"Tintinnabuli"; avatud oopus... Vaikus Õhuline faktuur, pianissimo, palju pause, vaikust Kompositsioonitehnika, kus harmooniahääled on rangelt allutatud meloodiahäälele; matemaatiline loogika Klaveripala "Aliinale" (1976) "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" "Tabula rasa" "Fratres" (mitmeid versioone) Sõna tähtsus! (sakraalmuusika) "Passio" (Johannese passioon) "De profundis" "Te Deum" "Magnificat" "Kanon pokajanen" Como cierva sedienta helikeele taasuuenemine Orient & Occident - idamaise ja euroopaliku helikultuuri sulam Lamentate "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küllalt." http://www.youtube.com/watch?v=f- J8LNcZgTA http://www.youtube.com/watch? v=FkHEjiuYBuM http://www.youtube.com/watch?v=FK- KC2aQpcI
aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007 parima kooriesituse Grammy * Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) * Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008) * Rakvere aukodanik * Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) * riiklik kultuuripreemia (2009) * Liège'i Ülikooli audoktor (2009) * Paide aukodanik (2009) * St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teoseid (alates 1996) # I am the true vine (1996) # Dopo la vittoria (1996) # Kanon pokajanen koorile (1996) # Missa syllabica koorile ja orelile (1996) # Triodon (1998) # Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) # ... which was the Son of... (2000) # My heart's in the Highlands (2000) # Nunc dimittis (2001) # Littlemore Tractus (2001) # Salve Regina (2002) # "La Sindone" (2006) # Neljas sümfoonia (2008)
,,Fratres" (ldn.k. vennad), ,,Tabula rasa" (ld.k. puhas leht) 2 viiulit, prepareeritud klaver ja keelpillid. Kui siiani valdavalt oli Pärt instrumentaalhelilooja, siis seoses uue stiiliga suureneb sõnaosakaal. Peale immigreerumist pühendub peamiselt sakraalmuusikale(vaimulik). ,,Passio" (Johannese passioon), ,,Te Deum", ,,De Profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificant", ,,Berliini missa". Kasutab peamiselt ladina keelt, kuigi on kasutanud ka kiriku slaavi keelt, nt ,, Kanon Pokajanen". Vokaalteos hispaania keeles ,,Como cierva sedienta" ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient ja Occident" tintinnabuli stiilis, lähttuvad idamaade kultuurist, eriti nende usulisest poolest. On valitud mitmete maailma ülikoolide au doktoriks. Tema muusika on siiras ja avatud, kuid tähtsaimaks peab vaikust. Vaikus on tema jaoks ideaalne.
väga populaarseks kooride ning ansamblite seas üle kogu maailma. 1980. aastatest alates kuulubki Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi,
Paide aukodanik (2009) St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teosed Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen (1996) Missa syllabica (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva (1999) which was the Son of (2000) My heart's in the Highlands (2000) Nunc dimittis (2001) Littlemore Tractus (2001) Salve Regina (2002) "La Sindone" (2006) Neljas sümfoonia (2008) Tänan kuulamast. Küsimusi?
Tintinnabuli-stiil Sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ehk meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks Muusikalised elemendid: vaikus, järelkaja Meenutab kellaheli Enamik teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal- instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele Heliteoseid kokku ligi 115 "Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96 "Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid) Teosed ja tunnustused Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991 Rakvere aukodanik, 1995
Audoktor 1990 Eesti Muusikaakadeemia 1996 Sidney ülikool 1998 Tartu Ülikool 2002 Durhami ülikool 2003 San Martini ülikooli humanitaarteaduskond Auliige 1991 Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia 1996 American Academy of Arts and Letters 2001 Belgia Kuninglik Kunstide Akadeemia 2003 Suurbritannia Kuninglik Kirikumuusika Kool 2004 Accademia Nazionale di Santa Cecilia Grammy nominatsioonid 1989 ''Passio'', parim kaasaegne heliteos 1991 ''Miserere'', parim kaasaegne heliteos 1997 ''Kanon Pokajanen'', parim kaasaegne heliteos 2003 ''Orient & Occident'', parim kaasaegne heliteos 2003 ''Orient& Occident''(ECM 1795), parim klassikaline album Preemiaid, stipendiume ja aunimetusi 1962 Noorte heliloojate võistluse esikoht- kantaat''Meie aed''(Moskva) 1978 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1978 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1981 DAAD(Deutscher Akademischer Austausch Dienst) stipendium (Berliin) 1989 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1989 Classival Edison Award CD ''Passio'' (ECM 1370)
See on pühendatud Mihhail Hodorkovskile, kes on Venemaa naftakompanii Jukos eksjuht ja kannab praegu vanglakaristust. Pärdi sümfoonia kandideeris 13. veebruaril 2011 Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias. Kuulates tema sümfoonia esimest osa, mõjub see jõuliselt ja dramaatiliselt, siiski on seal ka rahulikumaid hetki, kokkuvõttes on tegemist väga emotsionaalse teosega. Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas nt ,,Passio", "Kanon Pokajanen", ,,Spiegel im Spiegel", ,,Da pacem Domine", ,,In Spe" jne. Pärti on autasustatud paljude auhindadega, näiteks on ta Sonning'i fondi muusikaauhinna laureaat, saanud Classic Brit Awards'i aasta helilooja tiitel 2011. aastal. Ta on mitmete ülikoolide audoktor (nt Tatru Ülikooli, Sydney Ülikooli, Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor), saanud Eesti Vabariigi ja Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali elutööpreemiad jne
1971 valmis 3.sümfoonia 1972. aastal liitus õigeusu kirikuga 1976. aastal valmis klaveriminiatuur "Für Alina" (Aliinale) Järgneva paari aasta jooksul valmis 18 teost, millest tuntumad: "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis) "Fratres" "Cantus in Memory of Benjamin Britten" "Tabula rasa" Teosed Perpetuum Mobile (1963) Dopo la vittoria (1996) Sümfoonia nr. 1 "Polüfooniline" (1963) Kanon pokajanen koorile (1997) Sümfoonia nr. 2 (1966) Triodion (1998) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Como cierva sedienta sopranile ja Sümfoonia nr. 3 (1971) sümfooniaorkestrile (1998) Für Alina (1976) ...which was the Son of... (2000) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud My heart's in the Highlands (2000)
Teine sümfoonia (1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1996) Missa syllabica koorile ja orelile (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) ... which was the Son of... (2000) My heart's in the Highlands (2000) Nunc dimittis (2001) Littlemore Tractus (2001) Salve Regina (2002) "La Sindone" (2006) Esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista)
muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi ("Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008). Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim: ,,Ich könnte meine Musik mit weißem Licht vergleichen, in dem alle Farben enthalten sind. Nur ein Prisma kann diese Farben voneinander trennen und sichtbar machen; dieses Prisma könnte der Geist des Zuhörers sein."
muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92, "Miserere", 1989/92, "Magnificat", 1989, "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas mitu suurvormi ("Passio", 1982, "Kanon Pokajanen", 1997, 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008).Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul
Annist · Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile · Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile ,,Lenini sõnad" 1972 · b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss) · Urmas Sisask 1960 · Helilooja ja astronoom · Kooriloomingu eeskujud Gregooriuse laul · Renessansiaegne vokaalpolüfoonia, barokiajastu muusika
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2000. Karl August Hermann, Raimo Kangro, Leelo Tungal: Eesti Lauleldused - Best of the Estonian Singspiels. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. 1999. Alfred Schnittke: Psalms of Repentance. Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Veljo Tormis: Litany To Thunder. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Arvo Pärt: Kanon Pokajanen. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1998. Veljo Tormis: Casting a spell... Estonian Calendar Songs 1966-1967. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1996. Erkki-Sven Tüür: Crystallisatio. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 1996. Alfred Schnittke: Requiem & Henryk Górecki: Miserere. Rootsi Raadio Koor, Eric Ericsoni Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Caprice 1995. Sergei Rahmaninov: Vespers
Miserere (1989) Berliini missa (1990) Silouans Song (1991) Litany (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1997) Triodion (1998) Como cierva sedienta sopranile ja sümfooniaorkestrile (1998) ... which was the Son of... (2000) My heart's in the Highlands (2000) Orient & Occident (2000) Littlemore Tractus (2000)
ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Arvo Pärt on paljude ülikoolide audoktor (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikool, Sydney Ülikool Austraalias, Durhami Ülikool Suurbritannias, San Martini Rahvusliku Ülikooli Humanitaarteaduste Kool Argentiinas, Freiburgi Ülikooli teoloogia fakulteet Saksamaal, Liège'i Ülikool Belgias, St
muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi ("Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008). Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 Pärdi teost, on filmitegijad enim armastanud tintinnabuli-palasid "Spiegel im Spiegel" (1978), "Für Alina" (1976), "Fratres"
või vokaalinstrumentaal koosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii saksa, vene, ladina, slaavi, inglise, hispaania ja itaalia keeles. Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 erinevat, nende seas ka mitu suurvormi nagu näiteks "Passio", "Kanon Pokajanen" ja 4. sümfoonia "Los Angeles". Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid;
ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Teosed: ORKESTRITEOSED Teosed sümfooniaorkestrile Nt: Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" Pühendatud Mihhail Hodorkovskile 2008 32' sümfooniaorkester: 0000, 0000, löökpillid, harf, keelpillid Esiettekanne: Los Angelese Filharmoonikud, dirigent Esa-Pekka Salonen; 10.01.2009, Walt Disney Concert Hall, Los Angeles
Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on ,,Te Deum'is" kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva". Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi: "Passio", "Kanon Pokajanen", 4. sümfoonia Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid. Ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha, selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim. KOKKUVÕTE Arvo Pärt on ainulaadne helilooja. Kuid oma ka temal on olnud elu jooksul tõuse ja mõõnasid. Tal oli raskeid aegu, mida soodustasid nõukogude võim ja tsensuur, kuid tänu sellele õnnestus Pärdil võimas taastulemine tintinnabuli-stiiliga.
"L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977) "Kaks slaavi psalmi" segakoorile (Ps 117 ja 131; 1984/1997) "Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) 7 "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960)
"L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977) "Kaks slaavi psalmi" segakoorile (Ps 117 ja 131; 1984/1997) "Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) 7 "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960)
muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92, "Miserere", 1989/92, "Magnificat", 1989, "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas mitu suurvormi ("Passio", 1982, "Kanon Pokajanen", 1997, 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008). 8 Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus
Teine sümfoonia(1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra(1966) Kolmas sümfoonia(1971) Aliinale(1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerkontserdile(1977) Peegel peeglis(1978) Passio(1982) Te Deum(1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater(1985) Festina lente(1988) Magnificat(1989) Berliini missa(1990) Misere(1990) Siluani laul(1991) Litaania(1994) I am the true vine(1996) Dopo la vittoria(1996) Kanon pokajanen koorile(1996) Missa syllabica koorile ja orelile(1996) Tribodon(1998) Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile(1999) ...which was the Son of...(2000) My heart's in the Highlands(2000) Nunc dimitris(2001) Littlemore Tractus(2001) Salve Regina(2002) ,,la Sindone"(2006)- Esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista) Neljas sümfoonia(2008) LISA 11 Näide küsitlusest
põhjalikult, korduvad motiivid, kolmkõla, kõlaliselt äärmiselt lihtne. ,,Klaveripala Alinale", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", ,,Frates", ,,Tabula rasa" kaks viiulit, ettevalmistatud klaver, keelpillid. Siiani oli instrumentaalhelilooja, uue stiiliga suureneb sõnaosakaal ,,Passio", ,,Te Deum", ,,De profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificat", ,,Berliini missa". Ladina keel, vana slaavi keelsed lood ,,Kanon Pokajanen". Hisp k ,,Como cierva sedienta". ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient & Occident". Pärdi jaoks on vaikus ideaal. Erkki-Sven Tüür ,,Requiem". Hästi lihtsasti ära tuntav stiil. Muusikuks kujunes ebatraditsiooniliselt, oli iseõppija. 1980 lõpetab Georg Otsa muusikakooli, erialaks on flööt. 1970 II poolel rajab bändi Esra. 1979 saab sellest In Spe.1980 Tallinna Muusikakooli Jaan Räätsa klassi. Täiendab end hiljem Lepo Sumera juures. Karls Ruhes käinud end täiustamas
annaabi.ee 
