uutesse valdkondadesse · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus- ja siseküsimustes 15. Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) · Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames 16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad · ühine välis- ja julgeolekupoliitika · koostöö õigus- ja siseküsimustes 17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping · Mai 1992 · Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel
Euroopa Liitu kuulumine eeldab eeskätt seal kehtivate põhimõtete ülevõtmist, mis muu hulgas hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises taustsüsteemis toimunud suuri muutusi. Eesti ja Euroopa Liidu liikmesmaade vaheliselt kaubavahetuselt on kaotatud tollimaksud. Eestil tuli üle võtta Euroopa Liidu ühtne tollimaksusüsteem Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide suhtes. Eesti peab rakendama ka Euroopa Liidus kasutatavat
Euroopa Liitu kuulumine eeldab eeskätt seal kehtivate põhimõtete ülevõtmist, mis muu hulgas hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nagu eespool lühidalt märgitud, ei ole mitme majanduskasvu toetava teguri positiivse mõju jätkumine keskpikas perspektiivis tõenäoline. Tulenevalt praegustest arengutest maailma kapitaliturgudel, kus likviidsus on äkiliselt vähenenud, pole Eesti sisenõudluse edasine suurendamine välisvõla ülikiire kasvu abil jätkusuutlik. Majanduse struktuur peab muutuma
majanduslikult jätkusuutlik riik. Kuu aega hiljem kiidab Euroopa Parlament heaks Eesti liitumise euroga ning veel kuu hiljem kinnitatakse Eesti üleminek eurole 1. jaanuar 2011. (Histrodamus, Euroopa Komisjon soovitas Eesti euroalasse vastu võtta 2010) 9 Kuidas toimib EL ja kuidas Eesti mõjutab otsustusprotsesse? Euroopa Liit on sarnane konföderatsiooniga (lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit), kus paljud poliitikavaldkonnad on föderaliseeritud ühisteks institutsioonideks, mis on võimelised seadusi looma. Erinevalt enamikest riikidest ei kontrolli EL välispoliitikat, kaitsepoliitikat ega enamikku otsese maksustamise poliitikast. Et EL saaks nendes valdkondades olulisi toiminguid, peavad kõik liikmesriigid andma oma nõusoleku. Euroopa Liidu aluseks on kolm põhilist poliitikavaldkonda, mida nimetatakse ka kolmeks sambaks. Esimene sammas on ühenduse
rahukonverentsi põhimõtetega III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad: 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes 1.5. Amsterdami leping Leping sõlmiti aastal 1997, jõustus 1999. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal PLUSS Austria, Soome, Rootsi. Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise
Euroopa komisjon EL-i täidesaatev võim, vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise ja EL eelarve täitmise eest. Koostab uute seaduste ettepanekuid. Euroopa ülemnõukogu Määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. (kõikide liikmesriikide riigi- ja valitsujuhid, kogunetakse 4 korda aastas) Euroopa kohus EL-i kõrgeim kohtuvõim, mis valvab EL-i õigusaktide järgimise üle Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad II kursus ,,Majandus ja maailmapoliitika" Ühiskonna majandamine Riik ja majandus Majandus- ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab. Majandusressursid ehk tootmistegurid 1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi) 2.) inimressursid (töövõimelised elanikud) 3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad) 4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus, arukalt tegutsemine) Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3
Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. ( sulgudes on näha liitumisaastad ) · Euroopa Liit tegutseb veel paljudes poliitikavaldkondades majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele. Kõnealused poliitikavaldkonnad on: o solidaarsuspoliitika (nimetatakse ka ühtekuuluvuspoliitikaks) piirkondlikes, põllumajanduse ja sotsiaalküsimustes; o uuenduspoliitika, mis on seotud uuemate tehnoloogiate kasutuselevõtuga näiteks keskkonnakaitses jne. · Euroopa Liit rahastab nimetatud poliitikavaldkondi enam kui 120 miljardi euro suurusest aastaeelarvest, mille suurem tulu saadakse suurel määral
Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. · Euroopa Liit tegutseb veel paljudes poliitikavaldkondades majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele. Kõnealused poliitikavaldkonnad on: o solidaarsuspoliitika (nimetatakse ka ühtekuuluvuspoliitikaks) piirkondlikes, põllumajanduse ja sotsiaalküsimustes; o uuenduspoliitika, mis on seotud uuemate tehnoloogiate kasutuselevõtuga näiteks keskkonnakaitses jne. · Euroopa Liit rahastab nimetatud poliitikavaldkondi enam kui 120 miljardi euro suurusest aastaeelarvest, mille suurem tulu saadakse suurel määral liikmesriikide sissemaksetest.
Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste vahetamist ning osutades abi riikide otsustusprotsessis
· Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) 4 Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames 16.EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes 17.Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga
• Tollikoostöö • Politseikoostöö * Koostöömeetodid • Ühised seisukohad • Ühisaktsioonid • Konventsioonid 4 * Koordineeriv Komite 15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames 16.EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes 17.Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga
· Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) 4 Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames 16.EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes 17.Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga
· Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) 4 Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames 16.EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes 17.Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga
· õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba (art.19 end. 8b) süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames. · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) 16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) poliitikavaldkonnad · majanduspoliitika (art. 98-104) 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes · institutsioonilised sätted (art. 112-115) 17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine art
Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. [Euroopa Sotsiaalharta] Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. Euroopa Liit täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu tekitab ta lisaväärtust liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ja korraldamise eest. Eesti tervishoid võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega Eesti on arstiabi kvaliteedilt ja kättesaadavuselt Euroopa Liidu riikide hulgas 20 kohal. Samal
Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad algne tasand ühisturu loomine (kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine), millele on lisandunud: põllumajanduspoliitika keskkonnakaitse tarbijakaitse töötajate õigused transport telekommunikatsioon energia rahaliidu loomine ja ühisraha kasutuselevõtt integratsioon: majandussfäär -> poliitiline sfäär Euroopa kodakondsus sise- ja justiitsküsimused ühine välis- ja julgeolekupoliitika EL ajalooline kujunemine
Harmoniseerimine tähendab vastuolude kaotamist, lähendamine tähendab sarnasemaks tegemist. Mis Lissaboni leppega muutus? Tekkis üks ühtne EL õigus, põhiinstrumendiks muutusid direktiivid. Suurenes Euroopa Komisjoni roll, kadus sammaste jaotus. Nüüd on võimalik pöörduda ka siseriiklikul kohtul Euroopa Kohtu poole. Jääb vaidlus, kas jäävad need valdkonnad, mis lepingus sätestatud, või tuleb sinna juurde kõik poliitikavaldkonnad. Kas peab olema väga oluline valdkond, et kehtestada kriminaalõigust või võib seda teha igasuguse poliitikavaldkonna puhul. Euroopa Liidu karistusõiguslik pädevus pärast Lissaboni lepingut Peamine erinevus Lissaboni eelse ajaga on see, et nüüd on konstitutsionaliseeritud kriminaalõigus. Õiguskord meenutab Lissaboni leppe järel konstitutsioonilist õiguskorda. Kui enne oli kriminaalõiguses õigusloome kokkuleppeline riikide vahel, siis nüüd meenutab ta rohkem riigikorda.
Enamik nendest riikidest ei olnu majanduslikult omal käel elujõulised, eriti industriaalse ühiskonna arenemisega ja sellega kaasnevate nõudmistega tooraine järele ja suurema tööjõu spetsialiseerumise järele. V EUROOPASTUMINE. EUROOPA LIIDU OTSUSTUSPROTSESS & ÕIGUSRAAMISTIK 26. Euroopastumine: Mõiste - Protsess, milles püütakse ELi poliitilist ja majanduslikku dünaamikat integreerida riikide poliitikasse. Börzel 1999: protsess, mille tulemusel riiklikud poliitikavaldkonnad muutuvad järjest enam Euroopa poliitikakujundamise subjektiks' mõjutatavad valdkonnad 1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks
rahvusvähemuste kaitse; · toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga; · võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas ELi eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kandidaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Olulisemad poliitikavaldkonnad: · Ühisturg (kaupade, teenuste, kapitali · Ühine põllumajanduspoliitika ja tööjõu vaba liikumine) · Keskkonnapoliitika · Majandus- ja rahaliit · Regionaalpoliitika · Isikute vaba liikumine · Innovatsioonipoliitika
lahendab supreme judicial authority. -Võimujaotus tsentraalse ja regionaalse tasandi vahel on balansseeritud selles osas, et mõlemal on kohustused ning need kohustused alati ei välista üks-teist. -Modernne reaalsus dikteerib, et praktikas võimajaotus ei saa olla liiga jäik. Paratamatult osad poliitika vastutused on seotud jaotuste vahel. Sellest tulenevalt võib ainukest toimivat federalismi vormi tänapäeva maailmas nimetada cooperative federalismiks. -Mõned poliitikavaldkonnad on eksklusiivselt tsentraalse tasandi vastutusel, sest nad on seotud süsteemi kui terviku identiteedi, ühtekuuluvuse ja kaitsega. Nt foreign affairs, julgeolek ja kaitse, ühtse valuuta juhtimine, kodanike õigused. EL-il on mõned federalitslikud omadused: -Võim on jaotatud tsentraalselt (komisjon, EP, EN jne) ning regionaalselt (liikmesriigid) -Jaotuse loomus on täpsustatud konstitutsioonilistes dokumentides, kus supreme judicial authority-ks on Euroopa Kohus, vaidluste puhul.
annaabi.ee 
