Želatiini lahuses Türosiini ei sisaldu. 3 Eda Türi 142281 YAGB21 1.1.4.Sulfhührüüli- e tioolireaktsioon Teoreetilised alused Positiivne tioolireaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) olemasolu valgus. Leeliselisele hüdrolüüsile alluv tioolrühm annab sulfiidioone, mis Pb2+ juuresolekul moodustavad ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe (must/tumepruun). Pliiatsetaadi lahus moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II) (Na2PbO2), mis annabki valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS sademe. Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Töö käik Lisasin 2 ml-le Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgutades 10%-list NaOH lahust kuni kadus tekkiv Pb(OH)2 sade ning lahses moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisasin 1 ml munavalgu
aatomitevaheline side on molekulis väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks. Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad
anaeroobsed mikroorganismid. Sellist ravi tehakse näiteks gangreeni korral. Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Looduses tekib osooni välgu toimel ja mõningate taimede elutegevuse kõrvalproduktina (näiteks männivaigu ja teatud merevetikate oksüdatsioonil). Väikeses kontsentratsioonis
4. Sulfhüdrüülreaktsioon (tioolreaktsioon) Katse teostatakse naatriumplumbaadi(II)lahusega. Sulfhüdrüülrühmad (-SH) valkudes ja aminohapetes alluvad leeliselisele hüdrolüüsile, tulemuseks sulfiidioonid. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5 % lahus + tilgakaupa 20% NaOH (kuni tekkinud sade lahustub) + 0,5 ml munavalgu lahust keedan segu pruunikasmusta kolloidse sademe tekkeni. Tulemus: Segu pruunistub keetmisel aeglaselt, hiljem seistes sadenes. Järeldus: Tekkis pruun pliisulfiidi sade, järelikult sisaldub munavalgulahuses sulfhüdrüülrühm. 5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikahape (TKÄ) denatureerib ja sadestab valke (ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000). Kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest ühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 2 tilka CCl3COOH lahust. Tulemus: sademe teke algas koheselt peale esimese CCl3COOH lahuse lisamist munavalgu lahusele
Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse
Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja
Reaktsioonisegu soojendatakse. Järeldus: Munavalgu lahus sisaldab Türosiini radikaale, sest lahus värvus soojendamisel roosaks. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb -ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene 2+ pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse kuni hakkab moodustuma pruunikasmust sade. Statiivis sademe moodustumine jätkub. Järeldus: Valgus sisaldub tsüsteiine, sest tioolrühm moodustas Pb 2+-ioonidega pruunjasmusta sademe (PbS). 1.1
Soojendamise käigus zelatiini lahuses muutusi ei toimunud, munavalgu lahuses olev sade värvus heleroosaks. Järeldus: Katsest saab järeldada, et munavalk sisaldab fenoolset hüdroksüülrühma, zelatiin aga mitte. 1.1.4 Sulfhürüüli- e tioolireaktsioon Tioolireaktsioon tõestab tsüsteiini esinemist valgus. Selle koostises olev sulfhüdrüülrühm allub leeliste hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis moodustavad PB2+ ioonidega musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi sademe. Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Töö käik: Katseklaasis olevale 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni Pb(OH)2 sade kaob ja moodustub Na2PbO2 (lisasin NaOH tõenäoliselt liiga palju, kuna ei osanud märgata, et Pb(OH)2 sade tekkis väga kiiresti ja oli väga peen). Siis
Paraku napib kollageenis ja seega ka zelatiinis aminohappeid (puudub ka türosiin), mis on iseloomulikud puhtale proteiinile ning see ongi põhjuseks, miks lahuse värvus ei muutunud. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse kuni hakkab moodustuma pruunikasmust sade. Statiivis sademe moodustumine jätkub. Tulemus: Lahus värvus pruunikaks, sadet aga ei tekkinud. See näitab, et valgus esineb siiski tsüsteiin
Järeldus: munavalgulahuses leidus türosiini radikaale, kuna tekkis õrnalt roosa sade, zelatiinilahuses türosiini radikaale ei esinenud, kuna lahuses ei toimunud muutusi. 4. Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile andes sulfiidioone, millest moodustub Pb2+-ioonide juuresolekul ülipeen must või tumepruun pliisulfiidi sade. Katse sooritatakse pliiatsetaadi lahusega, mis moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab lahusest vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis sadestub aeglaselt välja. Töö käik: lisasin 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10%-list NaOH lahust, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja moodustus Na2PbO2. Lisasin katseseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin, soojendasin reaktsioonisegu, kuni hakkas moodustuma tume sade. Asetasin katseklaasi
sisaldavat aminohapet (Tyr, mis esineb enamiku valkude koostises). Aga zelatiin jäi muutumatuks, sest zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisame katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti vältel. Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima pruun sade, sademe tekkimine jätkus ka katseklaasi statiivi seisma jätmisel. Järeldus: Meil on positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et meie valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on seotud sellega,
kuumutades midagi nii selgelt nähtavat. Seega sain teada, et munavalgu lahuses sisaldub Tyr, zelatiini lahuses aga mitte. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülireaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini külgahelas sisaldub tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni pliisulfiidi sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisada tilgakaupa 10%-list NaOH lahust, kuni tekkiv sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat. Lisada seejärel 1 ml munavalgu lahust, loksutada, soojendada mõned minutid, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Tulemus: Katse läks plaanipäraselt ning lõpuks tekkiski tumepruun sade, seega munavalgu lahuses esines tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
seetõttu puudub zelatiinis fenoolne hüdroksüülrühm , millega Milloni reaktiiv saaks reageerida. Katse tõestas, et munavalk sisaldab türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli teha kindlaks tsüsteiini (Cys) olemasolu valgus. Katse seisneb tsüsteiini radikaalis oleva tioolrühma (-SH) leeliselisel hüdrolüüsil, kus sulfiidioonid Pb2+-ioonidega reageerides moodustavad ülipeene tumepruuni pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 1) Mõõtsin 2 ml 0,5%-list pliietanaati Pb(CH3COO)2. 2) Lisasin tilkhaaval 10%-list NaOH lahust aluselise keskkonna loomiseks kuni tekkiva Pb(OH)2 sademe kadumiseni ja naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustumiseni. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega"
Kuidas te saate järeldada, et munavalgus on türosiine, kui katse tulemus on teil valge sade? Türosiinide sisaldust näitab roosakas/punane sade. Teie katses tekkis valge sade, millest ei saa türosiinide sisaldumist järedada. 4.Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad (-SH) valkudes ja aminohapetes alluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. Pb++ juuresolekul tekib kuumutamisel must või tumepruun ülipeen pliisulfiidi sade. Katse teostatakse naatriumplumbaadi() lahusega. CH2 SH +H2O CH2 OH HC NH2 + 2NaOH HC NH2 + Na2S + H2O COOH COOH Na2S + Na2PbO2 + 2 H2O PbS + 4 NaOH Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahusele lisan tilgikaupa 10% NaOH kuni tekkiv sade lahustub. Kust te 20% NaOH lahuse saite
Zelatiini lahus jäi pigem muutumatuks, millest võib järeldada, et zelatiinis puudub aminohape türosiin. 1.4. Sulfühüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Teoreetilised alused Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse Pb(CH 3COO)2 lahusega, mis moodustab aluselises keskkonnas Na2PbO2. Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. 5 Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja lahuses moodustus Na 2PbO2. Lisasin katseklaasi 1 ml
teises, kus oli zelatiin, ei toimunud mitte midagi. Seega saame teha järeldusi, et kahest valkudest ainult munavalk sisaldab türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli-e. Tioolireaktsioon Positiivne sulfhudruulreaktsioon naitab tsusteiini (Cys) esinemist valgus. Tsusteiini radikaalis sisalduv sulfhudruul- e tioolruhm (-SH) allub holpsasti leeliselisele hudroluusile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta voi tumepruuni ulipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt valja sadeneb. Töö käik Valasin kasteklaasi 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-list lahust ja lisasin tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiva Pb(OH)2 sade kaotamist ja lahuses naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustamist. Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja
pärast soojendamist roosakaks, mis tõendab asjaolu, et lahuses on türosiini radikaale. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH) 2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab
pärast soojendamist roosakaks, mis tõendab asjaolu, et lahuses on türosiini radikaale. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH) 2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab
Takistuse muutus põhineb fotoefektil st. elektronide siirdumist kiirguse mõjul juhtivustsooni. Kui fototakisti ühendada jadamisei koormustakistusega ja rakendada sellele ühendusele elektromotoorjõud, siis sõltub koormustakistil tekkiv voolulang fototalisti valgustundliku pinna valgustus tiheduses. Nähtavale valgusele tundlikuks fototakistiks on tablet kujuline valgustundlik element, kaaliumsulfiidist. Infrapunasele tundlikuks fototakistiks on plastplaadil pliisulfiidi kith. Põhiparameetrid: 1. Pimetakistus Rp fototakisti takistus täielikus pimeduses 20°C juures 2. Takistuskordsus Rp/Rv see on pimetakistuse suhe fototakisti takistusse juhul, kui selle valgustundliku pinna valgustustihedus on 200 lx ja valgusallika temperatuur on 2850°K (heleduse näitaja) 3. Pimevool Ip on valgustamata fototakisti takistus suurimal lubatud pingel läbiv vool 4
Taandavad (annavad meelsasti elektrone ära) on H(0), Fe(0), Mg(0), Fe(II), Cr(II), Mn(IV), Ni(III), Cl(-I), S(0), S(-II), S(IV). Nagu näha, vabade elementide oksüdatsiooniaste on null, elemendid vahepealses oksüdatsiooniastmes võivad sõltuvalt tingimusist olla nii oksüdeerijad kui ka taandajad. Üldine reegel on: oksüdeerimine ei toimu kunagi ilma taandamiseta, moodustub konjugeeritud redokspaar. Siin on otsene analoogia happe – aluse tasakaaluga. Näit. pliisulfiidi oksüdeerimine lämmastikhappega, vt.N.Katt, lk.44 (2000 a) Redoksreaktsioonide tasakaalustamine põhineb laengu jäävusel: saadud elektronide arv võrdub loovutatud elektronide arvuga. Keerulistes redoksreaktsioonides tavaliselt esineb kolmanda komponendina vesi. Taoliste reaktsioonide tasakaalustamiseks on 2 meetodit – 1) otsene reaktsioonis osalevate elektronide bilansi koostamine ja 2) poolreaktsioonide meetod. Näit. Na dikromaadi taandamine vesinikperoksiidiga hapus keskkonnas.
ksantoproteiinreaktsioonile iseloomuliku kollase värvuse ja maskeerida Milloni reaktsiooni! 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e plii- atsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2.
kuhu on kantud ka tavaliselt kammikujulised väljaviikudega ühendatud elektroodid . Valgutundlik kiht kaetakse läbipaistva kaitsekihiga ja nii saadud takistuselement paigutatakse plastkesta. Fototakisti tüüpiline takistussõltuvus ja konstruktsioon on toodud joonisel 1.9. Kasutatav pooljuhtmaterjal sõltub soovitavast spektraalsest tundlikkusest- nähtavale spektrile tundlike fototakistite valmistamiseks kasutatakse kaadmiumsulfiidi, infrapunakiirgusele tundlikele aga pliisulfiidi. Light Dependent Resistor (LDR) ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 10 Fototakistite pimetakistus sõltub tüübist ja võib olla kümnetest kilo-oomidest sadade megaoomideni, sõltudes küllaltki oluliselt temperatuurist. Fototakisti iseloomustus-suuruseks on integraalne tundlikkus, mis on fotovool (valguse toimel tekkiv vool) valgusvoo ühiku kohta takisti pingel 1 V
annaabi.ee 
