Projekti plaanimine Töö ülesanded täidavad projekti heaks töötavad inimesed, kes määravad kas projekt õnnestub või mitte. Personali plaanides tuleb läbida mitu etappi: · Personali vajaduste plaanimine · Personali kvalifikatsiooni plaanimine · Konkreetsete töötajate plaanimine · Töötajate koolituse plaanimine · Tähtaegade plaanimisega peab tagama projekti ajaliselt võimalikult täpne realiseerumine · Ajagraafikut on vaja selleks, et kõik projekktis osalevad töötajad, tellija ja projekti juhtorganid näeksid mida tuleb projekti käigus teha · Millises järjekorras tuleb tegevusi läbi viia · Kui kaua üksik töö kestab · Kuidas tegevus edeneb Ajagraafiku loomisel tähtsamateks eesmärkideks on : · Projekti osade litmine · Konkreetsuse taamine
rakendada), teatud juhtudel aga rakendamise mõttes ühisosa üldse mitte omada. Klassikaline juhtimismudel eeldab järgmisi aspekte: Hierarhilised organisatsiooni struktuurid on vahendiks korra loomisel Mida enam kontrolli, seda enam korda Töötajad on ,,vahetatavad osad" organisatsiooni ,,masinas" Probleemid lahendatakse ,,jaga ja valitse" printsiibil Projekti täitmise kulg ja riskid on piisavalt prognoositavad ja seega hallatavad põhjaliku eelneva plaanimisega 4. KOKKUVÕTE Konkreetses referaadis on vaadeldud ainult väike kogus olemasolevatest juhtimisteooriatest ja mudelitest, kuid juba nende põhjal saab öelda, et toimivaid organisatsioone ei oleks ilma nendeta. Siiski tuleb tõdeda, et kui klassikaline juhtimisteooria näeb ette ülesande matemaatiliselt korrektset defineerimist, siis teooria rakendamisel praktikas tavaliselt ilmneb, et maailm on kaugelt liiga keeruline, et seda
eri riikides, vaba aja väärtust, klimaatilisi tingimusi jne. - Toetub suures osas rahalistele tehingutele, eristamata, kas seeläbi ühiskonna heaolu suureneb v väheneb. - Ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel ja ignoreerib tähtsaid kasvuallikaid. --Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. 17. Põhilised korratüübid Detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) Tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus) - Vahevormid: konkurentsisotsialism – toimub küll detsentraliseeritud plaanimine, kuid tootmisvahendid on riigi omanduses. korratüüp, kus toimub tsentraliseeritud plaanimine, kuid näiteks käsitöönduslik teenindus või osa toiduainete tootmisest on antud erakätesse.
erinevate ülesannete kaudu. Täiskasvanud on kimbatuses kuna, nad arvavad, et õpivad seda, mida neil vaja on lähtudes nende vajadustest. Programmi koostaja saab ise kujundada kuju, teema, tehnika, et programm oleks tasakaalus ja ühtne. Sõltumata programmi formaadist- konverents, kohtumine või kursus-õpetaja peaks vaatama õppijat kui partnerit kui koostatakse programmi. Hindamine Viimane samm androgoogilises protsessis on hindamine. See algab juba etappide plaanimisega ja põhineb mõtete selgusel pidades silmas tulemusi. See nõuab ülevaadet õppimisel tehtud pingutustest, peamiselt õppuri enda. Knowles tunnistab, et see on tee, kuidas teha väärtuslikke hinnanguid tulemustest. Androgoogiline mudel soovitab, et direktsioon kaaluks nelja väärtust hindamisel: reaktsioon, õppimine, käitumine ja tulemused. Reaktsioon aitab direktsioonil välja tuua tunded tiimi liikmetelt kogu programmi kohta
b) peab makse kodaniku ohvriks riigile; c) peab makse sisuliselt kindlustusmakseteks. 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b) poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 12. Poliitika väljatöötamine on vastus küsimusele a) kuhu liikuda? b) mida teha? c) millised on probleemid? 13. Strateegia tegeleb a) tee valikuga praegusest situatsioonist lõppeesmärgini; b) olukorra analüüsija tegevuse plaanimisega; c) lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega. 14. Sisulised (riigiõiguslikud) võimupiirid on a) kolmikmõju; b) valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees; c) võimu mõjupiirkonna jagunemine. 15. Valitsusest peaksid olema (vähemalt suhteliselt) sõltumatud a) konkurentsi kujunemine, aruandlus ja statistika; b) riigiametid; c) ministeeriumid. 16. Individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristatakse a) inimese bioloogiliseks eksisteerimiseks olulisuse järgi;
selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste käsutamine. c) seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; valitsuse ja selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste käsutamine; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest. 13.Strateegia tegeleb a)tee valikuga praegusest situatsioonist lõppeesmärgini; b)olukorra analüüsija tegevuse plaanimisega; c)lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega. 14. Sisulised (riigiõiguslikud) võimupiirid on a) kolmikmõju; b) valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees; c)võimu mõjupiirkonna jagunemine. T 74.Tsiviilõiguse maades on lepingud a)pikad ja detailsed; b)tihti korrigeeritavad; c) lühikesed ja üldised. 54. Tüüpiline langusfaasis (tööstus)haru Euroopa Liidus on a)rõivatööstus; b)plastmassitööstus; c) Õlletööstus. 60
Korratüüpe (majanduslikke süsteeme) analüüsides on olulised kolm aspekti: süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad); elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtlemises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 3639): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). 18. Turumajanduskord Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugineb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 3941). Vabadus ei tähenda aga kindlasti seda, et igaüks võib täiesti suvaliselt käituda. Selles osas
on osutunud edukamateks (mis võib seisneda ka püsimajäämises), on korduvalt leidnud üsna veenvat empiirilist kinnitust. Siiski paljud väikeettevõtjad strateegilise plaanimisega ei tegele, kuna: · ei piisa aega (elu on pidev "tulekahjude kustutamine") · (mõned) ei tunnetata (veel) täiel määral ka selle olulisust; · napib vajalikke teadmisi ja oskusi ning raha konsultantide jaoks;
olukorra vajadusi, koostatakse mitteprogrammeeritavate juhtimisotsuste puhul. Püsiva kestvusega plaan- luuakse programmeeritava otsuse põhjal ja see sisaldab poliitikaid, reegleid, protseduure. 10. Planeerimist mõjutavad tegurid:juhtimistase organisatsioonis määrab ära plaanide mõju ulatuse: suurte organisatsioonide tippjuhid koostavad enam strateegilisi ja pikemaajalisi, alamastmejuhid operatiivseid probleeme, väikeses äris peab juht tegelema igasuguse plaanimisega, org. Elutsükkel selle loomisest kuni võimaliku languseni: kujunemisjärk- direktiivsed plaanid; kasvuperiood- lühiajalised, spetsiifilised plaanid; küpsus- pikaajalised, spetsiifilised; languse period- lühiajalised, direktiivsed plaanid, keskkond: mida ebakindlam on keskkond seda painlikumalt ja kiiremine tuleb reageerida ning seda lühiajalisemalt ja direktiivsemalt tuleb seda teha, suurte muudatuste ajal ei saa
Viimane on paljuski esimese väljenduseks, kuid projekti kogumaksumus ei tohi ületada tema kommertsväärtust. Ühiskonnale vajaliku ehituse puhul, kui tuleks kvantitatiivselt hinnata paljusid sotsiaalseid nähtusi, mis pole aga kunagi täpselt määratletavad, ei saa eelarvet esitada kulude-tulude suhtena. 2.9. Krundi väärtus ja ehitamine Siin on tegemist maksumuskonsultandi väga spetsiifilise tegevusvaldkonnaga, kuid kõik kes tegelevad ehitusmaksumuse plaanimisega vajavad teadmisi nendest teguritest, mis mõjutavad ehitamiseks vajaliku krundi maksumust. Nagu ka teisi kuluartikleid, nii mõjutab ka krundi maksumust nõudmise ja pakkumise vahekord turul. Siiski, erinevalt näiteks suhkrust, on maa piiratud ressurss ning seega ehitamiseks sobilike kruntide arv lõplik ja ka suurenenud nõudluse puhul pole võimalik krunte mujalt juurde tuua. Seega võib mõnes piirkonnas olla väga kõrge nõudlus ja kõrged hinnad kruntidele.
Suveräänsuse demonstratsiooni ees- kõrvaldamisel. märk on tagada pidev kontroll tegevu- Kaitseväe juhatajale allub Kaitsejõu- se üle Eesti maismaal, territoriaalvetes dude Peastaap kaitseväe juhataja 44 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED tööorgan, keda sõjalise luure ja vastuluurega, J3/7 ope- juhib peastaabi ratsioonide ja väljaõppe plaanimisega, ülem. Peastaap J4 logistika ja varustusküsimustega, J5 on Eesti riigi sõ- kaitseväe arengu plaanimisega jne. jalise kaitse kõr- Kaitseväe juhatajale allub ka kaitseväe gem staap, kes peainspektor koos oma teenistusega, juhindub Eesti mis on loodud selleks, et kaitseväelas-
jaotusega aastaplaani täitmine, vajavad esmatasandi juhid pidevalt operatiivset infot kaupade tellimise, klientide maksevõime, toodangu jaotuskanalite, väljasaadetavate partiide suuruse jms kohta. Nende andmete alusel selguvad ülesanded tootmisjuhtidele, kes omakorda koostavad tootmisplaanid, seadmete remondi ja hooldustööde plaanid ning kavandavad ressursside jooksva vajaduse katmise. Plaanide koostamine on töömahukas, eeldab oskusi ja kogemusi. Plaanimisega peavad juhid tegelema iga päev. Plaanimisse ei tohiks suhtuda kui pealesunnitud tegevusse - et tehakse plaan küll valmis aga ei kasutata. Plaanidel ongi selline halb omadus, et kavandamistegevus eeldab juhtide tegevuse tugevat koordinatsiooni, mis ei pruugi tegelikus elus aga alati ladusalt sujuda ning teiselt poolt vähendab plaanide täitmise kohustus täitjate tegevusvabadust. Plaanimise põhiraskus seisneb aga tuleviku turuolukorra prognoosimisel, mis põhineb mineviku ja oleviku
· ettevõtja on huvitatud odavast tööjõust ja primitiivsest juhtimiskorraldusest hinnang teilorismile · arendas välja standard meetodid kõigi tööde tegemiseks - kronometraaz · eraldas plaanimise/kavandamise ja töö tegemise/täitmise · kujundas põhimõtted personali valikuks (kutse eelduste süsteem) · tööliste õpetamine standardsete põhimõtete alusel · tegeles töölise tööaja plaanimisega, et vähendada seisakuid · Gantt'i graafikud (Henry Gantt) · kujundas palgasüsteemid töö eest tasustamiseks kriitika · ei arvestanud vajadusega arvestada tööliste sotsiaalseid vajadusi · ei arvestanud sellega, et kõik inimesed on füsioloogiliselt erinevad · lähtus sellest, et tööline on harimatu ning nende ideed/initsiatiiv on väärtusetu Lenin: ... Taylori süsteem, nagu kõik kapitalismi progressid, ühendab endas kodanliku ekspluateerimise,
Viimane on paljuski esimese väljenduseks, kuid projekti kogumaksumus ei tohi ületada tema kommertsväärtust. Ühiskonnale vajaliku ehituse puhul, kui tuleks kvantitatiivselt hinnata paljusid sotsiaalseid nähtusi, mis pole aga kunagi täpselt määratletavad, ei saa eelarvet esitada kulude-tulude suhtena. 2.9. Krundi väärtus ja ehitamine Siin on tegemist maksumuskonsultandi väga spetsiifilise tegevusvaldkonnaga, kuid kõik kes tegelevad ehitusmaksumuse plaanimisega vajavad teadmisi nendest teguritest, mis mõjutavad ehitamiseks vajaliku krundi maksumust. Nagu ka teisi kuluartikleid, nii mõjutab ka krundi maksumust nõudmise ja pakkumise vahekord turul. Siiski, erinevalt näiteks suhkrust, on maa piiratud ressurss ning seega ehitamiseks sobilike kruntide arv lõplik ja ka suurenenud nõudluse puhul pole võimalik krunte mujalt juurde tuua. Seega võib mõnes piirkonnas olla väga kõrge nõudlus ja kõrged hinnad kruntidele.
4) Juhtimise ohutuse tagamise funktsioon. Plaanimine tagab ka informatsiooniriskide kohta, selleks et neid õigeaegselt määratleda ja juhtida. 5) Optimeerimise funktsioon. Plaanimine tagab nii või teisiti kättesaadavate ja paremate alternatiivide valiku. 6) Koordineerimise ja integreerimise funktsioon. Plaanimine aitab konflikte ennetada ja võtab arvesse juhtimise erinevate sfääride vastastikuseid seoseid. 7) Korrastamise funktsioon. Plaanimisega luuakse ühtne üldine kord tegevuste, nende täitmise ja vastutuse vahel. 8) Kontrollfunktsioon. Plaanimine võimaldab jooksvat kontrolli plaani täitmise üle ning vigade analüüsi peale plaanide elluviimist. Eelneva plaanimiseta on tulemuste kontrollimine praktiliselt võimatu. 9) Kasvatuslik efekt ja õppefunktsioon. Need ilmnevad ühelt poolt ratsionaalse tegutsemise eeskujuna plaanimisel ja teiselt poolt võimalusena õppida vigadest. 10)Dokumenteerimise funktsioon
o elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); o süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtle- mises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 36–39): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus); tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). Kahtlemata on erinevatel perioodidel olemas olnud ka nende kahe põhitüübi mitmesuguseid vahevorme. 66 Korratüüp, kus toimub küll detsentraliseeritud plaanimine, kuid tootmisvahendid on ühis- kondlikus (riigi) omanduses. Seda korratüüpi nimetati ka konkurentsisotsialismiks
annaabi.ee 
