Artikli analüüs „Kungla mehed“ 1. Millisele ajakirjanduse kahele olulisele ülesandele viitab kolumnist A. Lobjakas? Selgita kahe näitega tekstist. 14. märtsil 2014 a. Postimehes avaldatud A. Lobjakase arvamusartikkel „Kungla mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstir...
o "Õuedaamid" - selle maalil kujutab kunstnik ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas, maalitavatest kujutised peegelduvad tagaseinas olevas peeglis. Teose mõju on rajatud õhu ja valguse vahelisele mängule. · Teiseks oluliseks Hispaania maalikunstnikuks on Bartolome Esteban Murillo. Erilist tähelepanu on pälvinud tema siirad ja südamlikud maalid tänavapoistest Barokk Hollandis 16-17.saj vahetusel toimus madalmaade poliitikaelus suur muutus. Nimelt Flandria jäi jätkuvalt katoliikliku Hispaania võimu alla Holland iseseisvus. Sellest hetkest läksid lahku ka kahe maa kunstid. Eriti kõrgele järjele tõuseb maalikunst. Hollandis loodi kunsti tavalisele kodanikule tema elutuppa. Sellest tulenevalt oli Hollandi kunsti tagasihoidlikum, realistlikum ja mõõtmetelt väiksem. Maal pidi olema looduslähedane, ilustamata ja võimalikult sarnane kujutatavale. Peamised zanrid mida maaliti olid : 1
Kreeka lähema ajaloo sündmusi hakkas uurima Herodotos, keda peetakse ajaloo isaks. Tema eesmärgiks oli oma teosega kuulajatele õpetliku iva väljatoomine, ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja. Elufilosoofia oli Kreekas pikka aega tagaplaanil, kuid selles valdkonnas teoreetiliselt arutlema hakkati alles 5. sajandil eKr sofistika. Sofistid jõudsid veendumusele, et see mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Aristokraadid üritasid sofistide vaateid ka poliitikaelus rakendada, kuid see põhjustast poliitilist vägivalda. Sofistlikud seisukohad hakkasid tekitama tõsist opositsiooni ja nende vastu astus välja kuulsamaid Ateena filosoofe Sokrates. Sokrates mõistis sofistlikud konksuga küsimused hukka, sest need ei õpetanud olemuse kohta midagi. Parimaks filosofeerimisvormiks pidas ta dialoogi. Ta leidis, et täisverelise ja tõelise elu aluseks on teadmised. Tee süvateadmisteni algab näilise teadmise paljastamisest, mitteteadmise teadvustamisest
sajandil õitsev kunstikeskus. Linn oli rikas ja uhke, ja Botticelli oli siin üks kõige hõivatumaid kunstnikke, täites niihästi kirikute ja suursuguste , üksteist üle trumbata püüdvate perekondade kui ka linnavõimude tellimusi. Tollal oli maalid enamasti piibliainelised , kuid Botticelli kaks kuulsamat tööd kujutavad mütoloogilisi stseene need on ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd", mis mõlemad on praegy väljas Uffizi galeriis Firenzes. Need maalid on tihti linna poliitikaelus domineerinud medici perekonna liikmete tellimusel. Tegemist oli esimeste suurmõõtmeliste mütoloogiliste maalidega (kummagi laius umbes 3 meetrit) ning neid iseloomustab Botticellile suurt kuulsust toonud imetlusväärne graatsia. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis
Kordamisküsimused 12.kl ,,Eesti Vabariik" 1.Valige Eesti poliitikaelus 3 olulist sündmust ajavahemikus 1930-1939. Dateerige need ning põhjendage oma valikut. · Uus põhiseadus jaanuar 1934. laienesid riigipea võimupiirid, muutus valitsuse struktuur · Vaikiv ajastu sügis 1934. suleti vabadussõjalaste liidud, alustati riigi valitsemise põhjalikku ümberkorraldamisega · Presidendiks sai K.Päts aprill 1938. Eesti Vabariigi esimene president 2.Nimetage 5 poliitilist erakonda EV-s 20.aastatel. · Põllumeeste kogud - K.Päts
hukutati. Marius Mariuse sõjareformi tulemusel kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Ta oli ka sõjaväe juht. Caesar Caesar alistas Rooma võimule Gallia ja kehtestas oma ainuvõimu. Kleopatra Egiptuse riigi valitsjanna, kes oli suhtes mitme Rooma riigimehega (Antonius, Caesar) Augustus Rooma riigi järjekindel ja tasakaalukas valitseja, tema ajal arenes jõudsalt majandus. Traianus Tema valitsuse ajal jõudis Rooma impeerium välise võimsuse tippu. Cicero Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega ja paistis silma oma meisterliku keelekasutusega. Diocletianus Suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra jalue seada. Constantinus Suur Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse ja laskis rajada riigi idaossa uue pealinna, Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul). Theodosius Suur Ühendas ida- ja lääne-rooma mõlemad pooled oma võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks.
koolitamisel oli tähelepanuväärne. Gustav Suits Anneli Oidsalu professorina Tartu ülikoolis 9 Kirjandusvõistlused Kirjastuse Loodus romaanivõistlus esimest korda 1927, võitis August Jakobsoni (19041964) naturalistlik romaan "Vaeste- Patuste alev". Ta on kirjutanud romaane, novelle, näidendeid, oli kõrgel tasemel tegev ENSV poliitikaelus. August Jakobsoni loomingust on ajale kõige paremini vastu pidanud muinasjutud. ALEKSANDER MILDEBERG, August Jakobson, 1957 Anneli Oidsalu 10 Kirjandusvõistlused Kirjastuse Loodus romaanivõistlus 1938 võitis Karl Ristikivi (1912 1977) romaan "Tuli ja raud". Ristikivi debüütromaan kuulub nn Tallinna- triloogiasse koos
Eesti Rahva Muuseumis ja lauluseltsis "Vanemuine". Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist olnud ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. H.Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises. Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud gangreen, mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus ülikooli kirikus, Eesti NSV lipp oli peahoonel pooles vardas ja matustest võttis osa ka ülikooli uus punane juhtkond.[9]
Eesti ühiskonda. Keeleline tunnus määrab suures osas nende inimeste võimaliku töö- ja elukoha, saadava hariduse ning ühiskondliku mobiilsuse. Eriti murettekitav on asjaolu, et just paljud mitte- eesti noored ei leia piisavalt rakendusvõimalusi. Ka täisealiste hulgas on see probleem suur. Teistest rassidest inimesi ei taheta sageli tööle võtta, nad ei ole Eesti tööjõuturul konkurentsivõimelised, nad ei saa osa siinsetest haridusvõimalustest ega osale kohalikus kultuuri- ja poliitikaelus. Praegu tulenevad paljud mitte-eestlaste probleemid nende ebapiisavast keeleoskusest ja sotsiaal-majanduslike ümberkorralduste keerukusest. See on toonud mitmetes piirkondades kaasa suurema tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse. Vähemusrahvaid koheldakse võrreldes Eesti kodanikega suurema ettevaatlikusega mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Teatud vähemusrahvaste esindajaid (nt. moslemeid) kontrollitakse hoolsalt lennujaamades, sest
poliitilist võimsust kui Itaalia linnades ning kusagil mujal ei olnud kaubandustegevusse haaratud nii lai elanikkonnakiht. Üks veidi enne 1348.aasta suurt katku Veneetsiast läbi sõitnud rändur jõudis seal huvitavale järeldusele:"Kõik inimesed Veneetsias on kaupmehed" Genovalaste kohta aga öeldi:"Genovalane, järelikult kaupmees."Antud hinnangud peavad paika selles mõttes, et neis Itaalia linnades andis majandus-,ühiskondlikus ja poliitikaelus tervikuna tooni just lai kaupmeeste kiht. Itaalia linnades oli kaupmehe elukutse moraalselt rehabiliteeritud ning Jakobus de Voragine, Genova piiskop võrdles kaupmeest Kristuse endaga. Kaupmees, kes võtab kaupade otsingul ette pikki teekondi ning seab ohtu oma vara ja isegi elu, on paljude fablioode tegelane. Kaupmehe elukutse tulususest rääkides tõstavad autorid ühtlasi esile tema häid külgi:osavus, teokus, julgus, ohtlike seikluste 6 armastus
Kõnekunsti areng. Cicero Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed oraatorid meelsasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest. Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti kõigepealt Caesari ja hiljem ka Octacianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta lõpuks tapeti. Suur osa Cicero kõnedest on kirjalikus vormis säilinud tänapäevani. Mõnda neist ei kandnudki ta ette. Ta eristas kolme kõnestiili: madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmine
Kodanikukultuur - viitab inimeste poliitikateadmistele ja uskumustele, emotsioonidele ja hinnangutele, aga ei võta arvesse kultuurikonteksti ega tavasid laiemalt -> poliitilist režiimi ei pane paika institutsioonid, vaid inimeste suhtumine poliitikasse ning millised on nende teadmised, huvi ja kui valmis nad on poliitikas osaluseks. Selle alusel on kodanikukultuuril kolm ideaaltüüpi: Osalev: kodanike vabadus ja aktiivne ja huvitatud suhtumine poliitikaelus toimuvasse ja ka valmisolek vajadusel reageerida Alluv: kodanike suhteline huvi poliitikas osalemisest, kuid olukorra muutmiseks pole midagi valmis ette võtma - > ei tunneta emd täieõiguslike või tõhusate sekkujatena Võõrandunud: puudub igasugune poliitiline huvi ja teadlikkus poliitilistest protsessidest või isegi poliitilistest kodanikuõigustest
1934. aastani oli Eesti sõjaväes kindralmajor- meedik, Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse nahahaiguste konsultant. ·Heinrich Koppel- 1863-1944. Arstiteadlane. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. ·Johan Kõpp- 1874-1970. Oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) piiskop ja peapiiskop ja Tartu Ülikooli rektor. 1937. aastal avaldas ta enda kui ajaloolase peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tippteoseid. ·Oskar Kallas- 1868-1946. Rahvaluuleteadlane ja diplomaat. Ta oli 19201922 Eesti saadik Soomes ja 19221934 Suurbritannias ja Hollandis. Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri.
Vene turu kadumisega tuli Eesti majandus ümber korraldada. Esmatähtsaks majandusharuks kujunes tööstus. Viidi läbi ulatuslik maareform. Alus pandi Eesti keemiatööstusele. Suurem osa neist, kes olid kaupu tootnud Venemaa turule spetsialiseerus ümber Põhjamaade ja Hiina turule. Eesti mark asendati rahareformi käigus krooniga. 9. Valige Eesti poliitikaelus kolm olulist sündmust ajavahemikus 1930 — 1939. Dateerige aastaarvuga. Põhjendage lühidalt oma valikut. (6 p) Iga sündmus koos õige dateeringuga annab ühe ja piisav põhjendus teise punkti. I sündmus .................................................................................................................................. Põhjendus ..................................................................................................................................
,,Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav - sellised on loomutäiusest lähtuvad teod. Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Head teod nõuavad vastavat varustust. ,,Nikomachose eetika": Kõigel on suundumus hüve poole. Paljud mõistavad selle all hästi elamist või hästi toimetulemist - nautlev elu. Teiseks poliitikaga seotud elu. Poliitikaelus tähtsaim loomutäius. Kolmandaks vaimutööga seotud elu. Hüvesest kõneldakse kahtemoodi: need, mis on hüved iseeneses ja teised, mis on nende saavutamiseks. Kui igasugustel tegevustel on eesmärk, siis hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse. See, mis on kõigist ülim, on lõplik. Tundub, et õnn ongi kõige rohkem selline. Selle valime ju alati tema enda ja mitte kunagi muu pärast, kuulsust, naudingut, mõistust ja kogu loomutäiust valime me ju ka selle
saj lõpukümnendist Suure Prantsuse revolutsiooni ajast, kui alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid saalis juhataja poolt vaadates paremal ja uuendusmeelsed vasakul tiival. Need ideoloogiad kujunesid kolmanda seisuse võitluses feodaalide ja nende privileegide vastu. Pärast 1815. aasta kuningavõimu restauratsiooni hakati vasakpoolseteks nimetama neid, kes toetasid revolutsiooni, ja parempoolseteks neid, kes olid selle vastu. 18. sajandi lõpul ja 19. saj alguses domineerisid Euroopa poliitikaelus 2 põhisuunda: konservatism, mis esindas aadlike huve; ja liberalism, mis esindas kodanluse huve. Lihtrahva ja tööliste huve esindav ideoloogia puudus, selle koha täitis 1830. aastail kujunenud sotsialistlik ideoloogia. 1) parempoolsus konservatism e vanameelsus e alalhoidlikkus (ladina k - conservare `säilitama' . Ei soosinud kiireid ühiskondlikke muutusi, vaid areng pidi lähtuma iga rahva ajaloolisest omapärast ja toimuma rahulikult evolutsiooniliselt
saj lõpukümnendist Suure Prantsuse revolutsiooni ajast, kui alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid saalis juhataja poolt vaadates paremal ja uuendusmeelsed vasakul tiival. Need ideoloogiad kujunesid kolmanda seisuse võitluses feodaalide ja nende privileegide vastu. Pärast 1815. aasta kuningavõimu restauratsiooni hakati vasakpoolseteks nimetama neid, kes toetasid revolutsiooni, ja parempoolseteks neid, kes olid selle vastu. 18. sajandi lõpul ja 19. saj alguses domineerisid Euroopa poliitikaelus 2 põhisuunda: konservatism, mis esindas aadlike huve; ja liberalism, mis esindas kodanluse huve. Lihtrahva ja tööliste huve esindav ideoloogia puudus, selle koha täitis 1830. aastail kujunenud sotsialistlik ideoloogia. 1) parempoolsus konservatism e vanameelsus e alalhoidlikkus (ladina k - conservare `säilitama' . Ei soosinud kiireid ühiskondlikke muutusi, vaid areng pidi lähtuma iga rahva ajaloolisest omapärast ja toimuma rahulikult evolutsiooniliselt
XX sajandi alguses lülitusid ajalehed tänu parteilisusele ka poliitilisse võitlusse. Selgesti ilmnes ajalehtede toetuse olulisus linnavolikogude ja Vene duuma valimiste aegu. Laiema tegevusvabaduse said poliitilised parteid seoses riikliku iseseisvumisega. Sellega langes ühte põhiseadusega garanteeritud sõnavabaduse nautimine. Suured parteilehed nagu Postimees (Rahvaerakond), Vaba Maa (Tööerakond), Rahva Sõna (sotsialistid), Kaja (Põllumeestekogud) hakkasid kaasa rääkima riigi poliitikaelus. Esindades valitsuse- ja opositsiooniparteisid, seostusid ajalehed esmakordselt riigivõimuga. Ajakirjandus ja riigivõim olid omavahel lähedalt seotud ka isikute kaudu: paljud poliitikud (nt Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Otto Strandmann, Ants Piip) olid varem olnud ajakirjanikud või tegutsesid ajakirjanduses ja poliitikas samaaegselt. Ajakirjanduse eest suletud valdkondi 1920. aastatel praktiliselt ei olnud, tõkestatud oli vaid riigikorrale otseselt ohtlik propaganda
annaabi.ee 
