"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana
Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana
Kolmas vaatus probleemid kerkivad taas üles, kuid õnneks leidub ka süüdlane - sampanja! Johann Straussi sädelev iroonia on sihitud naudingutele keskendunud ühiskonna pihta, kus sukeldutakse pea ees elumere lainetesse, kus keegi ei ole see, kellena ta näib ja kus kõik veavad kõiki ninapidi ning ollakse vähemalt üheks õhtuks keegi teine. Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana
tekitab küsimusi- miks siis mina pean vaeva nägema kui tema seda ei tee? Passiivne seis, mil üks osapool annab ,,loobumisvõidu" ja kaasa pingutustel ei ole enam eesmärki, mille poole püüelda. Siinkohal tooksin näite Eduard Vilde aegumatust kirjanduklassikast ,,Tabamata ime", kus Lilli, tehes Leole nii palju haiget- talle valetades, teda reetes ja kogukonna naerualuseks tehes- vannub oma abikaasale ikkagi pisarsilmil surematut armastust. Oma südamliku ülestunnistusega jättis võimuahne naine mulle raamatut lugedes isegi mulje, et ta mõtles seda tõsiselt. Kujutelma Saalepite õnnelikust abielust purustas aga Lilli hilisem ülestunnistus kõigest halvast, mida ta eales Leole teinud oli- kõik need kinnimakstud suurustavad arvustused ajalehtedes, lavale visatud lillekimbud peale kontserti, klaköörid ja lakkamatu mehe kiitmine. Kusagilt aegade hämarusest meenub tsitaat :"Kui armastad, siis ei valeta"
Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Maarva oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, mil saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma. Kui Rabaraual polnud enne raske lahti lasta eelmised teenijad, kes lahkusid pisarsilmil või vihasena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis neiule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning nii kaugele Ronivere talust eemale kui võimalik, kuid Anu jäi pidama Kurma talu põllule, sest ta hakkas sünnitama. Karjus ning
Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Maarva oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, mil saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma. Kui Rabaraual polnud enne raske lahti lasta eelmised teenijad, kes lahkusid pisarsilmil või vihasena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis neiule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning nii kaugele Ronivere talust eemale kui võimalik, kuid Anu jäi pidama Kurma talu põllule, sest ta hakkas sünnitama. Karjus ning
Möödusid nädalad ja kuud ning Anu oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, kui saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma. Sest Rabaraud hakkas abielluma Kai-Kadriga, kelle raha ja varandust ta väga ihkas. Rabaraual polnud enne raske lahti saada eelmistest teenijatest, kes lahkusid pisarsilmil või vihastena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis Anule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning Ronivere talust hoida eemale niipalju kui võimalik. Kuid Anu jäi Kurma talu põllule, mis oli Rabaraua
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas
. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud.. *Õnnetus ei hüüa tulles. Õnnetus tuleb sulle vaikselt selja taha, paneb käe õlaleja küsib: "Kas teeme ka midagi?" :P *Enamik inimesi on täpselt nii õnnelikud, kui õnnelikud nad on otsutanud olla. *Õnne juurde kuulub paratamatult valu,nagu valguse juurde vari. *"...kunagi saan ka mina õnnelikuks," sosistas tüdruk pisarsilmil endale, ja astus kihutava auto ette. *Kui ma olin väike tüdruk pani kuri nõid mulle needuse peale et ma ei saaks kunagi õnnelik olla . ! *On ainult üks viis, kuidas õnnelikuks saada, ja see eeldab seda, et me lakkame *Suurimad on need teod, mis toovad suurimale hulgale inimestele suurimat õnne. *Õnnelikud päevad on harva vennad *Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik , kui ta loodab. *Iga inimene on oma õnne sepp.
tõekspidamiste vastu astunud, selleks paluski seda Maril teha. Naine oli väga õnnelik et mees nii käitus, ta teadis et Andrese süda lõi nõrkuma kui Joosep Vargamäelt lahkus. Nad kutsusid Joosepi asjade järele (mida oli külluses, parimad asjad said endale, mitte halvad). Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt andeks palunud kui too seal oleks olnud aga sel ajal oli jälle mees kaugele telliskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata. Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Peale Liisi lahkumist hakkas Vargamäe nagu lagunema. Noored läksid ära. Esmalt Maret. Peagi tahtiski Maret mehele minna- vigase jalaga Sassile, kes isale eriti tegelikult ei meeldinud kuna ta oli tisler. Laste lahkumine kurvastas Marit väga, sest tema elu muutus üha raskemaks. . Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud
........................................................................9 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................11 SISSEJUHATUS Laulval revolutsioonil, Balti ketil ja üleüldse taasiseseisvumisel on suur tähtsus tänapäeva eestlaste rahvustunnetuses, need on sündmused, mis panevad eestlaste südamed kiiremini põksuma, millest jutustatakse lugusid, kirjutatakse raamatuid ja tehakse filme. Täiskasvanud meenutavad pisarsilmil öölaulupidusid, Balti ketti ja miitinguid ning noored soovivad, et oleksid neist osa saanud. Laulvast revolutsioonist on saanud sümbol ajast, mil kogu rahvas püüdles ühtse eesmärgi poole, mil inimesed seisid ja laulsid käsikäes võhivõõrastega ning hoolimata erimeelsustest hoiti kokku. Sellest hoolimata jääb isegi paljudele osasaanuile, rääkimata noortest, selgusetuks, mis tol ajal täpselt toimus ja kuidas see siis ikkagi juhtus, et Eesti end vabaks laulis
Veel esinesidMariah Carey, Stevie Wonder, Lionel Richie, John Mayer, Jennifer Hudson, Usher, Jermaine Jackson ja Shaheen [167] Jafargholi. Vaimulik Al Sharpton ütles Jacksoni lastele: "Teie isas polnud midagi imelikku. Imelik oli vaid see, mida tal tuli läbi elada. Aga ta sai sellega siiski hakkama." Neid sõnu tervitati aplausi ja kiidusõnadega.[168] Jacksoni 11-aastane tütar Paris Katherine ütles publikule pisarsilmil: "Issi oli mu sünnist saati parim isa, keda oskaksite ette kujutada... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda... nii väga."[169] Lõpupalve ütles vaimulik Lucious Smith.[170] Mitteametlikel andmetel vaatas mälestusteenistust televiisorist umbes miljard inimest. [171][172][171] Ameerika Ühendriikides oli vaatajaid umbes 31,1 miljonit. See on võrreldav Ronald Reagani ja printsess Diana matustega, mida vaatas
Kristina olümpia oli hukas." (Press 2006: 58-59) Ta küll üritas võistelda, kuid suurepärasest vormist polnud enam midagi järel. Kristina on palju ajakirjanduses rääkinud sellest, kuidas ta on pettunud dopingutarvitajates. Alates Lahti MM-võistlustelt alguse saanud dopingujuhtumitest oli Kristina pilt puhtast ja ausast suusaspordist lõhutud. Kui Salt Lake City olümpiamängude eel teda alusetult dopingutarvitamises süüdistati, oli ta väga löödud. Pettunud Kristina ütles pisarsilmil, et igal olümpial läheb tal midagi valesti. Kõik see, milleks ta on valmis, jääb saavutamata. (Eesti Ekspressi veebiväljaandest: http://paber.ekspress.ee-/viewdoc/10735D61FE3AF86FC22576CD00367A5D) 2005. aasta Oberstdorfi MM-ilt lahkus Kristina jällegi medalita, sest ettevalmistusperioodil kallale tulnud viirus röövis kogu jõu. Avadistantsil 10 km uisustiilis jäi pronksist puudu kõigest 3,4 sekundit
Ameeriklased on välja uurinud, et 69% ühiskonnas harrastavad mehed abieluvälist seksi regulaarselt ja 57% ühiskondadest harrastavad regulaarset abieluvälist seksi ka naised. 54% maailma ühiskondadest lubab ka meestele abieluvälist seksi. Naistele lubab sedasama ainult 11% ühiskondadest! Peter Freuchen juba enne I MS hakkas käima Gröönimaal, eriti põhjaosas. Ta kirjeldab ühes raamatus, et kui ta sinna sõitis, jäi Kopenhaagenisse maha tema pruut pisarsilmil. Mingi hetk saab kirja, et pruut on tal abiellunud vahepeal ja siis ta on seal jääväljade vahel ja on murest murtud. Mingi hetk tuleb Gröönimaa naabrimees, kes pakub ühte naist oma kahest. (Mees kahe naisega on kõige halvem variant). Naabrimees andiski siis noore ja riiakama naise ära nädalaks ajaks. Freuchen võtab selle naise kaasa (naine väga vastumeelselt kisti kaasa). Nädalase seks-retke ajal oli kõik fantastiline, Freuchen arvab,et on suur armastus jne. Kui
luuletuse "We Had Him", mille Maya Angelou oli just selleks puhuks kirjutanud. Veel esinesid Mariah Carey, Stevie Wonder, Lionel Richie, John Mayer, Jennifer Hudson, Usher, Jermaine Jackson ja Shaheen Jafargholi. Vaimulik Al Sharptonütles Jacksoni lastele: "Teie isas polnud midagi imelikku. Imelik oli vaid see, mida tal tuli läbi elada. Aga ta sai sellega siiski hakkama." Neid sõnu tervitati aplausi ja kiidusõnadega.Jacksoni 11-aastane tütar Paris Katherine ütles publikule pisarsilmil: "Issi oli mu sünnist saati parim isa, keda oskaksite ette kujutada... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda... nii väga." Lõpupalve ütles vaimulik Lucious Smith. Mitteametlikel andmetel vaatas mälestusteenistust televiisorist umbes miljard inimest. Ameerika Ühendriikides oli vaatajaid umbes 31,1 miljonit. See on võrreldav Ronald Reagani ja printsess Diana matustega, mida vaatas vastavalt 35,1 miljonit ja 33,1 miljonit ameeriklast.
Ärgates tundis ta ennast nii kosunud ja rahuldatud, et andis käsu, külaelanikkude vastu mitte tarvitada karme abinõusid. Riietumise juures märkas ta ootamatult, et tema taskukell oli lõhutud. Kohe laskis ta pererahva tulla oma juure ning määras neile ilma pikema jututa raske karistuse. Värisedes langes nüüd perenaine tema ette põlvili, rääkis oma murest kuninga unerahu eest ning saatuslikust eksitusest. Naine palus kuningalt pisarsilmil armu ja halastust. Naerdes naise teadmatuse üle, andestas talle kuningas ning külarahva tänuhüüete saatel sõitis kuningas jälle edasi. Tatarlaste jubedused Kui tatarlased tungisid Vormsi ning hakkasid sääl rüüstama, siis ainult üksikud elanikud päästsid end Borby lähedal asuva suure kivi otsa, kus nad kallaletungijaid tatarlasi keeva veega kihutasid eemale. Kärsläti juures kaevasid talunikud metsa sügavad augud ning
midagi kaasa ka andma. Ta ei tahtnud seda ise teha sest siis oleks ta oma tõekspidamiste vastu astunud, selleks paluski seda Maril teha. Naine oli väga õnnelik et mees nii käitus, ta teadis et Andrese süda lõi nõrkuma kui Joosep Vargamäelt lahkus. Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt andeks palunud kui too seal oleks olnud aga sel ajal oli jälle mees kaugele telliskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata. Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Peale Liisi ja Joosepi lahkumist algas Vargamäel nagu mingisugune lagunemine: noored kadusid isakodust üksteise järel. Maret ei suutnud nii hästi tööd teha kui seda Liisi tegi, ta tegi küll hoolsalt ja väsimatult kuid saanud Liisile vastu ei. Maret hakkas viimasel ajal tihti laulma, selle peale küsis ema temalt kas ta hakkab mehele minema. Mari ütles et kõik lapsed
vennaks! (Aplaus perekonnalt. Mihhail ja Renne suruvad kätt ja embavad teineteist.) ALEKSANDER: Hästi! Tulge lähme, me saadame teid korralikult ära. Semjon! Pavel! Üks teist tooge ta hobune, parun lahkub! (Üleüldine lahkumine.) (meenub) Ah jah. Meelde tuli. Mul on selle abielu suhtes ainult üks tõsine kahtlus LJUBOV: (pisarsilmil) Isa... VARENKA: (Ljubovile) See on nali. ALEKSANDER: ja see on teie vanuste erinevus. 7 RENNE: Aga ma olen ainult kolmkümmend kuus! ALEKSANDER: Tubli kümme aastat tüdruku jaoks liiga noor! Mees peaks olema vähemalt kaks korda naisest vanem. VARVARA: Aga sina ju ei ole. ALEKSANDER: Praegu loomulikult mitte. (Renne'ile) Ilu enne
seda Maril teha. Naine oli väga õnnelik et mees nii käitus, ta teadis et Andrese süda lõi nõrkuma kui Joosep Vargamäelt lahkus. Nad kutsusid Joosepi asjade järele (mida oli külluses, parimad asjad said endale, mitte halvad). Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt andeks palunud kui too seal oleks olnud aga sel ajal oli jälle mees kaugele telliskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata. Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Mareti lahkumine peale Liisi ja Joosepi lahkumist algas Vargamäel nagu mingisugune lagunemine: noored kadusid isakodust üksteise järel. Maret ei suutnud nii hästi tööd teha kui seda Liisi tegi, ta tegi küll hoolsalt ja väsimatult kuid saanud Liisile vastu ei. Maret hakkas viimasel ajal tihti laulma, selle peale küsis ema temalt kas ta hakkab mehele minema
teha. Naine oli väga õnnelik et mees nii käitus, ta teadis et Andrese süda lõi nõrkuma kui Joosep Vargamäelt lahkus. Nad kutsusid Joosepi asjade järele (mida oli külluses, parimad asjad said endale, mitte halvad). Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt andeks palunud kui too seal oleks olnud aga sel ajal oli jälle mees kaugele telliskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata. Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Mareti lahkumine peale Liisi ja Joosepi lahkumist algas Vargamäel nagu mingisugune lagunemine: noored kadusid isakodust üksteise järel. Maret ei suutnud nii hästi tööd teha kui seda Liisi tegi, ta tegi küll hoolsalt ja väsimatult kuid saanud Liisile vastu ei. Maret hakkas viimasel ajal tihti laulma, selle peale küsis ema temalt kas ta hakkab mehele minema
eKr, erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane, pani aluse mitmele tänapäeva teadusele. Aspasia- kaunis ning tark naine Mileetose linnast, kellega juba küpsess eas olev Perikles abiellus. Aspia rääkis nende majas käinud tuntud kirjameeste ja õpetlastega kõigist maailma asjadest kui võrdne võrdsega, mis muistses Kreekas polnud naiste puhul sugugi kombekas. Teda süüdistati kohtus jumalavallatuses ja Perikles pidi kohtunikke pisarsilmil paluma, et nad Aspia õigeks mõistaksid. Attila – ehk hunn Attila oli hunnide juht 434 – 453 p.Kr. Valitses praeguse Ungari aladel.Oli suur vallutaja ning laiendas hunnide võimuliitu Volgast ja Kaukaasiast Reinini ning Taanist Doonauni. Oma valitsemise ajal oli ta kõige kardetumaks vaenlaseks Rooma impeeriumitele. 451. Aastal tungis Galliasse (praeguse Prantsusmaa aladele), kuid sai Katalaunia lahingus roomlastelt ja germaanlastelt lüüa
tahetakse välja saada. Teist korda tundis ta hirmu oma elu pärast, aga ka lootust tagasi saada oma Phoebust, keda ta ikka veel oma tulevikuga sidus, siis veel suurt nõrkust ja abitust, mahajäetust ja üksindust ning põgenemise täielikku lootusetust. Kõik need ja tuhat muudki mõtet rususid teda. Ta langes põlvili, 449 pani pea voodile ja käed pea peale kokku ning värises hirmust. Kuigi ta oli mustlane, pagan ja ebajumala-kummardaja, siiski hakkas ta pisarsilmil abi ja armu paluma ristiusu jumalalt ja ta enese praeguselt kaitsjalt, jumalaemalt. On silmapilke elus, ka uskmatute juures, kus valmis ollakse selle pühakoja usku tunnustama, mille ligiduses ollakse. 2 6 6 Nõnda lamas ta kaua, rohkem küll värisedes kui pai-vetades, tundes õudust järjest ligineva metsiku rahvahulga hingamisest, ilma et ta selle ägedusest midagi aru oleks saanud või teadnud, mis seal sünnib, mida seal tehakse või tahetakse. Ta aimas ainult koledat lõppu.
» «Ei, preili Agnes, ärge seda himustage!» ütles Gabriel tõsiselt. «Ma mõistan küll, et teil raske on kallist kodupaigast lahkuda, aga teie õrn süda ei saaks kõledat vaadet ilma põrutuseta välja kan-natama. Pealegi võiksid venelased äkisti tagasi tulla.» 280 «Kas seal tõesti nii kole on?» küsis Agnes tasakesti. «Kole küll. Mõisameestest on suur hulk langenud.» «Kas surnute seas ka rüütleid ja -- naisterahvaid on?» küsis Agnes pisarsilmil. See küsimus, nii loomulik kui ta oli, tegi Gabrielile kentsakal viisil tuska. Ta kostis kuivalt: «Rüütlitest on kolm-neli meest langenud, nende seas junkur Delvig. Naisterahvastest ei ole keegi surma saanud; kui nad kõik põgenenud ei ole, siis on venelased nad elusalt kaasa võtnud. Mõis ja laager on paljaks riisutud, kõik hooned suitsevaks rusuhunnikuks muudetud. Ma pidin kõik nurgad ja urkad läbi tuustima ja rusude ning põlevate tukkide lasust teed läbi
niisamuti. Teeks Goethe eeskujul nagu see vana daam, kellest kirjutab Ramilda või Rimalda. Jah, mis see seal nüüd oli: Ramilda või Rimalda, Ralmida või Rilmada, Ridalma või Radilma?... Imelik, et inimene unustab ikka kõige tähtsama. Sest mis ütles õnnis Voitinski saunalaval: ära unusta kunagi selle nime, keda armastad. Nõnda ütles ta ja suri õndsat ning õnnelikku surma: teda kanti surnultki veel armastavas süles ja talle loeti pisarsilmil surematu luuletaja surematuid salme. Nõnda sureb see, kes sureb õiget surma õigel ajal ja mitte nõnda, nagu see vana daam, kes tahab enne unustada Goethe ja alles siis surra. Tema tahab enne eneses surmata surematu Goethe ja alles siis ise surra. Enne Goethe, siis tema, sest milleks peab tema enne surema kui surematu Goethe! Nõnda sureb naine, kui ta on vana. Aga kui ta on noor? Jah, kui ta on noor... Oo, seda Indrek veel ei tea, keegi pole sellest temale kirjutanud; Ramilda kirjutab
annaabi.ee 
