GAASIJAOTUS MEHHANISM Gaasijaoutusmehhanismi ülesandeks on õigeaegselt sisse lasta värske küttesegu(diislil õhk) ja välja lasta läbitöötanud gaasid.Gaasijaotus mehhanism jaotakse kahte liiki: 1)OHV 2)OHC (DOHC). OHV- nukkvõll all karteris, klapid plokikaanes rippuv, nukkvõlli käitakse kas ketiga või hammasratas ülekande ajamiga.Suhe on 2:1 (väntvõll teeb 2 põõret kui nukkvõll 1põõrde). OHC- rippklapidega mootor, milles nukkvõll asub plokikaanes, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga. DOHC- 2 nukkvõlliga mootor, rippklapid, nukkvõllid üleval, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga.
Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
Plokikaane remont Põhilised vead , mis esinevad on : 1.Plokikaane kaardumine 2.Plokikaanes esinevad praod 3.Klapipeasd võivad põleda krobeliseks 4.Klapid on ebatihedad 5.Klapi juht puksid on kulunud 6.Klapisääretihendid ei pea õli 7.Hüdrotõukurid võivad õli läbi lasta 8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga
027 N=12 3.Siirdeistu kasutatakse paigaldamiseks (tiftid plokis/plokikaanes) tuleks ja loksuma ei hakkaks peab olema pingist.
Gaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll
põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on: nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb ajami abil (OHV, OV, SV, OHC, SOHC, DOHC, TOHC), pöörlema väntvõll. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) vaid ühe pöörde. Nukkvõllil on sama palju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. · OHV overhead valves - klapid plokikaanes · OV - · OHC overhead camshaft nukkvõll plokikaanes · SOHC - Single overhead camshaft üks nukkvõll plokikaanes · DOHC - Double overhead camshaft kaks nukkvõlli plokikaanes · TOHC · SV - 5. Õlitussüsteem *Õlitussüsteem on süsteem, mille ülesandeks on masinates ja mehhanismides hõõrduvate pindade õlitamine. Õlitamine vähendab pindadevahelist hõõrdumist, jahutab hõõrduvaid pindu ja eemaldab
jahautussüsteem 1.jahautussüsteemi ül. Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) säilitada mootori ühtlane töötemp. 2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4
ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ning diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine;
Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reageerib vedeliku temperatuure asubsuure ja väikse ringi vahel termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. Vedeliku pump Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami
määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist. Jahutusvedelik tsirkuleerib: Veepump termostaat mootoriplokk plokikaan veepump.
Rike5)Kolvi ja põlemiskambri kattumine tahmaga. Tunnused: 5.1- Mootori ülekuumenemine ja mootor ei tööta korralikult. 5.2- Kütusekulu suurenemine. 5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks. 7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku. Põhjused: Jahutusvedeliku(vee) külmumine jahutussärgis, külma vedeliku valamine veeta käivitatud mootorisse, tugeva detonatsiooniga töötamine. Rike8)Plokikaane tihendi vigastus või nõrk kinnitus. Tunnused: 8.1- Kompressiooni vähenemine. 8.2- Jahutusvedeliku või õli immitsemine silindrisse. 8
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1
vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt. Kahe taktiline mootor Nelja taktiline mootor Nukkvõll ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda. Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes ülanukkvõll. Alanukkvõlliga gaasijaotusmehhanismis on rohkem detaile, mille inerts mõjutab suuresti mootori tööd (piirab mootori pöörete arvu tõstmist). Kiirekäigulistel mootoritel kasutatava ülanukkvõlli korral avab nukkvõll otseselt klapi, mille tõttu on inertsjõud minimaalsed ja mootorile võib lisada maksimaalpöördeid. 1 Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid: · Nukkvõll · Tõukur · Tõukurivarras
Nukkvõlli rihmarattal on 40 hammast, väntvõlli rihmarattal on 20 hammast, seega kui väntvõll teeb ühe pöörda, siis nukkvõll teeb 2 pööret. Ülekandearv 1:2. 7.2 Määrata sisse-ja väljalaske klapi tõusud millimeetrites. Sisselaskeklapi tõus on keskmiselt 8,32mm. Väljalaskelapi tõuson keskmiselt 9,10mm. 7.3 Kuidas toimub klapivahede reguleerimine? Klapivahede reguleerimist teostatakse tõukuritepealsete seibide vahetamisega. 7.4 Kui suur on nukkvõlli töölõtk plokikaanes? Standard: 0,08-0,18mm. Maksimaalselt 0,25mm. 7.5 Kuidas õlitatakse jaotusvõlli nukke? Liugelaagrite vahelt voolab õli tõukureid ümbritsevasse süvendisse. Kui klapp langeb, siis voolab õli tõukuripeale. 7.6 Mitu mm liigub VL klapp allapoole kui kolb on ÜSS? Väljalaskeklapp ligub keskmiselt 2 mm allapoole kui kolb on ülemises surnud seisus. 7.7 Mis juhtub, kui käitusrihma paigaldamisel eksitakse kõrgsurvepumal 1 hambaga?
· Hammasrataspump · (välis-või sisehammastega) asub mootori ees, väntvõlli väljumise kohas, käitatakse otse väntvõllilt ·rootorpump Filter Õli puhastamiseks mehhaanilistest osakestest · korpus · element Õlifiltri ehitus Õlimahuti Karteri alumise osa moodustab mootoriploki külge kinnitatud karterikaas. Ülesanne: säilitada õli kaitsta väntvõlli Kanalid · asuvad mootori plokis · plokikaanes Õli tasapind Õlimõõtevarras · miinimum · maksimum Reduktsiooniklapi rike Kinnijäänud klapp suletud asendis tõstab rõhu süsteemis + 5 kg/cm² · filtri deformatsioon Mootoriõlid · mineraalõlid · poolsünteetilised · täissünteetilised Mootoriõlide markeerimine Viskoossus Õli võime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures. SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid.
· õlijahutusradiaator Konstantrõhuga õlipumbad jagunevad: · silinderhammasrataspump (spur gear-type), · gerootorpump (gerotor-type). Joonis. 8 õlipump 3.Gaasijaotusmehhanism Ülesanne-võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Ehitus- Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hülss-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks, Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1)nukkvõll, 2)nukkvõlli muutemehhanism, 3)tõukur(seen-,rull-,tass-jahüdrotõukur), 4)nookur(kiik-,nook-ja,liitnookur), 5)klapp 6)vedru(ühe-ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll- Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli
1.Ülesanne? 2.Põhiosad? 3.Skeem? 1.Jahutada mootorit ülekuumenemise eest ja hoida ühtlast temperatuuri. 2.radiaator , lõdvikud , jahutusvedelik , jahutussärk , salongi radiaator , veepump, jahutus tiivik , termostaat klapp , radiaatori kork , paisupaak , 2.1 a) radiaator jahutada jahutus vedeliku b) lõdvikud juhib mootorist radiaatorisse jahutus vedeliku c) jahutusvedelik kaitseb mootorit üle kuumenemise eest ja hoiab ühtlast temperatuuri d) jahutussärk asub plokikaanes ja mootori plokis , jahutab silindreid ja kolbe e) salongi radiaator toodab sooja auto salongi f) veepump ajab mootoris jahutus vedeliku ringi g) jahutus tiivik jahutab radiaatorit h) termostaat klapp reguleerib mootori vee ringlust ( suur ja väike ring ) i) radiaatori kork reguleerib survet jahutus süsteemis ( vaakum klapp ja surve klapp) 3. 12 Joonis 19. Radiaatori ehitus Joonis 20
küttesegu vajalikul hetkel silindrisse ja põlemisjäägid sealt välja lasevad ning samuti koht süüteküünla jaoks. Plokikaane küljes on ka osa klapiajamist, mis klappe vajalikul hetkel avab ja sulgeb. Plokikaaned on valmistatud kas malmist või alumiiniumist. Paremaks tuleks lugeda alumiiniumkaasi, eelkõige kuna nad on kergemad ja lihtsamini töödeldavad. Enamusel 60- ndate muskelautodest olid siiski malmkaaned. Plokikaanes on ka sisse- ja väljalaskekanalid mis ühendavad vastavalt sisselaskeklappi sisselaskekollektoriga ja väljalaskeklappi väljalaskekollektoriga. Plokikaane omadused sõltuvad eelkõige sisse- ja väljalaskekanalite kujust ja suurusest, klappide läbimõõdust ja paigutusest, põlemiskambri kujust ja suurusest ning süüteküünla paigutusest põlemiskambris. Klapiajam Allpool on lihtsustatud joonis klapiajamist, mille ülesandeks on klappide õigeaegne liigutamine.
ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2
ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2
ning jahutusvedeliku kanalite ääred sünteetilisest kummist äärisega. Plokikaane ülesandeks on tagada: a) põlemiskambri, jahutusvedeliku- ja õlikanalite ning muude avasuste hermeetilisus;b) ülekanda indikaatorrõhu reaktiivkomponenti (pi.max = 200 bar);c) tagada gaasijaotusmehhanismi töö ja vajadusel turbokompressori paigutus;d) tagada vajalik soojusvahetus, vastu pidada laiatemperatuurilisele töökeskkonnale (-40 kuni + 1000 0C). Plokikaanes on järgmised sissetöötlused ja avaused: põlemiskambrid, õli- ja jahutusvedelikukanalid, klapipesad, klapisääre puksid, kinnituspoltide avad, sisse- ja väljalaskekanalid, küünla-, eelsüüteküünla või pihustiavaused. Plokikaane paigalduse kord ja kinnituspoltide pingutusmomendid sõltuvad plokikaane valmistusmaterjalist. 13. Kahetaktilise mootori tööprintsiip ja selle eripära
4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 12 5. Õlitussüsteem Õlitussüsteemi ülesandeks on:
4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 10 5. Õlitussüsteem Õlitussüsteemi ülesandeks on:
GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ning diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hülss-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks [17, lk 124]. Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga;
Kaks välimist nukki (sekundaar) jagavad sama profiili ning keskmine (primaar) on suurema tõusu ja kestvusega. Samuti on nookureid iga silindri kohta kolm, nii sisse kui väljalaske puhul. Võll mille peal nookurid paiknevad on seest õõnes ning avadega, millega on võimalik juhtida õlisurvet nookuri kanalisse. Nookurites asetsevad riivistus liugurid (Foto 4). Selleks, et riivistus liugureid juhtida on kasutusele võetud solenoidklapp, mis asetseb plokikaanes, millega juhitakse juhtseadmelt signaali saades rõhul all õli nookurite võlli ning sealt nookuri riivistus liuguritele, mistõttu nookurid lukustuvad omavahel, selle tulemusel kandvaks nukaks jääb keskmine, ehk suurema tõusu ja kestvusega nukk. Kui solenoidklapp lõpetab rõhu all oleva õli juhtimist siis lukustus vabastatakse vedru toimel. Vabas olekus on kandvateks kaks äärmist nookurit.
töötakti vältel hoorattasse salvestatud energia arvel. 5. Mootorite efektiivnäitarvud ja võrdlusparameetrid (slaid 6), (1) lk. 21., lk. 32-37. 6. Väntmehhanism (1) lk. 39., lk. 49. 7. Gaasijaotusmehhanism: mehhanismide liigitus ja tarindus, gaasijaotusdiagramm. (1) lk. 77. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega jaotusmehhanisme, mille klapid avavad ja sulevad sisse- ja väljalaskeavasid. Klappidega gaasijaotusmehhanismid võivad olla kahesugused: rippklappidega, mis asuvad plokikaanes, ja püst- ehk külgklappidega, mis asuvad mootoriplokis. Kahetaktilises mootoris võib gaasivahetus toimuda kahel viisil: 1- väntmehhanismiga, 2-segaviisil. Sel juhul siseneb õhk akna kaudu, mida suleb ja avab kolb, heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis
annaabi.ee 
