Mina kui Giza püramiidide giid Kui mina oleksin Giza püramiidi giid , siis enne püramiidide juurde minekut ma teeksin kokkuvõtte. Minu jutt oleks järgnev: kõigisse kolme püramiidi- kuningate Hufu (Cheopsi), Harfu (Chephreni) ja Menkure (Mykerionose) hauakambritesse- murti sisse juba muistesel ajal ning kõik nende imepärased aarded varastati.Püramiididel on tipud kadunud , kuna 19 saj. levisid juttud nagu oleks püramiidide suuremad aarded peidus tippus nii siis hakkasid aarde otsjad aardeid otsima ja nad pidid pettuma ,kui olid püramiidid rikkunud. Siis suunduksime Suurde Püramiidi on orienteeritud geograafilisele põhjapoolusele täpsemini kui mis tahes teine teadaolev monument, astronoomiline rajatis või muu ehitis maailmas.. Giza Suur püramiid kõigest 3 minutit. Uurimused on näidand, et see võib olla tingitud kas Maa pooluse nihkumisest või Aafrika mandri liikumisest. Seega võis Suur Püramiid ehitamise ...
säiliks tasakaalupoliitika ning et tal oleks tõrgeteta juurdepääs Euroopa meredel. Hispaaniat vaevas 17. sajandi vältel majandusprobleemid, mis olid tingitud aastakümnete kaupa kestvatest sõdadest mis halvasid riigi rahanduse ja viisid selle pankrotistumiseni.1690. Aastate lõpul oli peamine poliitiline probleem küsimus Carlos II järglastest, sest kuningal ei olnud lapsi. Louis XIV taotles trooni oma pojapojale, kuna Louis' kadunud abikaasa Maria Theresia oli Carlos II õde. Maria Theresia oli abielludes teatanud, et loobub Hispaania troonist, kuid Louis XIV pidas seda loobumist kehtetuks. Hispaania pärilussõja tagajärjed olid Hispaaniale ühelt poolt katastroofilised kuid teisalt moodustas Hispaania hiljem nii rahanduslikult, poliitiliselt kui majanduslikult ühtsema riigi. Rootsi tugevnes 17. sajandil jõudsalt. Suurendades oma alasid õitses riik nii majanduslikus,
Leedu ja teised. Diplomaatilisi suhteid loodi Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Katariina II mängis olulist rolli ka oma endise armuksese Stanislaw Poniatowski troonile tõusul Poola kuningaks. Katariina II muutis Venemaa Keisririigi Kagu-Euroopa domineerivamaks jõuks. Surm ja pärand Katariina II suri 16. novembril 1796. rabandusse 67 aastaselt. Tema järgselt sai trooni endale Paul I, kuigi Katariina oli püüdnud enne oma surma trooni pärandada oma pojapojale Aleksander I. Katariina II oli pidevalt oma poja Pauliga opositsioonis, kuna too süüdistas ema oma isa Peeter III surmas. Pauli vastasseis oma emaga tekitas talle palju vastaseid, sest Katariina II poliitika oli Venemaad tunduvalt tugevdanud ja teinud sellest euroopaliku suurriigi. Paul I-le oli aga olulisemad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika. Paul I valitses alla viie aasta, kui 1801. aastal tapsid vandenõulased Aleksandri I teadmisel riigipöörde käigus Paul I. 15
Tulevane ja viimane Prantsusmaa kuninganna Marie-Antoinette, sündinud Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena, oli kõigest 14-aastane, kui ta pandi mehele kuningas Louis XV pojapojale, Louis XVI-le. See abielu oli viimaseks lootuseks tugevdada liitu Bourbonide ja Habsburgide suguvõsa vahel. Marie-Antoinette, hüüdnimega Toinette, oli iseloomult rõõmsameelne ja energiline, kuid laisk ja kohustustest eemale põiklev noor neiu, kes, nagu iga teinegi kasvav laps, armastas oma lapsepõlve veeta mängides ja lõbutsedes. Lähenev lahkumine Austriast nõudis aga ettevalmistust tulevaseks uueks eluks.
Kuningatele püstitati kaugelt maalt tellitud kividest plaaditaolisi kivisambaid, mille reljeefid pidid jäädvustama sõjalisi võite ja rõhutama valitseja võimu suurust. Reljeefide ülesehituses püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust. Kuninga figuur oli teistest suurem, sellele järgnesid väepealikud, sõdalased ja lõpuks vaenlased. Akadi kuninga Naram Sini võidusteel Akkadi kuninga, Sargoni pojapojale 2300 -2200 ema - u 203 cm kõrgune liivakivist plaat). Sellist kujutist saab lugeda nagu jutustust Loengus pildi juurde toodud märksõnad (Siin on aeg ja ruum juba fikseeritud, maastik mägine, inimesed sammuvad ja marsivad, valitseja - silmapaistev ja tähtis, kui nõtked on juba inimesed. Puu kujutamine inimeste vajel (I maastiku kujutamine), surev inimene - dünaamiline, nõtke, liikumine. Valitseja Gudea ajal loodi muljetavaldavaid elusuuruses dioriidist kujusid, mis olid
jaanuarini 1956, mil ta seal suri. Aastal 1988 otsisid Eesti NSV RJK endised töötajad Henn Latt ja Valdur Timusk üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri oblastis). Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gussevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov. Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi esindajatega Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti geneetiliselt kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga. 21.oktoobril 1990 maeti Pätsi säilmed Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel ümber Tallinna Metsakalmistule. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990
Kuid kellegile ei tulnud pähe teda kukutada, kuna ta oli oma valitsusajal loonud tõeliselt tugeva ja koloniseeritud riigi. Tema oli ju ikkagi see, kelle valitsusajal oli Prantsusmaa ning ka Euroopa absolutismi tippaeg. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, kuid siiski oli ta üks silmapaistvamaid monarhe Prantsusmaal ning ka Maailmas. Ta tegi oma valitsusajal ära tõeliselt palju. Pärast 72 aastat valitsemist, Louis XIV suri gangreeni. On teada ka see, mida Louis XIV ütles oma pojapojale Louis XV'le. See on järgnev: ,,Kunagi saab sinust suur kuningas. Ära vaid talita minu eeskujul, vaid hoia eemale suurtest ehitusplatsidest ja sõjatandritest. Mõtle oma kohustustele Jumala ees ja püüa selle poole, et Sinu alamad Sind austaksid. Kuula häid nõuandeid ja vasta samaga. Püüa oma rahva elujärge parandada, mida mina õnnetul kombel teha ei suutnud." Ilmselt polnud Louis XIV oma valitsusajaga rahul. Enne oma surma, päevad enne oma 77
Põhjasõda 1700-1721 Poola, Taani, Venemaa moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu, kelle domineerimist Läänemerel taheti piirata. Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahuga 1721. aastal, mille tulemusel läksid Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu, samuti osa Soomes: Karjala maakitsus ning Viiburi linn. Hispaania pärilussõda 1701-1713 1701 suri Carlos II Habsburg, jätmata meessoost pärijat ja Louis XIV nõudis nüüd trooni oma pojapojale Philippe Bourbonile. Teised riigid kartsid Prantsusmaa liigset tugevnemist ja moodustasdid Inglismaa eestvedamiselt tema vastu koalitsiooni. Sõda lõppes Utrechti rahuga 1713. aastal, mis oli teine uusaja suur rahukonverents. Bourbonid said Hispaania troonile tingimusel, et Prantsusmaa ja Hispaania kroone ei ühendata. Gibraltar läks Inglismaale, Hispaania Madalmaad ja osa Itaalia valdusi läks Hispaania Habsburgidelt Saksa Habsburgidele. Prantsusmaa tugev allakäik sai ilmsiks
siit ei näe. Tätte on veealuse maailmaga tuttav. Jaani hobiks on ka kalastamine. Jaan Tättest sai Vilsandi püsielanik 2007. aastal. Juba pikalt enne seda, oli Tal suur soov elada aastaringselt vilsandil. Saarele kolimiseks andsid talle tõuke asjaolud, et saarel sai valmis talvekindel maja ning teiseks vabanes Tätte töökohustustest Tallinna linnateatris. Viimasel suvel sai Tätte kasvatada saarel ka oma esimest lapselast. Tänu oma pojapojale on Jaan tundnud, kui suur ime on ühe lapse sünd. 7 4.TÄTTE KIRJANIKU JA HELILOOJANA Laule hakkas Tätte kirjutama, kui oli suvel Vilsandil oma onu juures ning kuulis seal, kuidas külalised pidevalt laulsid. Külalisteks, kes teda inspireerisid, olid kuulsad lauljad, näitlejad ning kirjanikud. Olulise tõuke kirjutamiseks andis Jaanile laul ,,Vana Puu", mida laulis Heino Väli ning kandlel saatis Jaani onu Juhan
(kahesõrmelise d) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Hispaania pärilussõda - oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas. Selles osalesid peaaegu kõik toonased Euroopa suurriigid. Sõja põhjustas vaidlus selle üle, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast järglasteta Carlos II, viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Carlos II oli pärandanud oma valdused Louis XIV pojapojale Philippe'ile, kes Hispaania kuningana omandas nimekuju Felipe V. Ent Leopold I, Saksa-Rooma keiser, oleks soovinud Hispaania troonil näha endiselt Habsburgide soost kuningat ning alustas sõda Louis XIV Prantsusmaa vastu. Saksa-Rooma vägede poolel astusid sõtta ka teised Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa suurriigid: Suurbritannia, Hollandi vabariik, Portugal ja Savoia hertsogkond. Prantsusmaa ja Hispaania poolel sõdisid katoliikliku Baieri hertsogkonna väed.
Venemaa tahtis tagasi Peterburi ümbrust. Aga kuna pealmist raskust sõjategevuses kandis Venemaa, sai Venemaa ka Eesti ja Läti alad. Just sellest sõjas kaotas Rootsi oma juhtpositsiooni, mille võtab üle Venemaa. *Teine sõda oli Hispaania pärilussõda (1701-1713). Hispaania kuningas Carlos II suri ja tal polnud poega, järeltulija puudus. Kuningakroon muutus vakantseks. Seda krooni hakkas nõudma Prantsusmaa. Tollane Prantsusmaa kuningas Louis XIV hakkas seda nõudma oma pojapojale. Teiste Euroopa riikide jaoks oli selline tugevnemine vastumeelt. Peamised osapooled olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Sõja tulemusena sõlmiti teatud kompromiss. Felipe sai troonile, kuid tingimusega, et tema ja ta järeltulijad ei pretendeeri Prantsuse troonile. Ainult Hispaanias. Aga põhimõtteliselt valitses siiski üks dünastia. Kõige rohkem kasu lõikas sellest sõjas Inglismaa, millest sai Euroopa juhtivaks riigiks. Otsese kasuna sai Inglismaa enda kätte Gibraltari
võtnud seda vastu nii tige oli ta oma sugulase peale. Lõpuks oli tsaar Peeter türklastega rahu sõlminud ja alustas marssi Narva suunas. Kuid üsna pea kuulis Euroopa rabavat uudist: Karl XII oli oma väikese ja väsinud väega venelasi Narva all löönud. Sellest kohkunud Patkul otsustas mõlemad monarhid Peetri ja Augusti kokku viia, et liitu tugevdada. Veel enne seda suri Hispaania kuningas, kelle testamendis anti Hispaania valdused Louis XIV pojapojale Anjou Philippe'le. See tähendas sõda. Teine tähtis sündmus toimus veel nimelt krooniti Brandenburgi kuurvürst Preisi kuningaks Friedrich I-ks. Patkul suutis siiski veebruaris 1701 monarhid kokku viia Leedu kohakeses nimega Birzai (Birsen). Seal taheti Patkulit tappa, lastes õhku Neuburgi lossi selle toa, kuhu Patkul pidi just minema. Terroriste ei leitudki. Kolm nädalat tehti seal lepingut kahe monarhi vahel tsaar lubas Augustile 15 000 kuni 20 000 meest, kerge
khaan, kes otsustas, et tuleb jätkata vallutusi ja Tsingis-khaani unistuse, 21 maaima vallutamise, täitmist. Ta andis oma vennale Hulagule, Tsingis-khaani pojapojale, valitseda tohutud alad Pärsia aladel - tänapäeva Iraanis, Iraagis, Türgis jm. Ainuke probleem nende aladega oli, et need tuli veel vallutada. Hulagu asuski seda tegema. 1256 jõudis ta Iraani. Enamus alasid allus mongolitele ilma võitluseta, hirm nende ees oli niivõrd suur. Tõsisemat vastupanu ei osutanud isegi assassiinid, keda moslemid ometigi pidasid võitmatuteks - nende kindlused vallutati vähem kui aastaga. 1258. vallutatigi Bagdad. Bagdadis resideeruvat kaliifi alguses tappa
peamiseks sooviks oli säilitada riik võimalikult ühtsena ning vältida tükeldamist. Ehkki 17 sajandi lõpus esitati lisaks eelmainitule (ja sõlmiti vastavaid kokkuleppeid) arvukalt plaane probleemi lahendamiseks, ei suudetud Hispaania valduste jagamise suhtes vettpidavat kompromissi saavutada. Vahetult enne oma surma aastal 1700 allkirjastas Carlos II testamendi, millega jättis kõik oma valdused Louis XIV pojapojale Philippe de Bourbonile (Anjou-le), lisaklausliga, et Philippe ei tohi saada ühtlasi Prantsusmaa kuningaks. Kui Philippe troonist loobuks, siis nägi testament ette kõigi valduste ülemineku Leopoldi pojale Karlile. 39 Louis oli sellise asjadekäiguga rahul, Austria Habsburgid, mereriigid ja osa saksa vürste aga mitte. Austria teatas koheselt, et ei tunnista testamenti Itaalia osas.
sõda) toetasid Prantsusmaad Rootsi, Poola, Ungari ja Türgi. Rootslased saatsid küüdimeestena Saksamaale ka arvukalt eesti talupoegi, kellest paljud jäid sõjakeerises kaduma. „Kui vägi Brandenburgi läks” sööbis kauaks rahva mällu ning kujunes koguni rahvapärase ajaarvamise tähiseks. Hispaania pärilussõda, selles osalevad pooled ja troonipretendendid. Suri Hispaania kuningas Carlos II järeltulijateta, pärandades Habsburgide valdused Louise XIV nooremale pojapojale Anjou hertsog Philippe’ile, kellest sai kuningas Felipe V. Kandidaadid Felipe V vastu surid enne ära kui Carlos II ise. Leopold I(kes oli varem abielus Carlos II õega) on selleks ajaks, kuis Carols II suri, kolmandat korda abiellunud ja koalitsioon pakub Felipe V jaoks vastaseks Leopold I kolmandast abielust lapse Karli. toetajad: ehk Karl V- Inglismaa, Holland, keiser ja kõik tähtsamad Saksa riigid(teiste seas Preisimaa), Portugal ning Kataloonia
1. Saksamaa Habsburg-Keiser ja Austria valitseja (kelle abikaasa oli Carlose õde) 2. Prantsusmaa bourbon Louis XIV (Kelle I abikaasa oli C poolõde) 3. Mõlemad alternatiivid Hollandi julgeoleku seiskohalt ohtlikud! 4. Inglismaa seisukoht: Hispaania-Saksamaa (Austria) või Hispaania-Prantsusmaa suurriigi tekkimine tähendab Hegemooniat mandri-Euroopas ja hävitab tasakaalu Uue maailmariigi oht. - Enne oma surma tegi Carlos II testamendi: Ta pärnadas Hispaania trooni Louis XIV pojapojale Anjou Philippele. ehk Bourbonide dünastiale. P saab endale Hispaania trooni 1700. - Hispaaniast on kujunemas päikesekuninga nukuriik: nt. Prantsusmaa nõuab: enda käsutusse Hispaania sadamaid - Kindlustusi Hispaania madalmaade aladelt (Belgia flandriast) - Hispaania orjakaubanduse monopoli - Lisaks Louis XIV nõuab, et Inglismaa troon peab kuuluma kat. Stuartite suguvõsale (Inglismaa personaalunioon Hollandiga, valitseb Oranje William III) Tulemuseks sõda !
Sõda ise oli äärmiselt laastav, hävitades muuhulgas ka Heidelbergi. 1697 sõlmitud Rijswijki rahuga säilitasid prantslased küll Elsassi ja Strasbourgi, teistest reunioonidest, sealhulgas kõigist valdustest ida pool Reini jõge tuli Louis XIV-l loobuda. Prantsusmaa mõjuvõim Euroopas oli saanud esimese tõsise vastulöögi. Hispaania pärilussõda (170114) 1700. aastal suri Hispaania kuningas Carlos II järeltulijateta, pärandades Hispaania Habsburgide valdused Louis XIV noorimale pojapojale Anjou hertsog Philippe'ile, kellest sai nüüd kuningas Felipe V. Testamendis sisaldus nõue, et kuningas resideeriks alaliselt Madridis, mis juba iseenesest välistas kahe riigi ühendamise. Louis XIV nõustus küll Felipe V Hispaania kuningaks kuulutamisega, kuid vastupidiselt testamendile kinnitas tema õigust ka Prantsuse troonile. Kui juba Pfalzi kuurvürstkonna pärast oli kogu Euroopa end jalule ajanud, siis nüüd oli Prantsusmaa kontrolli alla langemas pea kogu Lääne-Euroopa
annaabi.ee 
