Poolestusaeg (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Nimetu

beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest ( )elektronidest või + positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest ( ) positronidest. 5.Radioaktiivse lagunemise seadus. Rutherford tegi radioaktiivsete ainete lagunemise uurimisel katseliselt kindlaks, et radioaktiivsete ainete aktiivsus väheneb aja jooksul. Poolestusaeg on kindel aeg, mille jooksul iga radioaktiivse elemendi aktiivsus väheneb kaks korda. Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest radioaktiivsetest aatomitest.Iga elemendi poolestusaeg on erinev, see võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni.Radioaktiivse lagunemise matemaatiline avaldis. Olgu algmomendil (t=0) radioaktiivsete aatomite arv Nnull. Poolestusaja möödudes on nende aatomite arv Nnull /2

Füüsika

15

doc

Füüsika konspekt

Esimese kunstlikult saadud ioniseeriva kiirguse sai 1895.a. Wilhelm Röntgen. Ta kasutas seadeldist, kus õhust tühjendatud klaastorus olevat metallplaati pommitati elektronidega. Selle tulemusena tekkinud kiiri nimetas Röntgen X - kiirteks.Ta tegi kindlaks, et need kiired võivad läbida inimese kudesid, jättes fotoplaadile luude reljeefjäljendi. 7 RADIOAKTIIVSUSE MUUTUMINE AJAS . POOLESTUSAEG Radioaktiivne preparaat sisaldab teatud kindla hulga radioaktiivseid tuumi.Need aga ei lagune aga kõik üheaegselt, vaid järk - järgult teatud aja vältel. Lagunemine on juhuslik protsess ning seda ei saa kunagi täpselt ennustada. Eeldades, et kõik ühesugused tuumad lagunevad ühesuguse tõenäosusega, on võimalik siiski hinnata, kui palju tuumi laguneb mingi ajavahemiku jooksul.Radioaktiivlagunemise seaduse rakendamisel avaldatakse see sageli poolestusaja kaudu

Füüsika

16

doc

Uurimustöö Radioaktiivsus

Ühel keemilisel elemendil on üldjuhul mitu isotoopi: näiteks vesiniku isotoobid on vesinik, deuteerium ja triitium. Kõikidel elementidel on radioaktiivseid isotoope, kuid mitte radioaktiivseid isotoope kõikidel elementidel pole. Radioaktiivsete ainete tähistamiseks ei piisa enam keemilise elemendi sümbolist, sest ühe tähise taga varjab end mitu isotoopi, millel on ka erinevad füüsilised omadused. Radioaktiivsete elementide tähtsaks iseloomustajaks on radioaktiivne poolestusaeg. See aeg iseloomustab radioaktiivsete elementide aatomite eluiga. Radioaktiivne poolestusaeg on ajavahemik, mille vältel lagunevad pooled (50%) antud elemendi aatomitest. Tavaliselt arvestatakse, et umbes kümne poolestusaja järel on radioaktiivne aine praktiliselt lagunenud ega kujuta endast enam suurt ohuallikat, sest alles on vaid umbes üks tuhandik algsest massist. 20 poolestusaja järel on alles vaid veel umbes miljondik algkogusest. Radioaktiivsete

Keemia

2

doc

Kõike tuumafüüsikast

·Nad erinevad ­ · keskkonna läbimisvõime poolest (väikesimaga on -kiirgus, suurimaiga gamma). · kõrvalkalde erinevus sirgjoonelisest teest elektriväljas ja magnetväljas. NB! -kiirgus on rasikeim 6. Nihke reegel · -lagunemisel A/Z X-> A-4/Z-2 Y+ 4/2He Tuuma muundumisel tekib teine element. · -lagunemisel A/Z X-> A/Z+1 Y + -1e Neutroni asemele jääb tuuma prooton. Massiarv ei muutu, laeng suureneb. 7. Poolestusaeg ­ ajavahemik, mille jooksul pooled antud ainekoguse aatmi tuumad lagunevad. Seega radioaktiivse aine aktiivsus väheneb selle ajaga 2 korda (aktiivsus ­ lagunemiste arv sekundis). Nº -aine alghulk ajahetkel t=0 Kui t=T, siis N=Nº/2 N- on ainehulk hetkel t Kui t=2T, siis N=Nº/2² T- poolestusaeg Kui t=3T, siis N=Nº/2³ Kui t=4T, siis N=Nº/2

Füüsika

2

doc

Tuumafüüsika

A A 0 z X = z +1 Y + -1 e neutron muundub prootoniks(see on nõrk vastasmõju ja suundub prootonite energiatasemele) -lagunemise reegel: elemendi massiarv ei muutu, järjekorra number ei muutu A A z X = z X + Y (Y-kvant) Energiatasemed ei ole täidetud madalamast. Tuum on ergastatud ja läheb gamma-kvanti kiirates põhiolekusse. -lagunemine toimub alati koos ja -lagunemisega. 9. Poolestusaeg, keskmine eluiga, lagunemise seadus ja valem, tähised? Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled olemasolevatest aatomitest. Kuna lagunemine on ettearvamatu, siis räägitakse radioaktiivsete aatomite korral keskmisest elueast. =T* lagunemise seadus: N = N0 2 ­ t / T N0- algtuumade arv, N-allesjäänud tuumade arv, t-aeg, T-poolestusaeg 10. Milles seisneb radioaktiivse lagunemise olemus?

Füüsika

4

odt

Füüsika mõisted aatomist

tungida kuni 3 mm alumiiniumlehest. Tuuma massiarv jääb samaks. y- kiirgus- magnetväli ei mõju, suure sagedusega elektronmagnetlaineid, läbib mitme cm pliiplaati. 10.Kui suur osa esialgsest radioaktiivse aine kogusest jääb järele pärast kahe, nelja, kümne poolestusaja möödumist? Aega, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse langemise teel kahekordselt nim. poolestusajaks. Se võib ulatuda murdosa sekundist miljonite ja isegi miljardite aastateni. Näiteks: raadiumi poolestusaeg on 1622 a. Lagunemisest järele jääv aine hulk väheneb, kuid ei saa kunagi nulliks. Arheoloogid kasutavad erinevate orgaaniliste leidude vanuse määramiseks- radioaktiivset süsiniku mudelit.

Füüsika

2

doc

Radioaktiivsus

Z X ->-1 He +Z +1Y A 0 A Nihkereegel: -kiirguse tulemusena tekib uus keemiline element, mis asub Mendelejevi tabelis esialgsest 1 koht tagapool . ­kiirguse võrrandit ei ole, sest: 0 0 X (omab energiat, aga ei muutu) Poolestusaeg ­ aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt(poole võrra). -aeg , mille jooksul pooled radioaktiivse aine aatomi tuumadest on lagunenud. (Mida intensiivsemalt kiirgab, seda väiksem on poolestusaeg.) Tuumajõud ­ Jõud, mis hoiab koos tuumas olevaid nukleone. Põhiomadused: Elektromagnetjõududest umbes 100x tugevamad Tugev tuumaosakeste vastastikmõju. Kõige tugevamad jõud looduses Väike mõjuraadius(Mõjutavad ainult tuuma mõõtmetes) Tuuma seoseenergia ­ energia, mida läheb vaja tuuma lõhkumiseks üksikuteks nukleonideks. Seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest.

Füüsika

63

pptx

Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika

Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass ­ neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi kui prootonid. 1,6726 · 102

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)