroonmootori juures võimalikud kõik kolm pidurdusviisi: Rekuperatiivpidurdus ehk generaatorpidurdusel muutub mootor generaatoriks. Praktiliselt leiab see kasutamist veomootorites.
n = [ ] ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) Tm = 2 x TN (kriitiline moment = ülekoormatavus x nimimoment) T=0 n = 1500 pööret/minutis Valemid: Magnetvälja pöörlemiskiirus [ ] [ ] f1 – toitepinge sagedus p – pooluspaaride arv (tuleb vaadata skeemilt) (kui 6 täppi staatoril, siis p = 1 ja kui 12, siis p = 2) p 1 2 3 4 5 n1 3000 1500 1000 750 600 Elektromagneetilise jõu seadus:
Mis toimub sünkroonmootori ergutusvoolu muutmisel, kui moment tema võllil ei muutu? Ergutusvoolu suurendamisel genereeritav reaktiivvõimsus kasvab; ergutusvoolu suurendamisel sisemine elektromotoorjõud kasvab. Mis on sünkroonkompensaator? Sünkroonmasin mis pole mootor ega generaator; reguleeritavat reaktiivvõimsusallikat elektrivõrgus. Nimetage asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise meetodid. Kiiruse reguleerimine primaarsageduse muutmisega; kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega; kiiruse reguleerimine primaarpinge vahendamisega; kiiruse impulssreguleerimine. Nimetage sünkroongeneraatori paralleeltööle lülitamise tingimused. Lülitatava generaatori pinge peab võrduma võrgupingega; generaatori sagedus peab võrduma võrgu sagedusega; generaatori ja võrgu faasijärjestus peab olema ühesugune; generaatoripinge ja võrgupinge peavad omavahel faasis olema.
Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu ehk elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid. Faasirootoriga mootoris muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor, kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu.
liikumise suunale edasi liigutama. 23. Asünkroonmootori energeetika ja kasutegur. Võrgust tarbitav võimsus P1= 31 1 1 = % 24. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Hõõrdekaod laagrites, rootori ja ventilaatori õhutakistus 25. Asünkroonmootori pidurdus. 26. Kommutaatormootorite kiiruse reguleerimine. 27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub sageduse muutmisega või staatormähiste pooluspaaride arvu muutmise teel 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). - = = + 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Candela- valgus intensiivsus Lux- valgustatus Luumen- valgusvoog 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit.
........................................................... 29 1 Sünkroonmasinad Põhimõisted Sünkroonseks nim. kommutaatorita vahelduvvoolumasinat, mille rootori pöörlemiskiirus on kindlas vahekorras võrgu sagedusega Kuna meie võrgu sagedus on on 50Hz, siis rootori sagedus on rangelt määratud pooluspaaride arvuga (p=1, n=3000, p=2, n=1500, n=3, p=1000 jne.) Sünkroonmasin võib töötada nii generaatori kui mootorina Sünkroongeneraator on põhiline seadeldis elektrienergia tootmisel Sõltuvalt jõuallikast liigitatakse sünkroongeneraatorid hüdro-, turbo- ja diiselgeneraatoriteks a) Hüdro- ja tuuleturbiinid (50 ... 750 p/min, p = 60 ... 4), valmistatakse üksik- ehk väljepoolustega (salient pole) b) Auru- ja gaasiturbiinide pöörlemissagedus n = 3000 p/min, seega p = 1
Mähised võivad olla ühendtud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Joonis 5.2 on näidatud ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor, mille pooluspaaride arv on määratud staatori pooluspaaride arvuga. 37 Kaks poolust Neli poolust n0 = 3000 p/min n0 = 1500 p/min
Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos Mootori B=100%, nn, n I2, E2k, Tmax, Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootori poolt arendatav moment on T0=0 Nurkkiiruse leiame valemiga 0=1=2f1/p , kus 0=1-nurkkiirus tühijooksul,rad/s f1-sagedus,Hz p-pooluspaaride arv 0=1=250/5 =62,8 rad/s 2.Nimitööpunkti saame valemitega Tn=Pn/n ja n=*nn/30 , kus Tn-nimimoment,N*m Pn-nimivõimsus,W 40KW=40*103 W nn-nimi pöörlemissagedus,p/min n-niminurkkiirus,rad/s n=*585/30=61,3 rad/s Tn=40*103/61,3=652 N*m 3.Leiame vääratuspunkti:Vääratusmomendi saame andmetest Tmax=Tv=4120 N*m Vääratusnurkkiiruse leiame valemiga v=1(1-sv) , kus sv-vääratuslibistus, mille omakorda leiame valemiga sv=sn(B+B²-1) , kus tegur B= B=v+g(v-1) ja g= g5sn ning
Mootori Nimi- Nimi- Käivitus- Staatori- Nimi- Nimi- Vääratus tüüp võimsus pöörlemis- momendi mähise pinge voolu momendi Pn [kW] sagedus kordsus ühendus Un [V] sagedus kordsus nn [p/min] k skeem fn [Hz] v 4A180M6 18,5 975 1,20 / 380/220 50 2,0 Magnetomotoorjõu pöörlemissagedus, kus p - on pooluspaaride arv . 60 × 1 1 = 60 × 50 1 = = 1000 -1 3 Ideaalse tühijooksu punkti koordinaadid, nurkkiirus; moment T=0. 2 × × 1 0 = 2 × × 50 0 = = 105 -1 3 Nimitööpunkti koordinaadid × = × 975 = = 102,1 -1 30 = 18500 = = 181,2 102,1 Mootori nimilibistus 1 - = 1 1000 - 975 = = 0,025
Kaotab iseenda, isiksus lahustub. "Ma polnud enam mina." 2. Kohtub taskupeegli Stepihundiga ja kustutab selle. Harry vabaneb hundiks ja inimeseks lõhenemise painest. "Tema elu (nagu kõigi teistegi oma) ei kõigu mitte ainult kahe pooluse, nagu näiteks tungi ja vaimu või pühaku ja liiderdaja vahel, vaid tuhandete, loendamatute pooluspaaride vahel." 3. Kohtub arvukate Harrydega. Harry nägi ennast igasugustel eluetappide. Leiab orientiiri (inimlikkuse, häbi) tänu pahaaimatule lapsinimesele. 4. Tõmmatakse kaasa tsiviliseeritud maailma üldise hävitamise eest peetavasse sõtta, kus tapetakse oma lõbuks, rahulolematusest, meeleheitest maailma allakäigu pärast. "Mis eile oli normaalne, ei ole seda täna." 5
(elektrienergia allikas) Mootor: on seade mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks (elektri tarviti) 2)Milliseid elektrimasinaid nim asünkroonmootoriks? Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. . 3)Millest ja kuidas sõltub asünkroonmootori magnetvoo pöörlemissagedus? Sõltub staatormähiste pooluspaaride arvust 4)Kuidas liigitatakse kolmefaasilisi asünkroonmootoreid rootortüüpide järgi? Lühisrootor- ja faasirootoriga asünkroonmootor 22)Kuidas käivitatakse lühisrootoriga asünkroonmootoreid? Sulgeda võrgulüliti. Kolmefaasiline toitevool staatorimähistes tekitab pöördmagnet, mis veab kaasa rootorit.Sealjuures tekitab käivitusvool, mis põhjustab toiteliinis pingelangu.
Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. 23. Asünkroonmootori energeetika ja kasutegur. 24. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist: ω = f(M), n = f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. 1. Absoluutselt jäik tunnusjoon (1, joon. 2.3). Mis tahes momendi väärtusel nurkkiirus ei muutu (ω=const). Jäikustegur β=∞. Sellise tunnusjoonega on sünkroonmootor. 2
Pidurdamine toimub vastupidises suunas pöörlemisele. 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? Asünkroonmootori töö eelduseks on kolmefaasilise vooludesüsteemi olemasolu. Kui voolude süsteem lasta mähisesse, mille poolid on ruumis nihutatud, tekib magnetväli, mille tugevus ruumis perioodiliselt muutub. Seda välja saab kujutada induktsioonivektoriga, mis ruumis liigub. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub voolusagedusest f ja pooluspaaride arvust p (n =f/p). Sageduse muutmisega saab pöörlemiskiirust muuta suhteliselt laiades piirides. Vajaliks pooluspaaride arv tekitatakse mähise paigutusega staatoris. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks muundatakse toitepinge faasijärjestust. Kui päripäeva pöörleb mootor siis kui A C1, B C2, C C3, siis tuleb ta ümberlülitada nii: A C1, B C3, C C2 45. Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot? Mootori juhtimine tagab käivituse, vajaliku töö teostamise ja pidurdamise.
Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3-0,5 mm paksustest stantsitud staatroplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. Laagritel pöörleb võllile kinnitatud rootor. Samuti on seal ventilaator jahutusõhu saamiseks. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp. Staatorimähisest, täpsemini tema pooluspaaride arvust sõltub mootori pöörlemiskiirus. Sünkroonkiirus (magnetvälja pöörlemiskiirus) sõltub nii sagedusest kui ka pooluspaaride arvust. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühimähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Staatormähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevust nim
muundab oma asendit vastuvõtja sensüüni rootor. Vastuvõtjaid sensüüne võib olla mitu. 12.)Sünkroongeneraatori töötamispõhimõte :Töötamise põhimõte: 3 faasilisel generaatoril on 3 staatori mähist, millised on teineteisest nihutatud 120 (elektrilist) kraadi. Rootoriks on elektromagnet, mille pööreldes indutseeritakse staatori mähistes elektromotoorjõudu. Elektromotoorjõu sagedus oleneb pooluspaaride arvust ja rootori pöörlemiskiirusest. Soovides sagedust 50Hz peavad pooluspaaride arv ja pöörlemiskiirus olema järgmised. p 1. 2. 3. 4. 5. 6. n1 p/min 3000 1500 1000 750 600 500 P M I + I1 - 2 C C C 1 2 3 7.sünkroonmasina tööpõhimõte Sünkroonmasin võib töötadanii generaatori kui ka mootorina kui mootorina. Kui lahutada paraleelselt
Ankru suntimisel kiirus väheneb ergutusvoolu suurenemise tõttu. Ergutusmähise suntimisel kiirus suureneb. Lubatud võimsus on püsiv. Lubatud moment väheneb. 29. Asünkroonmootori nurkkiiruse reguleerimine. Rootori takistuse muutmine. Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), pooluspaaride arvu ja toitepinge sageduse muutmisega. Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega.
töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariitidele enamlevinud pneumootorid pöörleva liikumise saamiseks. Turbiinmootorid kasutatakse juhul, kui on vaja saavutada tööorgani väga suurt pöörlemissagedust väikese või keskmise võimsusega. Mis on asünkroonmootori eelised ja puudused võrreldes kommutaatmootoriga ning milline on tema tunnuskõver? Asünkroonmootori puudused: pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Kiirust saab muuta pooluspaaride arvu muutumise teel. Asünkroonmootori reverseerimine on suhteliselt lihtne. Eelis: võrku ühendamine ja lülimine on lihtne. Töökindlus suurem ja suhteline hind väiksem kui kommutaatmootoritel. Hüdroajami koosseis ja eelised, puudused. Seade mehhanismide ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimis- ja abiseadmetest
im_k = 144.474 × 10 Lahutusvoolu arvutamine Arvutusnaites kasutatakse lihtsuse mottes ainult reaktiivtakistustega arvutamist Lahtusviide t=0,1s Asunkroonmootori nimi-aktiivvoimsus: 6 6 PM_n := Pn_a PM_n 5 × 10 0.85 PM_n = 4.25 × 10 Asunkroonmootori pooluspaaride arv on antud: p =1 Lahteaseskeem -4 ZM = 0.142 + 1.421i ZT1III = 1.06 × 10 + 0.059i -3 ZG2K = 0.269i x2 ZT1I = 1.191 × 10 + 0.153i ZG1K = 0.343i ZT3K = 0.033 + 0.531i -3 ZL_1 = 0.013 + 0.034i ZT2K = 2.393 × 10 + 0
Selleks kasutatakse tänapäeval gaase (õhk, vesinik) ja vedelikku (vesi, trafoõli). TurboG-i näivvõimsus avaldub valemiga: , kus k on tegur, B on magnetiline induktsioon õhupilus (T), D on staatori sisemine diameeter (m), l on aktiivterase pikkus (m), n on rootori pöörlemiskiirus ja As on staatori mähise lineaarne koormus (A/cm). Generaatori võimsuse suurendamine võib toimuda vaid tema mähiste koormuste suurendamisel, sest n on määratud en.süsteemi sageduse ja pooluspaaride arvuga, B ei saa olla suurem kui 1 T, sest muidu toimub südamiku küllastumine, D-d piiravad transpordivõimalused, l ei tohi ületada 6 x rootori D-d, sest muidu ületab rootori staatiline läbipaine lubatava painde ja rootori omavõnkesagedus ligineb kriitilisele sagedusele, kus tekib rootorile ohtlik vibratsioon. Rootori lineaarne koormus on lineaarses sõltuvuses staatori lineaarsest koormusest. Proportsionaalsustegur on veidi suurem 1-st
värviprits. Seadmega on võimalik pihustada pakse, lakke, erinevaid värve, vahasid, tulekaitse võõpu, pahtleid jne. Värvipritsiga saab paralleelselt töötada kahe püstoliga. Seade on sobiv suuremahuliste viimistlustööde puhul ja teraskonstruktsioonide katmisel tulekaitsevõõpadega. 19) Kuidas on võimalik muuta asünkroonmootori pöörlemiskiirust. Asünkroonmootori puudused: pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Kiirust saab muuta pooluspaaride arvu muutmise teel. Asünkroonmootori reverseerimine on suhteliselt lihtne (kahe staatorimähise toitejuhtme vahetamise teel). Võrku ühendamine ja lülimine on lihtne. Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmine: 60 f1 n2 = (1 - s ) ; f1 toitevoolu sagedus; p pooluspaaride arv; s libistus p Pöörlemiskiiruse reguleerimiseks saab muuta voolu sagedust. Käsitööriistadel kasutati 200 Hz sagedust
Staatori sees asub paljupooluseline püsimagnetrootor 3 (joonis 3.20). Joonis 3.20 Kui rootor pöörleb nurkkiirusega , siis tema poolt tekitatud alalismagnetvälja jõu- jooned lõikuvad generaatormähise juhtmetega ning indutseerivad generaatormähises rootori pöörlemiskiirusega võrdelise vahelduvemj Eg = 4,44 * p * * wg * * km,g / (2) = Ctg * kus p rootori pooluspaaride arv; wg generaatormähise keerdude arv; - alalismagnetvoog; km,g generaatormähise mähise tegur, mis arvestab mähises indutseeritud emj vähenemist mähise konstruktsiooni iseärasuste tõttu; Ctg tahhogeneraatori ülekandetegur. Sünkroontahhogeneraatori väljundtunnusjoon Uvälj = f() on mittelineaarne, sest generaatormähise emj sageduse muutumine põhjustab generaatormähise ja koormus- takisti induktiivtakistuse muutumise
annaabi.ee 
