LINNAJUTT Poiss, kes sündis valesse linna Elas kord üks armastajapaar. Nad olid koos väga õnnelikud ja eluga rahul. Nagu noorpaaridele ikka kombeks unistasid ka nemad lastest ja õnnelikust pereelust. Ühel päeval jäigi naine lapseootele, muidugi olid mõlemad vanemad sillas. Esimene laps on ikkagi eriline. Noorpaar elas väikeses kolkakülas, kus väga midagi ei toimunud, seega otsustati suurlinna elama minna, et leida parem töökoht ja leida lapsele paremad väljavaated. Mõne aja pärast kolitigi suurlinna, osteti sinna väike ja hubane korter, kus lapsel oleks hea elada. Lõpuks oli suurpäev käes. Poisslaps sündis täiesti terve ja tugevana, ainult üks asi oli imelik, nimelt ei nutnud laps sünnitusel nagu kombeks vaid vaatas ainult mõtliku näoga ringi. Tema silmadest võis lugeda nagu oleks ta kuskil võõras kohas. Esialgu ei pööratud sellele suurt tähelepanu. Poisiklutt kasvas ja kasvas, kuni oli käes esimeste sõnad...
Tema oli 6-aastane ja temake oli 4-aastane. Üksik liivakast hallide kortermajade vahel oli alati olnud nende lemmik paik. Alati, kui paistis päike ja oli vähegi sooja ilma läks poiss akna peale ja ootas seal, kuni ka tüdruk ilmus vastasmaja aknale, seal nad lehvitasid teineteisele ja saanud märku sõbralt tormas kumbki kohe oma ema lunima, et teda õue lastaks ja nii oli see olnud päevast-päeva, nädalast nädalasse, kuust-kuusse. Aga mõlemad kasvasid suuremaks ja ühel sügisel jõudis kätte see päev, kui poiss läks esimest korda kooli, ta oli juba suur poiss. Alguses ta küll mängis veel tüdrukuga vastasmajast aga koolist tulid talle uued sõbrad ja uued kohustused, ning üks päev ta ei ilmunudki enam aknale ning suur pisar valgus vastasmaja tüdruku silmist, potsatades aknalauale, millele toetudes võis tüdruk näha vaid oma enda peegelpilti suurelt aknalt. Kui poiss pidi minema 3-ndasse klassi teatasid tema vanemad, et nad ei saa...
Gustav Adolfi Gümnaasium Kaido Ratas-Pähnapuu Konstantin Päts Referaat Juhendaja: Katrin Vöörmann Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv..........................................4 Õpingud...................................................................................5 K.Pätsi riigimehe arengulugu ja ametid..............................................6 Konstatin Päts presidendina............................................................7 Minu arvamus esimesest presidentist.................................................8 Kokkuvõte................................................................................9 Kirjanduse loetelu........
RAEKOOLI ÕPILANE Autor: Gert Helbemäe Tegelased: peategelane Matthis Laule- mündrik Kotsepa kasupoeg, mündrik Kotsep, emand Kotsep - mündriku naine, laulu- ja ladina keele õpetaja Adam Vestigentorius hüüdnimega Torius, aritmeetikaõpetaja Bartholomeus Frölling, rektor Johannes Mönnink, Matthise klassivennad Andres, Klaus, Olf, Sasse Johann jt, Andrese isa pitsmaaker Luick, Andrese ema, rebane Tegevuspaik: 16 saj Tallinn Jutustus räägib 16 saj Tallinnas elanud poisist Matthisest. Teos algab sellega, et Tallinnasse saabuvad hansa kaubalaevaga omapärased külalised, kellel oli tõmmu nahavärv ja kes olid riietatud väga kirevalt, samuti rääkisid nad võõras keeles. Nendega koos tuli maale ka teose peategelane Matthis, kes levitas uudist, et need imelikud inimesed on silmamoondajad, kõhurääkijad ja imeväärsed lendajad, kes annavad mihklipäeval Tallinnas võimsa etenduse.
JÕULUNÄIDEND ,,JÕULUSOOV" JUTUSTAJA (ELERI): ELASID KORD SÜGAVAL PAKSUS METSAS EIT JA TAAT, NEIL OLI POEG MADIS KEDA NAD VÄGA HOIDSID. NAD OLID KÜLL VAESED JA TÖÖD PIDI KÕVASTI TEGEMA, AGA ARMASTASID OMA POEGA VÄGA. MADIS OLI AITAS EITE TAATI IGATI. AGA SIIS TULI TALV JA METSAS OLI VÄGA KÜLM JA KÕLE. EIT (TRIINU) : MADIS, POEG TOO PAGARI JUUREST MEILE PÄTSI LEIBA. TAAT (ELERI): OOTA POJAKE ÄKKI SAAKSID KA PUUSEPA JUURES KÄIA JA TUUA KIRVE MIS MUL ÜKSPÄEV TEMA POOLE JÄI. MADIS (KASPAR/ELERI): HEA KÜLL JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI VAHEPEAL TÄITSA KURI, ET EMA JA ISA TEDA NÕNDA KÄSUTAVAD, AGA TA MÕISTIS, ET EMA JA ISAL ON NIIGI RASKE. PEALEGI OLI SELLEL PÄEVAL JÕULULAUPÄEV JA TA LOOTIS, ET VÄHEMALT SELLEL ERILISEL PÄEVAL LASEVAD EMA JA ISA TA NATUKE KAUEM MAGADA JA PUHATA. POISI UNISTUS OLI NÄHA OMA ELUS ÜKSKORD JÕULUVANA. PAGAR (TRIINU) : TERE MADIS! TULID SOOJA LEIBA OSTMA TÄNASEKS PIDUPÄEVAS VÕI? MADIS (KA...
Timm Thaler ehk Müüdud naer James Krüss Gerli Reilson 2014 Põhjenda vähemalt kahe lausega miks valisid selle raamatu Raamatu pelkiri tundus põnev ja ka tagakaanelt lugedes oli see põnev. Mis oli selle raamatu probleem? Probleemiks oli see, et peategalene müüs oma naeru maha parunile kes oli tegelikult kurat.(L.Taruk) Mis selles raamatus eriti meeldis Mulle meeldis see kui Timm läks oma naerule järele ja sattus siis igasukstesse seiklustesse ja kohtas erinevaid inimesi Kas raamatu lõpp oli ette aimatav. Põhjenda... Raamatu lõpp oli ette aimatav kuna ma arvasin juba, et Timm saab oma naeru tagasi TÄNAN KUULAMAST!
"Näeme veel, Simon!" David Hill Peamised tegelased on Simon, Nathan,(kelle vanemad elavad lahus) Simonist 10 aastat vanem õde Kristi, Nathani noorem õde Fiona, kes on tema arvates talle vaid pinnuks silmas, nagu paljudele vanematele õdedele/vendadele tundub oma nooremaid vendasid/õdesid vaadates, Simoni perekond(perekond Shawd), Raamat on kirjutatud noorest, 15-aastasest poisist ,Simonist, kes põeb rasket haigust, lihasdüstroofiat, mis muudab lihased järjest nõrgemaks, kuni nad lõpuks täielikult kärbuvad. Raamat on kirjutatud läbi Simoni parima sõbra Nathani silmade, kellega nad tutuvuvad põhikooli alguses. Simon teab täpselt haiguse olemusest ning saab aru, et ta ei ela nii kaua kui teised klassikaaslased.(Raamatu kaanelt) Kui Simonil see haigus avastati, levisid koheselt jutud, et poiss
Mida hindan noormehes? Igal tüdrukul on juba lapsepõlvest saadik olnud kujutelm oma tulevasest dzentelmenist. Kes on unistanud superkangelasest, kes kooli kõige populaarsemast poisist või hoopis printsist valgel hobusel. Neid variante on palju, kuid aja jooksul on nii mõnigi neist muutunud. Saades vanemaks mõistame me, et elu ei ole vaid muinasjutt ja mängumaa ning hakkame asju rohkem reaalselt enda ümber nägema ja nõudmisi ning vajadusi kasvab aina juurde. Veel paar aastat tagasi unistasin, et mul võiks olla poiss, kes on väga populaarne, megakihvt ja üliilus. Ma ei osanud muud nagu tahtagi see tundus kõik, mis vajalik.
rahuajal käidi jahil, peeti turniire (mitte ainult sportlik üritus, vaid ka pidustus), mis olid treeninguks & ettevalmistuseks sõjaks >>> ohutum viis võimete näitamiseks (võrreldes sõjaga) >>> tihti peeti ratsakahevõitlust; jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil (>>> mehisuse demonstreerimine daamidele). Rüütlite kasvatus 7. eluaastani viibis poiss kodus >>> saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde >>> poisist sai paaz; õpetati häid kombeid & seltskonnas käitumist, relvade tundmaõppimist, ratsutamist, jahipidamist >>> 15-aastasest poisist sai kannupoiss; omas relva & õppis võitlusvõtteid, saatis isanadat sõjakäikudel >>> hoolikalt treeninud & hea relvakäsitlusoskusega 18- kuni 21- aastane noormees löödi rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Aadli puhul hinnati tema ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust ehk üldnimetusega
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi. Ta annab isegi oma surnud vanaisa kingitud maki ära, et lihtsalt teha tagasi. Maki ära andes ta saab aru, et on teinud suure vea. Nüüd võisid olla elud ohus. Marko elu ta suutis õnneks ära päästa aga H...
Lektüürileht Pealkiri: Taevased ratsanikud Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 17 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell, võiks rääkida Tegelikult rääkis poisist, kes taevast ja surnud ratsanikest, oli vaene. Ta varastas oma kes seal ratsutavad koos oma peremehelt kuld-mündid ja langenud hobustega. Ja läks sellega minema tappes kindlasti olid nad väga head ja oma peremehe. Ta ostis uued tugevad ratsanikud, keda uhked riided ja süüa endale ja austatakse ja mälestatakse. tegi muid põnevaid asju, millest ta polnud tead-lik aga
Saladuslik lugu Antoine de Saint-Exupery raamat ,,Väike Prints" on tavapärane kunstmuinasjutt, mis vastab muinasjutu nõuetele. Raamat ,,Väike Prints" räägib meile ühest väikesest poisist, kes rändab planeedilt planeedile, kohates erinevaid inimesi. Vaadates selle raamatu peale tundub et see on kirjutatud lastele, kuid tegelikult on autor seda pühendanud suurtele. See raamat räägib meile inimeste omadustes ja iseloomust, nende suhtumist asjadesse ja kiindumusi. Selle raamatu mõte arusaamisene on isegi suurtele päris keeruline, kuid samas ise raamat on päris kerge ja selle läbi lugemine ei nõua suurt vaevu.
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda.
Anton Hansen Tammsaare miniatuur ,,Poiss ja Liblik" Miniatuuri rääkis poisist, kes armastas lilli ja liblikaid. Poiss ajab aasal taga kaunist liblikat, kuid tagaajamise käigus tallab surnuks aasal kasvanud lilled. Peategelasteks olidki poiss ja liblikas. Miniatuur oli väga õpetlik. Tõi hästi välja selle, et liblikas oli lilledest poisi jaoks uhkem ja väärtuslikum. Lendava liblika kirjeldus oli-tükk siidi, teine sametit, kalliskivi sädemed, lumehelbe petlik hetk. Õpetus, et alati ei tasu ihaldada uhkemat, lõpuks võid kõigest ilma jääda.
28.Teismeline ja suits. 29.Teismeline ja alkohol. 30. Stressitegurid. (S.t. tekitavad stressi) 31.Enesehinnang ja käitumine. 32.Suguhaigused ja nende vältimine. 33.Murdeea tähtsus inimese arengus. 34.Enesekasvatuse osa inimese kujunemises. 35.Teismelise mured. 36.Tervislik eluviis. 37.Sõltuvus. 38.Konfliktide lahendamise rahumeelsed võimalused. 39.Tervislik toit. 40.Ennastkehtestava käitumise eelised. 41.Õnn. 42.Õppimise viisid. 43.Sport sõber või vaenlane? 44. Poisist meheks. (teema poistele) 45. Tüdrukust naiseks. (teema tüdrukutele)
kodu, Peetri treeningsaal, rand) Aeg 8. klass suvevaheaeg 9. klass Tegevused Toomas Linnupoeg koolitundides Toomas Linnupoeg peoõhtutel Toomas Linnupoeg, tema sõbrad ja vaenlased Toomas Linnupoeg kodus (mängimas Prootoniga, õppimas, vestlemas emaga, diivanil lesimas) Toomas Linnupoeg ja Maia (kohvikus, jäätist söömas, rannas, Maia tähelepanu püüdmas) Kokkuvõte Raamat räägib 8. ja 9. klassi poisist Toomas Linnupojast, hakkama saamisest koolis, suhetest sõprade ja vanematega, armumisest Maiasse. Toomas Linnupoeg on tore ja tubli poiss, kes sai kõigiga hästi läbi ning meeldis õpetajatele ja klassikaaslastele. Raamatu põhiteemaks on Toomas Linnupoja kahtlused, kas ta meeldib Maiale.
Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida.Samuti räägib see ka seellest,kuidas Toots tahtis Teelega tantsida ning kuidas Toots ja Kiir sahvris viina jõid.Naljakas koht oli siis kui Toots kodukäijat mängis. "Lõpetan seekord.Ja kui jumal veel elu ja tervist annab, siis ehk saame oma noortest sõpradest edaspidigi kuulda." Koostanud:Anry Haasma
Makaagid ja majad Kerli Altmart Sisu Raamat ,,Makaagid ja majad" räägib viiest kümnenda klassi poisist Esso-Richardist, Janekust, Markusest, Olarist ja Vladimirist. Neil on oma bänd Funky Maja, mille nime nad muutsid Monkey House'iks, kuna funky oli liialt suurejooneliseks arvatud nende musastiili kohta. Juhtumisi on see ka kooli populaarseim. Laval olles on nad staarid, aga tavaelus on nad viis täiesti tavalist poissi. Muidugi on raamatus ka suhted nende ja tüdrukute vahel. Raamatu lõpus teatab kooli huvijuht neile, et neile antakse terve
Väike Nicolas Anette Mägi 5.c Raamat räägib… • See raamat räägib ühest poisist Nicolas, kes käib umbes 3-4. klassis. • Raamat on jaotatud mitmeks osaks, iga osa räägib ühe juhtumi Nicolase elust. • Ühes loos leiab Nicolas ühe kodutu koera, teises loos üritab ta suitsetada, mõnes loos mängivad poisid jalgpalli, Nicolas unistab paaris loos ka tüdrukust nimega Louise. Mõnikord külastab nende kooli või klassi mõni tähtis inimene, kellega saab palju nalja. Loomulikult teeb Nicolas veel palju koerusi ja pahandusi. Kirjanikud
Naiivsest poisist koletiseks Dorian Gray tuli linna noore maapoisina, keda oli lapsepõlves halvasti koheldud. Kohtudes Henryga, on Dorian valmis järgima iga sõna, et sobituda kõrgesse seltskonda. Henryle ei jää see märkamata ning ta hakkab Doriani omamoodi manipuleerima. Tekib küsimus, kas Dorian on koletis, sest hoidis naiivselt kinni Henry igast sõnast? Basil, kunstnik, kes maalis Dorianist portree, hoolib temast ning proovib teda Henryst eemale hoida. Ta on ka esimene, kes näeb, kuidas Henry müjutused muudavad Doriani järjest külmemaks ja tundetumaks. Samamoodi nagu Basil, proovib Doriani aidata ka Sybl. Dorian näitab Basile, mis on tema portreest saanud ning ütleb, et ta on jumal. Kuid Basil ei nõustu, vaid leiab, et Dorian on deemon ning see pilt on vaja hävitada. Sellega õigustabki Dorian Basili tapmist. Pärast pikka reisi eemal, tuleb Dorian tagasi koju, sest on el...
Helga Nõu ,,Appi,, See raamat räägib ühest poisist kelle nimi on Juss. Ta on 17. aastat vana ja käib 11. klassis. Jussile meeldib üks tüdruk nimega Laura. Ühel õhtul tuli kolm politseiniku kes rääkisid et tema vanemad olid suusaretkel surma saanud. Maily rääkis et ta on 16. aastane ja ta käib 10. klassis. Ta otsib seda ja ainust armastust kes on korralik ja hoolitseks tema eest. Tal oli ennem kaks poissi, aga nemad tahtsid ainult pidu panna. Peale selle tahtsid nad isa ja Ena otsima minna
Selle raamatu tegelased on Chloe Yan, Chloe ema, Chloe kasuisa Louis Levesque kes oli prokuroor , Poiss, kes tõugatakse kaljult alla Peter Flosnick, Chloe klassikaaslased Lise Arsenault, Daria Dattillol, Matt Walker, Thomas Rennie (on mõrvar). Kooli õpetajad: preili Michaud, preili Reters, härra Markle, Koolilehe peatoimetaja Ross Jenkins, Koolilehe spordiuudiste toimetaja Eric Moore ning Anna Maria Dattillol Daria õde, kes hukkus autoõnnetuses. Raamat räägib ühest poisist, kelle nimi on Peter. Ta on kooli suurim nohik ja keegi tast eriti ei huvitu. Kuid varsti saadakse teada, et ta on surnud. Tema ema arvab, et see ei olnud enesetapp. Chloe hakkab asja uurima ning varsti saab ta mõrvarile jälile. Lõpuks, kui mõrvar on leitud, kutsub Chloe ta kalju juurde. Samuti teised inimesed, kes on peteri mõrvaga natuke seotud. Kalju juures tuleb välja palju suuri saladusi, mida on hoitud väga salajas. Meelde jäi see, kui Chloe
liinipidi vene külge. Kala tõmbas jõuliselt liine ning vene suundus üha kaugemale paistvast kaldast, vanamees sattus nõnda talle tundmatutesse vetesse. Liin tõmbas mehe käed veriselt katki ning käed kiskusid krampi. Aset leidis kala ja Santiago vaheline olelusvõitlus. Nende päevade jooksul hakkas mees kala enda vennaks nimetama, sest ta oli kalaga erinevaid situatsioone üle elanud. Terve selle aja jooksul, mis vanamees merel oli, tundis ta suur puudust poisist ning soovis, et poiss temaga koos oleks. Vanamehe kalapäevad muutusid veel raskemaks, sest mitmed haid hakkasid Santiago püütud kala ründama. Vanamees ei andnud alla ning võitles lõpuni. Viimaks jäi vanamees peale, kuid kalast oli alles vaid jäänused. Tal oli veel üksainus eesmärk: juhtida purjepaat nii hästi ning nii arukalt kui võimalik kodusadamasse. Vene liikus nüüd Santiagole tuttava sadama kallaste poole ja juba oligi näha Havanna tulede kuma
Arvustus Valisin lugemiseks Sass Henno raamatu „Mina olin siin“. Teos rääkis intelligentsest ja targast poisist nimega Rass, kes käib koolis ja tal on oma tüdruk. Rassil polnud ema, aga olemas oli isa, kahjuks oli ta sellega tülis ning ei suhelnud. Ta kohtub ühe vangiga, kes pakub talle tööd illegaalses narkoäris ning sellest hetkest peale hakkab Rassi elu allamäge minema. Rassil olid ka suhteprobleemid, kuna tema tüdruk polnud talle truu ning Rass tahtis tõestada, et saab ka ilma temata hakkama. Kahjuks ei saanud ning lasi tüdrukul end põhja viia.
Oklahoma „Oklahoma“ on muusikal , mille esietendus oli 1943.aastal Broadways. See on lugu poisist (Curly) , kes armub tohutult ühte tüdrukusse (Laurey). Tegevus toimub kohas nimega Oklahooma, nagu seda ütleb ka muusikali pealkiri. Muusikalis on veel armunud paare, nagu näiteks Annie ja Andrew, kuid nende suhte vahele segab end pärslasest kaupmees Ali Hakim. Annie isa oli lubanud Andrewle , et kui ta võidab messilt 50 dollarit, siis lubab ta oma tütre Annie Andrewle naiseks. Vahepeal toimub oksjon, kus on müügil tüdrukute poolt kokku pandud
suitsetas. Tema vanemad olid rikkad. Tal oli tüdruk Roosa. Mikael suri ära , kui sõitis jalgrattaga pankaautomaati sisse. Ta oli 16. Tuomas- Ta oli Mikaeli vend. Ta õppis koolis hästi. Käis sõjaväes. Käis kolm aastat Maretiga ja nad läksid lahku , sest ta armus Roosasse. Roosa- Mikaeli tüdruk. Tegi endale riideid ise ning oli väga rõõmsameelne. Elas emaga ja vennaga korteris. Jäi rasedaks , kui oli 15 aastane. SÜNDMUSTIK Raamat räägib poisist Mikaelist, kes peaaegu ei käinud koolis , jõi ning suitsetas. Temal oli tüdruk Roosa. Kui mikael ära suri Roosa sai teada , et ta on rase. Mikaeli vanemad aitasid Roosat. Andsid talle raha ning korteri. Algul paistis see Roosile siiras, kuid kui vanemad väljakannatamatult uudishimulikuks muutusid , tundus see tagaplaani osutuvat. Laps sündis ning jäi Roosa kätte. NOORTEELU PUUDUTAVAD PROBLEEMID Alkoholi,suitsu,ja narkootikumite tarbimine-
Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja hiljem nad sõbrunesid. Kui nende vanemad teada saavad, et lapsed huvituvad
Arvamus, kuidas ja miks on Ernst Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul'' ja August Gailiti romaan ,,Ekke Moor'' omavahel seotud. Lugedes E. Enno luuletust `'Rändaja õhtulaul'' tekkis tunne, et justkui rändaksid ise kusagil. See luuletus räägib meile loo. Samamoodi ka August Gailiti romaan `'Ekke Moor'' räägib poisist , kes läks eneseleidmisrännakule. Ta vastandas elu teatriga. Iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Minu arvates on raamat ja luuletus omavahel seotud. Need mõlemad räägivad rändamisest. Ainult, et luuletus räägib rändamisest kui elustiilist, millestki sellisest milleta ei saa elada. Aga raamatus on rändamine pigem midagi sellist mille läbi toimub eneseleidmine.
(1847-1912) Bram Stoker sündis 1847. aastal Iirimaal Dublinis. Tal oli neli venda ja kaks õde. Tema isa töötas valitsusametis. Bram oli lapsena sageli haige. Kui ta voodis lamas, aitas ema tal aega veeta, jutustades iiri legende haldjatest ja mardustest ja teistest kummalistest olenditest. Ta luges ka palju raamatuid oma isa raamatukogust. Suuremaks saades astus Bram Dublini Trinity kolledzisse. Seal sai seni haiglasest poisist suurepärane sportlane. Ta mängis jalgpalli ja purustas jooksurajal rekordeid. Pärast kolledzi lõpetamist töötas Stroker mõnda aega valitsuse juures. Ta oli kuus jalga pikk ning kandis suurt punast habet. Ta armastas teatris käia ning hiljem sai temast teatrikriitik. Ta käis vaatamas kõiki näidendeid, mida Dublinis etendati. Ühes neist nägi ta kord näitlejat Henry Irvingit, kes mängis Shakespeare'i ,,Hamletis''. Kui
герой, здоровяк, jõumehed, силач, герой, rammuvägi. великан. Eesti ja vene keelsed antonüümid Nõrk, nõrgake, Карлик, слабак, nõrgukene. хиляк, дохляк, слабый. Võimalikud ülekantud tähendused eesti keeles Jõumees, väga tugev, suure jõuga mees, ka maadleja või tõstja. Sellest poisist kasvab jõumees. Teda peeti ümbruskonna kõige kangemaks jõumeheks. Esines tsirkuses elukutselise jõumehena. Tõstepõrandal käis 60 jõumeest. Võimalikud ülekantud tähendused vene keeles БОГАТЫЫРЬ, -я, муж. 1. Герой русских былин, совершающий воинские подвиги. 2. перен. Человек очень большой силы, стойкости, отваги. прил
erinevaid teid, kette, raamatuid, aga kõik on veidi nõiduslik). Säde käib 10.klassis ja algul keegi temaga ei suhtle, sest ta ei ole rikkast perest. Järsku aitab üks 12.kklassi poiss (Naatan) teda oma klassi poisi käest, kes Sädet norib. Säde ja Naatan hakkasid käima. Säde saab Naatanilt teda, et Naatanil on vanem vend, kes on juba 3 aastat kadunud. Naatani pere arvab, et ta lihtsalt põgenes teise riiki, aga kui Säde näeb sellest poisist pilti. Saab ta aru, et see poiss kellega ta suhtleb on Naatani surnud vend Ruben. Tuleb välja, et Säde isa oli Ruubeni autoga alla ajanud, kui ta täis oli olnud. Ning hiljem, et keegi teada ei saaks viskas ta Ruubeni kaevu. Säde rääkis Naatanile selle loo ära ja nad läksid tülli. Hiljem ühel peol, kuhu väike õde tal minna käskis leppisid nad ära. Arvatavasti väike õde Lee nägi seda ette ja sellepärast ka ei tahtnud tädi Gertrud Sädele järgi tulla, kui Säde seda soovis
Maurice Maeterlincki "Sinilind" Raamat räägib kahest lapsest, 6 aastasest tüdrukust Mytylist ja 10 aastasest poisist Tyltylist. Lugu algab sellega, et jõlulaupäeval Mytyli ja Tyltyli kinke ei saa, sest vanematel pole raha. Nad vaatavad, aga aknast välja ja näevad, kuidas naabrid jõulupidu tähistavad, kuid nad on vähemalt teiste pärast rõõmsad. Pärast tuli nende juurde haldjas, kes ütles, et nende ülesandeks on otsida üles sinilind, tema tütre jaoks. Siis Haldjas äratas ellu kassi, koera, suhkru, piima, leiva, valguse, tule ja vee, mis tähendavad erinevaid sümboleid inimeste jaoks
5.Vanemad viksid oma lastel rohkem silma peal hoida ja rkida nendega koolist ning klassikaaslastest.Panna thele neid ja alati kaitsma.Joosepi isa arvas ,et ta poeg peaks ise selle olukorra lahendama ,kuigi see ei linud hsti. 6.petajad viksid hoida rohkem silma peal,millega pilased tegelevad ja arutleda kooli vgivalla teemadel. Kokkuvtte: Koolivgivalda algatab klassiliider.Kaspar kaitseb seda poissi keda narritakse, kuna tal hakaks sellest poisist(kasparist) kahju.Koolivgivalda saaks lpetada nii ,kui pilased suhtleksid omavahel rohkem.Kaspar ritas kaitsta joosepit nii, et kui keegi lks joosepile kallale siis ta aitas joosepit.vanemad viks oma lastel rohkem silma peal hoida ,siis oleks vib-olla koolivgivalda vhem.petajad viksid rohkem arutleda koolivgivalla teemadel.
Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes tundide viisi arvutis automänge mängis ja otsustas siis oma isa auto võtta ning sellega sama asja teha. Posti sõites aga ei tulnud ette ,,New Game''. Internetimängudes nagu Second Life võib samuti tekkida kokkupõrkeid reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. See on mäng, mis on mõeldud suhtlemiseks, kuid seal luuakse ka suhteid. See ei ole tervislik neid dimensioone omavahel miksida. Autori pakutud lahendused: Autor pakub, et tuleb tunnetada piire. Ta ei leia, et
Mio, mu Mio A.Lindgren Raamat "Mio, mu Mio" räägib poisist nimega Bo Wilhemist, keda kutsuti Bosseks. Ta oli adopteeritud ning elas tädi Edna ja onu Sixteni juures, kes teda väga ei sallinud. Tal oli ainult üks sober Benka, kelle peale ta oli natuke kade Benka isa pärast. Ühel õhtul leidis ta pargis tühjapudeli, kus oli sees vaim. Vaim viis ta kaasa Kaugele Maale, kus Bosse kohtus enda isaga Kauge Maa kuningaga. Sellest alates sai Bosse nimeks Mio. Natuke aega hiljem kohtus Mio Jum-Jumiga kes meenutas talle Bengkat ning kellest sai Mio
ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise (loe ka Armastuse alkeemia, Kuidas ennast uurida, meestearst, masturbatsioon). Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret teevad, siis pane püksid jalga. Enamasti saadakse esimene seemnepurse vanuses 9-16 eluaastat, tavaliselt 10-14-aastaselt.
Filmi analüüs Mina analüüsin filmi ,,Green street hooligans". See film räägib ühest poisist Matt´ist, kes lavastati süüdi narkootikumide tarvitamises, mille tõttu ta Harvardist välja kukkus. Ta läks Inglismaale, oma venna juurde, kus ta sattus ühte jalgpallihuligaanide gruppi. Ta saab sealt korralikud õppetunnid ja pärast läheb ta Harvardisse tagasi ning näitab teda süüdi lavastanud rikka mehe lapsele koha kätte. Matt pääses tagasi ülikooli. Selles filmis väärtustatakse ühtehoidmist, usaldust ja ka perekonnasuhteid
"Kuristik rukkis" Raamatu autoriks on Jerome David Salinger, pärit Ameerikast. Ta suri tänavu aasta jaanuaris, olles 91aastane. Raamat "Kuristik rukkis" avaldati 1951. aastal, Eestis 1961. aastal. Teos räägib teismelisest poisist Holden Caulfield'ist kes vihkab kõike mida vihata võimalik on. Talle ei meeldi miski, ning kõik käib talle närvidele. Holden ei suuda omale sõpru saada, kuna poisi vaated elule on hoopis teistsugusemad kui tema koolikaaslastel või perel. Raamat on kirjutatud mina-vormis, ning alguslehtedel jääb mulje et nooruk on teiste suhtes üleolev ja lihtsalt ärahellitatud kuna tema vanemad on väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab
J.D.Salinger ,,Kuristik rukkis" Teos ilmus kõigepealt Ameerikas järjejutuna (1945-1946) ja hiljem ka raamatuna USA-s ja Inglismaal (1951). Eestis ilmus raamat 1961.aastal. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntumaiks teismelise mässumeelust kirjandusteoseks. Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud. Kuristik rukkis rääkis 17- aastasest poisist nimega Holden Caulfieldi. Holden käis Pencey erainternaatkoolis, kus ta kõikides eksamites välja arvatud inglise keeles põrus. Seetõttu ta visati koolist välja. Holden teadis, et tema ema on alates sellest ajast kui tema noorem vend Allie suri palju närvilisem ja otsustas välja viskamise koha pealt veel vaikida. Kuigi Holdenil oli hirmus kange soov näha oma pisikest õde Phoebet. Ta ostis ka õele kingituseks plaadi, mida ta oli koolis proovinud mitmeid kordi oma koolivennalt ära osta
kättesaamatu.Jaanuaris 1779.aastal astus Napoleon Autini usklikku kooli, et õppida Prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Poisist saaks hea meremees. Õpingud Brienneis lõpetas Napoleon 1784.aastal, misjärel asus edasi õppima Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes selle kooli lõpetas.Napoleon suri 1821
(töörügamise ja iseloomude poolest), peategelased rajavad oma kodu saarele, sündmustik keerleb saare elu ümber (tülitsetakse, minnakse paari, saadakse lapsi jne). Ülo Tuulik ,,Sõja jalus"- 1944. a küüditasid fasistid Sõrve sääre rahva (Saaremaa vabastuslahingute ajal), räägib sõrulaste traagilisest elust, romaanis on palju mõtisklusi ja mälestusi, millega autor näitab sõja ja fasismi läbinisti vihkajat. Jüri Tuulik ,,Vares"- Lugu üheksa-aastasest poisist Mardust, kelle igapäevaste toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal- eetilisi probleeme; ,,Külatraagik"- minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada; ,,Haab"- raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja jutustust «Punajalg tilder». Debora Vaarandi kirjutanud lüürilisi-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat; teemad:
Ekke Moor Raamat räägib poisist nimega Ekke Moor. Vastupidiselt oma vendadele ei meeldi Ekkele tööd teha ega oma vanematele sellega toeks olla. Tema aga veedab päevad muretult. Talle meeldib üks tüdruk, nimega Eneken Üüve. Ekke kartis aga Enekni isa Toomas Üüvet. Eneken soovib, et Ekke läheks kodust ära seiklema ja kui ta tagasi jõuab, saaksin nad koos elama hakata. Ekke teebki nii ning oma teel satub ta igasugustesse seiklustesse. Ekkele meeldib väga näidelda
Raido oli pere ainuke laps ja niikaua kui mäletas, oli ta endale alati venda tahtnud. Vennaga saaks koos mängida. Auto avarii tagajärjel polnud Raido isa enam võimeline rohkem lapsi saama ning pere otsustas, et võtavad lastekodust poisile uue mängukaaslase lastekodust. Kui Raido ja ta pere lastekodusse jõudsid, jäi neile kõigile silma üks trullakas aga väga tore ning sõbralik poiss. Koos otsustasid nad, et nad et just sellest poisist saab nende pereliige. Raido rõõmustas uue mängukaaslase üle ning Juhan oli õnnelik, sest ta sai endale perekonna.Uues peres sai Juhan endale korraliku välimuse ning parimad vanemad, keda võiks tahta lastekodust tulnud laps. Juhan oli õnnelik, sest ta ei haisenud enam ning teda ei narritud uues koolis. See lugu rääkiski sellest, kuidas saab üks pere olla hooliv kaaslane
A. Mälgu teos „Hea sadam” Anti Väli August Mälgu teos „Hea sadam” räägib poisist nimega Juuljus. Tema ema oli surnud ja isa kadunud ja vallakantseleis jagati lapsi, kellel polnud enam vanemaid. Need kes suutsid last ülal pidada ja lapsele tööd anda said seda endale lubada. Juuljuse õde Luisi oli endale juba „võtja” saanud aga Juuljus mitte. Lõpuks võttis üks viinalembeline vanamees ta endale. Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata.
sama näitleja kohal, aga teise karakterina. Muusika oli ainuke asi, mis mulle eriti ei meeldinud. Kuna neil polnud mikrofone, pidid nad ise valjusti laulma, aga see ei tulnud hästi välja. Kostüümid läksid väga hästi etenduse süžeega hästi kokku. Valgustus oli ka super, täpselt valgustati seda kohta, mis oli sel hetkel tähtis. Etendus lõppes väga masendavalt ja tundus nagu oleks asi poolikuks jäänud. Oleksin tahtnud teada, mis Katist ja tema poisist edasi sai. Etendus pani mind mõtlema enda elust ja kui hea elu mul tegelikult on.
jooksupoiss. Elasid vanaema juures. Ema oli Soomes ja isa teadmata kadunud Elina ja Mari-Liis kandisd gooti stiilis riideid ja koolis kutsuti emodeks, head sõbrannad, pealehakkajad, abivalmid, ei sallinud ebaõiglust. Loo moraal: ära tegele selliste asjadega, mis sulle ja teistele kahju toovad Arvamus: kiusamist ei õigusta miski ja kui sa valid sellise tee siis tagajärjed võivad olla ebameeldivad/negatiivsed. Tegevus: See raamat jutustab ühest poisist kelle nimi on Rasmus. Rasmus läks teise kooli, kus oli alguses päris tore. Tema elu muutub päevapealt, kui tema klassi tulevad vennad Gert ja Ragnar. Nad valivad just Rasmuse oma sihtmärgiks, keda kiusata, ka ülejäänud klassi poisid keeratakse Rasmuse vastu ülesse. Nii mõnitatakse Rasmust ja pressitakse talt raha välja. Ka Rasmuse kodus pole just asjad kõige roosilisemad. Rasmuse ema on leidnud endale uue austaja, kellega ta õhtuid kasiinos veedab ja raha tuulde loobib.
............. ..Lk5 Tegelased....................................................................................................................... ...Lk7 Kokkuvõte....................................................................................................................... ..Lk8 Autorist........................................................................................................................... ...Lk9 Sissejuhatus See raamat räägib poisist nimega Ewald Leonhard Stefan Isidorist (ELSI), tema suvevaheajast, tema sõbrast ja tema inglise keele hindest. Ta on loo alguses kolmteist aastat ja üks nädal vana. Loo lõpuks saab ta kolmteist ja seitse nädalat vanaks. Ülevaade raamatust See raamat räägib poisist nimega Ewald. Ta on tavaline poiss kellel läheb inglise keeles normaalselt, aga mitte tema ema arvates. Tema ema tahab, et tal oleks
Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu", mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kuid ühel päeval tuleb teda kaitsma klassi uus õpilane Kaspar. Kasparit ja Joosepit kiusavad Anders ja teised kamba liikmed. Ühel päeval lähevad nad aga liiga liiale ja käsevad Kasparil Joonaselt suhu võtta, järgmisel päeval tulevad Joosep ja Kaspar kooli relvadega ja tulistavad neid kes neid kiusasid. Pärast tulisamist pidid nad ennast koos maha laskma, aga Kaspar ei lasknudki ennast maha
„Harry Potter ja tarkade kivi.“ 1. Teos räägib 10. aastasest poisist kelle nimi on Harry. Harry elab oma tädi Petunia ja tema mehe Vernon Dursley juures. Harry vanemad on surnud, ning Petunia ja Vernon väidavad, et ta vanemad surid autoõnnetuses, kus väidetavalt sai poiss ka välgu kujulise armi otsaette. Kuid Harry pole mitte eavaline poiss, see ilmneb Petunia ja Vernoni poja Dudley sünnipäeval, kui nad sõitsid loomaaeda. Seal kaob imega eest klaas, mille taga on püüton ja kuhu Dudley sisse kukub. Kõik saab suurema pöörde hetkel, mil
,,Alaskat otsides’’ John Green Alaskat otsides on raamat, mis peaks liigutama igat lugejat. Rammat jaguneb kaheks osaks ENNE ja PÄRAST. ENNE: Raamat räägib poisist nimega Miles, kes on pigem vaikse ja tagasihoidliku iseloomuga ning eelistab enda elu elamise asemel keskenduda teiste eludest luegemisele. Aga kui ta asub õppima Culver Creeki keskkooli saab ta endale esimesed tõelised sõbrad ja tunneb elust üle pika aja rõõmu. Talle hakkab meeldima tüdruk nimega Alaska, kellel on iga teema kohta oma väga kindel arvamus, ta on ettearvamatu ning tujukas, kuid miski temas lihtsalt paelub inimesi ligi
annaabi.ee 
