TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Mootori remondi labor Autode remont Transporditeaduskond Õpperühm: AT-81 Õpilane: Janar Lehtmets Rain Kala Madis Merk Õppejõud: Marko Jets Tallinn 2009 Töö eesmärk: Mootori osandmine ja taas kokku panemine. Vigade leidmine. Mootor: Toyota, 4 silindriline ottomootor Vajalikud tööriistad: Erinevad padrunvõtmed ja lehtvõtmed. Tähikvõtmed Küünlavõti. Momentvõti Töökäik: Mootoril sai eemaldatud karteripõhi, klapikambri kaas, plokikaas, nukkvõllid, ajamikett, ketipinguti, pihustid. Väntvõlli ja kolbe koos kepsudega ei eemaldanud. Mootoril ei ilmnenud osandamise käigus ohtlikke ega kulumisest tingitud vigu peale neljanda pihusti kummitihendi puudumise ja karteripõhja üks polt oli ploki sisse murtud. Kuna mootorit ei olnud võimalik käivitada siis teisi vigu ei ilmnenud. Mootoris puudus õli ja õlifilt...
kaminate ladumiseks. Ettevalmistused tööks 1. Vajalik kogus segupulbrit kallata segamisnõusse või segatisse; 2. Lisada vett 13-17% segu kaalust. (3,25-4 liitrit 25 kg koti kohta); 3. Segada mehhaaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni; 4. Lasta segul veidi seista ja segada veel kord. Valmissegu on kasutatav 4 tundi. Keskmine Columbia-Kivi müürisegu kulu ühele kivile vs. plokile (soovituslik). Kivi tüüp Mõõtmed Segu kulu (kg) (mm) Soliidkivi 90x57x190 0,5 Fassaadikivi 90x95x390 1 Plokk 90x190x390 1,2 Plokk 140x190x39 1,4 0 Plokk 190x190x39 1,6 0 Plokk 240x190x39 1,8 0 Säilitamine Kottides segupulbrit hoida kuivas ruumis.
kui klapiesad on freesitud jaklapid sisse sooveldatud tuleb plokikaanele paigaldada klapi sääre tihendid seejärel pannakse sisse klapid määrides klapi varred eelnevalt õrnalt kokku õliga.seejärel paigaltatakse klappide alumised seibid siis vedrud ja klapi ülemine taldrik . vedrud pressitakse alla ja paigaltatakse klapi poolkuud siis lastakse klapivedru uuesti ülesse nii et poolkuud jäävad klapis olevatesse pesadesse. Kui kõik klapid on paigas asetatakse mootori plokile uus plokikaane tihend ja paigaltatakse plokikaas plokile see järel pingutatakse plokiaane poldid vastavalt autotootjale antud andmetele. Enamasti pingutatakse plokikaane polte seestpoolt väljapoole.see järel paigaltatakse mootorile nukkvõllid nukvõllide tihendid ja nukkvõllide pukid järgides autotootja poolt ettenähtud juhiseid ja nukkvõlli hammasrihma ratastel olevaid märke.väntvõlli asend peaks sealjuures olema ÜSS kas 1 või 4 silindris. Seejärel paigaltatakse hammasrihm
3.5. Plokiratta telje läbimõõt Plokiratta läbimõõdu d leian telje tugevustingimusest: 6 Mp δp = 0,1∗d 3 ≤ [δ] ; d ≥ √ 3 Mp 0,1∗[δ ] d= √ 3 6192,6 0,1∗100∗10 6 =0,085 m. Võtan d =90 mm. Igale plokile valime kaks radiaalkuullaagrit nr.218, kus d =90 mm, D=160 m, B =30 mm. 4. LASTIKONKSU VALIK Lastikonksu valime tõstevõime ja tööreziimi alusel. GOST 6627-53 järgi valime ühepoolse sepistatud konksu, mille tõstevõime võrdub 150 kN. Konksu tõstevõime b h d d0 , kN 150 90 142 90 80 Keerme välisläbimõõt d0= 80 mm. Keerme siseläbimõõt d3 = d0-11; d3 = 69 mm (GOST 9484-60). Keerme samm S =10
küljes üles-alla käivat mehanismi teise, tahkema õliga. Seadme ohutusnõuded Kuna masina ehitusega ja remontimisega tegelevad selleks spetsiaalsel väljaõppel käinud inimesed, hooldjalatel selletõttu erilisi ohutusnõudeid ei olnud. Ainult pidi teadma kuidas tarkvara käsitleda ja kus on toiteplokk. Toiteplokkile ei saanud ka kõik ligi, kuna see käis lahti spetsiaalse võtmega, õnneks mul oli selline võti ja ma sain ka plokile ligi. Sain ka ohutusnõuete suulise ja kiire instruktsiooni, mis käib ploki juurde. Ohutusnõueteks olid loogilised asjad, näteks ei tohi puutuda asju mida ei tea ja ei tohi näppe pista toiteplokki. Kokkuvõte Masina(CPP) hindaksin komplektseks, kuna sellel on tegemist nii elektroonikaga ja tarkvaraga. Üldse, minumeelest oli seade väga hästi ehitatud tal oli nii kiirust ja täpsust, kuigi sellepärast ta tabis ka palju energiat.
11, lehekülgedel 230-258. Lehekülje häälestus: paber A4; veerised ülal 22 mm, all 22 mm, vasakul 22 mm, paremal 15 mm. Autoriõigus Jüri Kirs ja Kalju Kenk 2010. 2 Variant 1. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokkidest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga . Plokile 2 mõjub jõupaar momendiga M. Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Antud: m1 = m ; m2 = 4m ; m3 = 6m ; m4 = 5m ; r2 = 2r ; r3 = r ; = 30 0 µ = 0,3 ; M = 2mgr ; r = 0.2 m; s = 0,8 m. M 2 1 s
4 välimise ülekande kroonratas; 5 välimise ülekande päikeseratas; 6 välimise ülekande satelliidid; 7 sisemise ülekande päikeseratas; 8 sisemise ülekande satelliidid; 9 sisemise ülekande kroonratas; 10 veetav võll. Joonisel 13 C on esitatud reduktori töötamine kolmandal käigul (otseülekanne). Sellisel juhul antakse pöördemoment üheaegselt nii sisemise planetaarülekande kroonrattale, kui ka päikeserattale (plokile). Kuna planetaarülekande päikese- ja kroonratas pöörlevad ühesuguse kiirusega, siis satelliidid ümber oma telgede ei pöörle ning satelliitide raam liigub sama kiirusega, kui päikese- ja kroonratas. See kiirus on ka veetava võlli kiiruseks (kogu reduktor pöörleb ühe paketina). Joonis 13 C 8 9 1 vedav võll; 7
Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju või väga tugev pinnas ja see on omakorda kaetud irdpinnasega. Kalju pragude st immitsev või piki kalju pinda liikuv vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks lihkejoon sirge (joonis 9.15). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on pinnase mahukaal; nidususest c põhjustatud jõud ploki all Tc = cL, kus L on ploki aluse pikkus; hõõrdest põhjustatud jõud ploki all Ntan; ploki külgedel mõjuvad pinnasesurvejõud Rl ja R2. Need jõud mõjuvad hõõrdenurga võrra horisontaalist kaldu. Tavaliselt võetakse = . Lihkepinnal hõõret põhjustava normaaljõu tekitavad P, Rl ja R2
ldskeem multipleksinguga ja TIPTRONICuga Elektrooniline juhtumine: 1gaasipedaal 2drosselklapiasendi andur 1316 3vntvlli prlemis ja asendi andur 1313 4jahutusvedeliku temp. andur 1220 5juhtarvuti 1320 6heharuline drosselklapi asendi andur 7signaal mootori koormuse kohta 8signaal mootori juhtarvutilt vntvlli prlemissageduse kohta 9signaal prdemomendi kohta 10tagasiside prdemomentide htlustamise ja thikigu prlemissageduse kompenseerimise kohta 11signaalnidikute plokile sissellitatud kikude kohta 12diagnoosipistik 13el.magnetklapid kikude sisse ja vlja llimiseks. 14rhuregulaatrori el.magnetklapp 15soojusvaheti elektromagnetklapp 16AKK litemp andur 17lirhu andur 18vedavavlli prlemissagedusandur 19veetavavlli prlemissagedusandur 20kiguvalitsa asendi andur 21tagurpidikigu tuli 22liikumise alustamist takistav relee. 23parkimislukusti 24kiguvalitsa 25reziimi valiku pult 26piduripedaalilliti 27 pidurikonn 28aju AKK 4HP20 Vrdlus AL4-ga.
lülitamise hetkel. 28 ATTDEF atribuudi määramine Atribuut on plokiga seotud tekstiline teave. Atribuudi määrang (definitsioon) on eeskuju, mille abil saab luua atribuute ja mis määrab, kuidas neid kuvatakse ploki joonisesse sisestamisel. Enne kui atribuuti plokiga liita, peab olema tehtud tema kirjeldus ja alles seejärel võib teda kasutada ühe osana plokist. Seda võib teha ploki kujundamise ajal, aga ka hiljem liita atribuut juba valmis plokile. Käsku ATTDEF kasutatakse uute atribuutide määramiseks. Atribuut võib olla püsiv või muutuv, nähtav või nähtamatu. Püsiv tekst kantakse muutumatuna koos plokiga joonisele, muutuva teksti puhul küsitakse ploki joonisele lisamisel teksti parandamist ja sisestuspunkti. Käsku ATTDEF saab valida: 5) Valides- Design- Block- Define Attributes 6) Kirjutades käsuribale ATTDEF Kui valida käsklus ATTDEF : 29
Kõigil rootormasinatel on õhkjahutus. Rootoril on tiivakesed, mis pumpavad õhku ja see jahutab mootorit. Sisemehhanismide kaitseks võõrkehade eest on masinasse paigaldatud õhufilter, mis vajab perioodiliselt puhastamist. Tähtsaks masina tööd mõjutavaks faktoriks on söeharjakeste olukord. Söeharjakeste kasutamise aeg on 2-3 aastat. Rootormasinaga töötades peab jälgima ka rihma seisukorda (tavaliselt on need "plastkeelekesed", mis kannavad mootori võimsuse üle terade plokile.) Teri paigaldatakse ainult töötavale masinale. Standardne terade plokk töötab 2-3 aastat. Kombineeritud toitega rootormasinad - suureks eeliseks on kombineeritud toide, mis võimaldab töötada vahetpidamata. Kõigele positiivsele vaatamata on kombineeritud toitega masinatel ka üks puudus: aku mõjutab tugevasti mootori tööd. Kui aku on laetud, ei saa mootor vooluvõrgus töötades kogu ettenähtud võimsust kätte
Järelpihustuse nihe on tunduvalt suurem, kui järelpõletuse esimeses etapis 2. Arvuti saadab BSI plokile korralduse mõningate elektrienergia tarbijate sisselülitamiseks, et suurendada mootori koormust ja sellega tõsta heitgaaside temperatuuri: · Tagaklaasi soojendi · Mootori jahutusventilaator väikesele kiirusele ja edasi keskmisele kiirusele · Mootori eelsoojendusküünlad Elektrienergia tarbijate sisselülitamise eeltingimuseks on akupinge see ei tohi langeda alla 12,8 V. 3. Arvuti ei lase tahma järelpõletuse ajal sisse lülitada heitgaasi tagastusklappi (EGR). 4
täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1- (1- 3mm) liimvuugil. See vävähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm). Silluste pikkus on mooduliga 200 mm. Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav paneeliotste alla min. 80mm kõrgune raud- raud- betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida, aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind.
Nõlva püsivuse kontrollimiseks nimetatakse passiivsurvejõuks. Pinnaseterade liikumine toimub jällegi (tunnelina või surutud horisontaalsuunas pinnasesse), 2. toru jäikusest, jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks piiratud osas, kuid see osa on tunduvalt suurem, kui aktiivsurve puhul ja 3. toru ümbritseva pinnase omadustest, 4. toru aluse konstruktsioonist. lihkejoon sirge (joon5.13). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: asub seina ning joone 5 vahel. Katsed näitavad, et koheva liiva surve Käesolevalt on käsitletud ainult kraavi asetatud jäikadele torudele pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul mõjuvat koormust. Toru koormab kraavi tagasitäite omakaal. Kraavi
2 – Yellow – kollane 3 – Green – roheline 4 – Cyan – helesinine 5 – Blue – tumesinine 6 – Magenta – violett 7 – White – kas valge (kui joonestusväli on tume) või must (kui joonestusväli on hele): Alumisest lühemast jadast saab valida ühe kuuest halltooni heleduse väärtusest. Klõpsamised väljadel [ ByLayer ] või [ ByBlock ] muudavad valitud värvuse omaseks kas kihile või kujundatavale plokile. Värvuse võrdluse ristkülikud: – tagaplaanil senine värvus, – eesplaanil – uus, äsjaseadistatud värvus. Teisi valikukaarte – True Color ja Color Books kasutatakse siis, kui soovitakse kasutada kõiki AutoCAD poolt pakutavaid värvuste seadistamise võimalusi. Nendes värvustes võib iga põhivärvuse – kollane, punane, sinine – küllastatus esineda tasemel 0 ... 255 (kus
Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad ühest aadressiruumist teise tõlkida. 2. Kasutatakse tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 37. VIGADE AVASTAMINE JA PARANDAMINE, CRC ==> CRC (Cyclic Redundancy Checking) tsükkelkoodkontroll - Meetod üle sideliini edastatud andmete tervikluse kontrolliks. Saatepoolel rakendatakse edastamisele kuuluvale andmeplokile 16- või 32-bitist polünoomi, mille tulemusena saadav kood lisatakse plokile. Vastuvõtupoolel rakendatakse andmeplokile sama polünoomi ja kui tulemused kokku langevad, loetakse andmeedastus õnnestunuks. Vastasel korral palutakse andmeploki saatmist korrata. /// ==> EDC error detection and correction bits. D andmed, mida kaitstakse vigade kontrollimisega, võib sisaldada header-välju. // Vigade avastamine ei ole 100% usaldusväärne, protokoll võib mõnesid vigasid mitte märgata, aga seda juhtub harva. Liiasus andmete lõppu
Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad ühest aadressiruumist teise tõlkida. 2. Kasutatakse tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 37. VIGADE AVASTAMINE JA PARANDAMINE, CRC ==> CRC (Cyclic Redundancy Checking) – tsükkelkoodkontroll - Meetod üle sideliini edastatud andmete tervikluse kontrolliks. Saatepoolel rakendatakse edastamisele kuuluvale andmeplokile 16- või 32-bitist polünoomi, mille tulemusena saadav kood lisatakse plokile. Vastuvõtupoolel rakendatakse andmeplokile sama polünoomi ja kui tulemused kokku langevad, loetakse andmeedastus õnnestunuks. Vastasel korral palutakse andmeploki saatmist korrata. /// ==> EDC – error detection and correction bits. D – andmed, mida kaitstakse vigade kontrollimisega, võib sisaldada header-välju. // Vigade avastamine ei ole 100% usaldusväärne, protokoll võib mõnesid vigasid mitte märgata, aga seda juhtub harva
peamasinatega, puuduv materjal on seega kattuv peamasinatega. Konstruktsioon Abimasinate ehk siis diiselgeneraatorite plokkkarter on valatud ühes tükis, mõlemal pool on seitse karteriluuki. Neist kuus ühel pool on varustatud kaitseklappidega karteriplahvatuse tagajärgede leevendamiseks. Nukkvõll on ploki külgriiulil ülemises positsioonis. Nukkvõllikarter on samuti varustatud luukidega. Mootori plokile on kinnitatud kahepoolsed õlifiltrid ja õlijahuti, ploki vööripoolses otsas on kütusefilter. 49 3.2. Diiselgeneraatoreid teenindavad süsteemid Kütusesüsteem Generaatorid saavad töötada nii kergekütusel kui ka raskekütusel. Raskekütus tuleb peamasinate päevatankidest ning läheb läbi ettevalmistussüsteemi generaatoritesse
Joonis 4.37 Siin ülesandes me võime aga teha veel ühe täpsustuse. Asi puudutab nimelt parempoolse nööri tõmmet T2 . See nöör on visatud üle ploki, selle teises otsas ripub raskus 2. J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 41 Lahendame nüüd siinjuures ühe väikese abiülesande. Uurime nimelt ploki (keha 3) tasakaalu eraldi. Sellele plokile on sidemeteks liigend (mis on lae küljes kinni), ja nöör oma kahe otsaga. Eemaldame need, asendades nende mõju ekvivalentselt jõududega. Y3 X3 3 T2 P2 Joonis 4.38
Tavaliselt on see nii, kui nõlva aluse moodustab kalju või väga tugev pinnas ja see on omakorda kaetud irdpinnasega. Kalju pragude st immitsev või piki kalju pinda liikuv vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks lihkejoon sirge (joonis 9.15). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on pinnase mahukaal; nidususest c põhjustatud jõud ploki all Tc = cL, kus L on ploki aluse pikkus; hõõrdest põhjustatud jõud ploki all Ntan; ploki külgedel mõjuvad pinnasesurvejõud Rl ja R2. Need jõud mõjuvad hõõrdenurga võrra horisontaalist kaldu. Tavaliselt võetakse = . Lihkepinnal hõõret põhjustava normaaljõu tekitavad P, Rl ja R2
Sinna tuleb konkreetse lehe sisu nagu About.aspx-i puhul näha oli.
– INT Apparent – joonte näiv lõikepunkt (näiteks kiivsirgete näiv lõikepunkt mingil projektsioonil); – SNAP to Extension – pikendatava punktini; – CEN – kõverjoone keskpunkt; – QUA – ruudu tipud ringjoonele; – TAN – puutepunkt kõverjoonele; – PER – risti joonele (ka kõverjoonele – kujundatakse ristjoon puutujale antud punktis); – PAR – rööpne joonele; – INS – sisestuspunkt, näiteks tekstile või plokile; – NOD – punkt (kujundatud käsuga POINT): – NEA – joonele lähim punkt (sisuliselt – punkt joonel); – NON (Snap to None)– tähendab, et järgnevalt ei kasutata ühtki punkti asukoha täppismääramise alamprogrammi. – OSNAP Settings – käsu OSNAP aktiivsete alamkäskude seadistus; . . . . . . . . . . . . . . . . Ikoonijada Modify-II – Muutmised-II
4) I k MM WMIs = = . M s TMTe s + TM s + 1 2 Struktuurskeemid. Antud võrrandid sobivad muunduri ja mootori matemaatilise mudeli esitamiseks struktuurskeemide kujul, nagu on näidatud joonisel 4.1. Joonisel 4.1, a...e vastab iga ühe elemendi ülekandefunktsioon ühele struktuurskeemi plokile. Detailsem struktuurskeem, mis kirjeldab mootorit suletud süsteemi (kiiruse tagasisidega), on toodud joonisel 4.1, f. Mootori väljundsuurusteks on siin vool, pöördemoment ja vastuelektromotoorjõud. Ülekandefunktsioon on teist järku, mis näitab, et mootori siirdetunnusjoon (hüppekaja) on võnkeline või aperioodiline. Protsessi iseloom sõltub ajakonstantide suhtest. Siirdeprotsess on aperioodiline, kui TM > 4Te, või võnkeline, kui TM < 4Te. Vastavad siirdekõverad on näidatud
annaabi.ee 
