tundenärvide lõpmetele. Tundenärvid (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. Nägemiselund (organum visus): Nägemiselundi moodustavad 2 silma (oculus) ja see on inimese tähtsaim meeleelund – nägemise abil saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta! Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita). Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju veresooni, selle koostisse kuuluvad ka ripskeha (ümber läätse) ja vikerkest e. iiris – siin palju pigmenti – silmade värv, iirise keskel on silmaava e. pupill. 3.Võrkkest e
tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust,
Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Läätsesid kasutatakse ka mikroskoopides ja teleskoopides. Läätsi, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Silm Silm koosneb silmamunast, mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mõõda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me
MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis
neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat Tähtsaim valgusallikas inimese jaoks on päike. Kuivalguse peegeldumine jaotub nähtavas spektrialas ebaühtlaselt, siis näeme nähtavate esemete pindasid kirjuna. N aaberstrukutuuridelt peegeldunud valguse keskmiste intensiivsuste erinevus määrab nende kontrastsuse Nägemine põhineb eelkõige heleda-tumeda kontrastide tajumisel, pindade ebavõrdse spektraalse peegeldusvõime korral aga värvuskontrastide tajumisel.
*Meeleelund *Eritusorgan 67) Nimeta nahakihid ja nende funktsioonid. Sarvkiht- eraldub päevas 10-15g surnud rakke Marraskiht- marrasknahasr moodustuvad mitmesugused nahatekised- karvad, küüned, juuksed Pärisnahk- rakud annavad nahale elastsuse rasu- ja higinäärmed- karvasibulad Nahaaluskude- annab kehale kuju ja kaitseb (põrutuste ja külma eest) 68) Millistest osadest koosneb silm? Silmamuna Silmakaitseaparaat Silmakoobas Silmalaud, ripsmed ja kulmud Manused Pisaraaparaat Lihasaparaat Juhteteed ja kekused 69) Nägemise definitsioon. Nägemine on valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena.
ahenemine · Konsensuaalne reaktsioon valgusele - teise silma pupill kitseneb samaaegselt Pilt: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eye_I.jpg SILMAMUNA LIIGUTUSED · Nägemisega kaasnevad silmamuna ja pea liigutused · Silmamuna liigutavad 6 silmaliigutajalihast http://prillidestpriiks.weebly.com/silm-ja-naumlgemine.html SILMA KAITSVAD STRUKTUURID · Silmamuna kaitsevad silmakoobas, silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat · Pisaranääre (glandula lacrimalis) paikneb silmakoopa ülemis-külgmises nurgas · Pisaranääre eritab pisaravedelikku niisutab ja puhastab silma sisaldab toitaineid sarvkesta välimistele rakkudele sisaldab haigusetekitajate kasvu pidurdavad bakteritsiidseid aineid · Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I
Sarvkest Vikerkest ehk iiris Kepp- ja kolbrakud Kõvakest ehk skleera Rips- ehk tsiliaarkeha Kolla- ja pimetähn Silmalääts 4 Silmamuna koostiseks on veel läbipaistev sisu ja abielundid. (Silmalaud, pisaraaparaat ning silmalihased). (Aru 2009). Välisteks silma osadeks on silmalaud, mille tööülesanded on: silmade kaitsmine mehhaaniliste vigastuste ja liialt ereda valguse eest ning silmade puhastamine sinna sattunud mustusest. Silmalaugude servale kinnituvad ripsmed, mis kaitsevad silmi liigse valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13). 1.2. Nägemine Eesti Entsüklopeediast tsiteerituna on nägemine ,,võime tajuda valgust, värvust, esemete
c) Tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. 70.Silmamuna ehitus ja abiseadeldised (elundid): Seadeldised: a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma. b) Silmalaud+ripsmed - kaitsevad ja niisutavad silmamuna. Silmakoopa rasvkeha. e silmarasvapadjand( põrutuse puhul toimib amordina) c) Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist. d) Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. Kollatähn e. 71. Nägemisanalüsaatori osad, info kulg- Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja
75. Tasakaaluanalüsaatori osad joonis 22, lk 237 õpikus. Esikus on 2 kotikest, kus registreeritakse pea asend üle-alla ja vasakule-paremale liikumise registreerimine. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides esikunärv/tasakaalunärv sild - väikeaju ja seljaaju motoneuronid. Kummasgis kõrvas on 5 elundit/elundiosa, mis registreerivad tasakaalu. 76. Silmamuna ehitus. Joonis 21. 77. Nimeta silma abiseadeldised. 6 silmamuna liigutavat lihast(..); pisaraaparaat; silma rasvapadjand(hoiab silma õiges asendis), silmalaud, kulmud. 78. Nägemisanalüsaatori osad. Silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed nägemisnärv nägemisristmik suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 79. Kirjelda valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni. Sarvkest, eeskamber, pupill, lääts, klaaskeha, kepikesed ja kolvikesed. 80. Selgita, mille abil toimub silma läätse kuju muutmine. Joonis 21. Ripsvöötmeke, mis läätse kuju muutis.
Eristatakse liikumis-, seede-,hingamis-, eritus-, sugu-, vereringe- ja meeleorganeid, närvisüsteemi, keha väliskatet ja sisenõrenäärmeid. Liikumisorganite all mõeldakse luid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Lihased kujutavad endast aktiivseid liikumisorganeid, ülejäänud moodustavad passiivse osa, mida nimetatakse skeletiks. 32. Silm Koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on väline, tugev kiud- e. fibrooskest (tunica fibrosa bulbi) silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. Kiudkesta eesmine osa on läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks
Higi tähtsus: Higi tekitab nahale bakteritsiitse omadustega kaitsekile ja higi jahutab nahka. Rasunäärmete tähtsus: Võiab nahka ja karvu ning hoiab sellega neid elastsena.paiknevad pärisnaha näsa ja võrkihi piiril ning leidub nahas kõikjal va. Peopesadel ja jalataldades. Funktsioon: kaitsta ja hoida nahka. 3. Meeleelundid silm, kõrv, nina Silm oculus Koosneb silma munast ja abiaparaadist- silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat Silma adaptsioon- on silma kohanemine esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Silma akommmodatsioon- silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Nägiemisteravus- on silma võime eraldada kaks pun. nende minimaalse kauguse puhul üksteiset. Lühinäegevuse korral näeb inimene hästi lähedale ja nägemise korrektsioon toimub miinuskraadidega, millised on kaksiknõgusa kujuga. Kaugelenägevuse näeb inimene hästi kaugele ja nägemise korrektsioon toimub pluss-
Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA
lihast: radiaalselt paiknevad lihaskiud moodustavad silmaavalaiendaja lihase, sõõrjalt ümber pupilli paiknevad lihaskiud aga silmaavaahendaja lihase. Nende abil reguleeritakse silma sattuva valguse hulka. 182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus: a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma. b) Silmalaud - kaitsevad ja niisutavad silmamuna. c) Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist. d) Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. 183. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte: Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → nägemisristmik → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 184. Haistmisanalüsaator:
Soolte motoorika kiireneb 44. Veget. NS'i sümpaatikus on ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK 1. Inimese meeleelundid a) Nägemiselund (silm) b) Kuulmis- ja tasakaaluelund (kõrv) c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) d) Maitseelund (maitsmisnäsad) e) Kompimiselund (nahatundlikkus) 2. Silm lad. k. OCULUS Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat) 3. Mõisted Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge Kolvikesed Päevane nägemine eristab värve Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel
Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses
* mehanoretseptorid – reageerivad mehaanilistele muutustele (rõhk, väänamine) * termoretseptorid – reageerivad temperatuuri vahetusele * valuretseptorid – toovad ärritudes valuaistingu Kogu signaal muudetakse AP-ks, mis kantakse närvirakkude abil ajju. 45. Silma ehitus ja silmamuna kestad. Oculus. Silm koos nägemisnärviga moodustab nägemisorgani (organum visus). Silm koosneb silmamunast (bulbus oculi) ja abiaparaadist: silmalihased, silmalaud, konjunktiiv, pisaraaparaat. Silmamuna sein koosneb kolmest kestast: 1. Välimine fibrooskest, tunica fibrosa bulbi (sarvkest ja valgekest) 2. Keskmine soonkest, tunica vasculosa bulbi (vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest) 3. Sisekest (võrkkest) e reetina, tunica interna seu retina (pimeosa ja optiline osa, nende piiriks saagserv) Veel saab eristada ka läätse (lens) ning klaaskeha. 46. Reetina kihid. Optilises osas eristatakse 10 kihti. 1. pigmentepiteel – ühekihiline kuubiline pigmentepiteel 2
Kahe silmaga väga kaugel olevate esemete vaatamise on silmade nägemisteljed paralleelsed. Kui seejärel tuuakse pilk lähedal asuvale esemele, siis teevad silmad konvergentsiliigutuse ja nägemisteljed koonduvad vaadeldava eseme suunas. Pilgu kaugusesse suunamisel sooritavad silmad divergentsiliigutuse, sel puhul nägemisteljed lahknevad. Ülalt, alt, külgedelt ja tagant kaitseb silma silmakoobas. Eespoolt ülemine ja alumine silmalaug, ripsmed ja pisaraaparaat. Pisaranääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamine ja kaitseb seda nakkuse eest, sest sisaldab bakteritsiidseid aineid. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, aga ka emotsionaalsete seisundite puhul. Võrkkestal on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata → skotoopiline nägemine. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse
Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. Nende ülesanne on kaitse ja kompimine. Nahas leidub suurel hulgal higi- ja rasunäärmeid. Silm Nägemisaparaat koosneb silmamunast ja selle hoideaparaadist. Hoide- ehk abiaparaat Laud on silmamuna ees asuvad nahakurrud, mis katavad teda sulgumisel. Laugude sisemine pind on kaetud konjuktiiviga (konjuktiivi võlv/kott – sinna manustatakse ravimeid). Laugudel on silma kaitsefunktsioon. Pisaraaparaat koosneb pisaranäärmest, pisarakotist, viimajuhadest. Ka neil on silma kaitsefunktsioon. Silma sirg- ja põikilihased liigutavad silma, ülalau tõstur tõstab teda. Silmamuna (bulbus oculi) asub kolju silmakoopas ja teda katavad silmamuna kestad: kõvakest (sclera), soonkest (choroidea), võrkkest (retina). 95 Kõvakesta (skleera) ehk silmavalge eesmine läbipaistev osa on sarvkest (cornea). Veresoonterikka soonkesta ülesanne on toita võrkkesta
annaabi.ee 
