Väike Nicolas
Anette Mägi 5.c
Raamat räägib…
• See raamat räägib ühest poisist Nicolas, kes käib umbes
3-4. klassis.
• Raamat on jaotatud mitmeks osaks, iga osa räägib ühe
juhtumi Nicolase elust.
• Ühes loos leiab Nicolas ühe kodutu koera, teises loos
üritab ta suitsetada, mõnes loos mängivad poisid
jalgpalli, Nicolas unistab paaris loos ka tüdrukust
nimega Louise. Mõnikord külastab nende kooli või
klassi mõni tähtis inimene, kellega saab palju nalja .
Loomulikult teeb Nicolas veel palju koerusi ja
pahandusi.
Kirjanikud
• Raamatu on kirjutanud Jean-Jaques Sempe ´ ja
Rene´ Goscinny
• Sempe´ on sündinud aastal 1932 Bordeaux ’s. Ta on
ka illustreerinud seda raamatut. Tänu tema poja
Nicolasele, on ta saanud inspiratsiooni raamatusse.
• Goscinny on sündinud aastal 1926 Pariisis. Ta
õppis Buenos Airese Prantsuse Lütseumis. Ta on
töödanud abiraamatupidajana, kunstnikuõpilasena
reklaamiagentuuris, sekretärina, kunstnikuna ja
ajakirjanikuna.
Muid fakte:
• Prantsuse keelest on tõlkinud Helle Michelson
• Eestis väljastati raamat Tallinnas, aastal 1993,
kirjastuses Kupar
• Prantsusmaal väljastati raamat aastal 1957
• Sellesse raamatusse on kogutud kolm teost:
“Väike Nicolas”, “Väike Nicolas ja ta sõbrad”
ning “Väikese Nicola ’s vahetunnid”.
• On väljastatud ka raamat “Väikese Nicola’s talv
ja suvi”
Aitäh
kuulamast!
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Illustreerinud Regina Lukk-Toompere Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all. Ta võib tohutu palju toitu ühe hetkega ära süüa. Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja
hakkavad uskumatu iseenesestmõistetavusega mõistatust lahendama. Nagu Eesti oludesse paigutatud vaese mehe "Da Vinci kood", ehkki siin on rõhku paranähtustel, gootihõngulistel motiividel ja veidi ka tegelaste ealistest iseärastust tulenevatel probleemidel (poiss-tüdruk suhted, suitsetamine, jmt). Üldiselt on väikese maakooli miljöö siiski üsna armas, ei ole koolivägivalda, erilist ropendamist ega narkomaaniat ja õnnelik lõpp tundub juba ette sisseprogrammeeritud. Väike moraliseerimine käib sellest hoolimata asja juurde. 1.1.8.1.Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" autori arvates sai sellise sisuga raamatut sündida vaid seetõttu, et ta on Kuustes koolis ajalooõpetaja. Samuti ka sellest, et Vana Kuuste kandis on siiski paranähtusi. Kersti Kivirüüt, kuuldes õpilastelt või külarahvalt kohalikke legende, püüab tungida nende
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
Bradbury lugu. Sellel oli suur mõju tema tulevastele teostele. King kirjutab "nägemisterminite" abil, et lugejal oleks võimalik "näha", mis toimub nende endi meeltes, umbes nagu see oli olnud raadioettekandes. Kingi lummus õuduse vastu sai uut hoogu paar nädalat pärast Bradbury lugu. Ühel päeval avastas väike King ema raamatute hulgast pealkirja "Veider juhus Dr. Jekylli ja Mr. Hyde'ga". Pärast seda kui ema oli talle selle loo ette lugenud, oli Stephen võlutud. Ta palus otsekohe jutu uuesti ette lugeda. King meenutab, et terve suve jooksul oli ema seda juttu ette lugenud vähemalt pooltosinat korda
näidend „Pagulased (ilm. 1918). Meeste ja naiste suhted abielus ja tutvusringkonnas, samuti kodumaalt äraoleku teema; romaan „Ulysses“ (ilm. 1922). Koosneb 3-st suurest osast, milles kokku on 18 episoodi (3+12+3). Peategelased on keskealine iiri juut (kelle isa oli tulnud Ungarist) Leopold Bloom, tema naine Marion ehk Molly Bloom ja juba eelmisest romaanist tuttav Stephen Dedalus. Leopoldi ja Marioni elus on olnud tragöödia: 10 aasta eest suri nende väike poeg. Sellest ajast pole nende suhe enam endine, nad on võõrdunud. Leopold on keskpärasevõitu, paljude nõrkuste ja vigadega, aga tubli ja kõige tähtsamates asjades aus mees. Stephen on noor idealist, kes põlgab keskpärasust ja unistab suureks kirjanikuks saamisest. Kogu romaan leiab aset ühelainsal päeval Dublinis, 1904. aasta 16. juunil. Selle päeva jooksul teevad kõik läbi kannatuste raja, kus nad palju õpivad ja oma piiridest teadlikumaks saavad
1952 jutustus "Vanamees ja meri". Hemingway oli ise oma teoste tegelane ("Hüvasti, relvad", "Kellele lüüakse hingekella", "Ja päike tõuseb"). Ta on oma teostes kasutanud autobiograafilisi seiku, tegi oma arvukad sugulased samuti oma raamatute tegelasteks. Hemingway fikseerib võimalikult objektiivselt ja erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet. Uus stiil lühikesed laused, lihtsustatud keel, palju otsekõnet. Hemingway kasutab jäämäe meetodit nähtav-kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Ta ei seleta nähtuste algeid ja põhjusi, vaid vihjab nendele, näiteks tähendusrikastele seikadele tegelaste elus. Teostes on näha vaid "jäämäe tipp" sümbol, mis esindab "jäämäge" sügavamat tõelust. Lugeja võib vaid ette kujutada, mis on jutustatu taga. Erich Maria Remarque (1898-1970) Elust Sündis 22. juunil 1898 Osnabrückis Saksamaal. Kodanikunimi Erich Paul Remark. Aastast 1922 kasutas pseudonüümi
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, kes sellega tegeleb, on hispanista
Kõik kommentaarid