suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved põhjaveest
PINNAVORMID · mandrijäätekkelised; · veetekeelised; · karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või...
oosid, mandrijäätekkelised järvenõgud,mandrijäätekkelised mõhnad Praegune pinnamood erineb jääaegsest sellepoolest, et pole jääd, kivid maapinnal, tekkinud oosid, voored, nõgud Maastikuvaatlus 1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
pind märgatavalt kaldu lõuna suunas. Mandrijäätekkeliste pinnavormide rühmitamine Tekkisid jää pealetungi ja Tekkisid liustiku pealetungil Tekkisid liustiku sulamisel sulamise vaheldumisel 4 1 5 11 2 10 8 6 3 9 7 Mandrijäätekkelised pinnavormid Tunnus Oos Mõhn Voor Otsa- moreen Setted liiv, kruus kruus, liiv lubjakivi, moreen moreen Läbilõige Pealt- vaade Esine- Pandivere Kõrvemaa Vooremaa Lääne- mine nõlvad Saaremaa Vooluveetekkelised pinnavormid Vanajõgi ja Suur-Emajõgi Jõeorud sängorg sälkorg
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
........................................... Majandustegevus: pinnakattest saadakse enamus ehitusmaterjale, selles kasvavad inimesele vajalikud puud ja taimed, põllumajandus 5. Rändrahne on Põhja Eestis rohkem, sest rändrahnud tulid Eestisse põhja poolt. 6. Jääajad on mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist sellega et, jääajad on toonud siia palju kivimeid ja ...................... pinnamoe suurvorme ja ka paljud väikevormid on mandrijäätekkelised 7. Pandivere ja Haanja pinnamoe erinevused Pandivere madalad pinnavormid, valitsevad tasandikud Haanja rahutu reljeef, valitsevad künkad ja nõod 8. Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem Kirde Eesti põlevkivikaevandustes. 9. Maastikul eristuvad selgelt mõnede lavamaade ja tasandikkude reljeefi pinnavormid. 10.Ürgorg on kunagise jõe säng. Ürgorg erineb tavalisest orust selle poolest, et see on setete alla mattunud. 11. Mandrijää on Eestis liikunud .............................
Mandrijäätekkelised kuhjevormid Christopher Tammesoo 9.a Rainis Tsänk 9.a Sissejuhatus Mandrijäätekkelisi kuhjevorme on kahte liiki: - moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud Moreentasandikud on kujunenud peamiselt põhjamoreeni väljasettimisel jääliust...
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve ...
1)jõed;põhjavesi;järved;sood,märgalad .2)jõed,sood,märgalad,mandrijäätekkelised järved, karsti järved3)tehisjärved,veehoidlad,paisud.4) lähe-jõealguspunkt, jõelang-jõe kõrgusevahe lähtest suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu koh...
Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4. Kõrgustikud pinnavormide kogum, kus absoluut kõrgused ulatuvad kuni 100meetrini. Ümbruskonnast kõrgemad alad. Lavamaad 3070 meetrini ulatuvad ümbrusest kõrgemad tasandikud. Madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud mis on olnud pikka aega vee all. Nõod ja orundid paiknevad kõrgustike vahel. 5. Kõrg ja madaleesti erinevus kõrgEesti vabanes jää ja vee survest varem kui madaleesti, madaleesti oli pikka aega veega kaetud. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid a) Voored leivapätsi kujulised künkad, paiknevad paralleelselt, rühmiti moodustavad voorestikke. Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhuli...
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
1) Kliima. a) Sademed. b) Lumi(lumesulamisvesi). 2) Geograafiline asend. a) Põhi/lõuna. 3) Pinnaehitus. a) Kõrgustikud. (Sajab rohkem ja seega satub jõgedesse rohkem vett) b) Lubjakivid soodustavad karstumist ning takistavad vooluveekogude teket. 4) Põhjavesi. 2. Kuidas on tekkinud järvenõod? 1) Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. 2) Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi. 3) Inimtegevus. 4) Rabades on arvukalt rabajärvi. 5) Lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi. 6) Meteoriidijärved. 7) Tehisjärved. 8) Vanajõed ehk soodid. Lämmijärved. 3. Millistele jõgedele saab teha hüdroelektrijaamu? 1) Suur ja ühtlane vooluhulk. 4
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. Lisa 1..............................................................................................10 9
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse tooraine;4)muud maavarad 2. Pinnavormid: maapinna pealmine ehitus.Eesti asub Ida- Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m · Mandrijäätekkelised kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ; kuhjevormid:moreentasandikud,moreenkünkad ; jääsulamisveetekkelised:oosid,mõhnad,liivikud. · Vooluveetekkelised kulutusvormid:jõeorud,jäärakud ; kuhjevormid:delta,kaldavallid,lammitasandikud. · Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ; kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred.
sänge on süvendatud ja õgvendatud? Põhjenda vastust. *Lagedal alal, sest metsas imavad puud osa veest endasse. *Siis kui jõgede vesi on süvendatud ja õgvendatud, kuna siis on vee äravool kiirem. 9. Miks süvendatakse jõgesid? *Et jõgede äravoolu suurendada või ühtlustada. *Et kuivendada maad. *Et üleujutusi vähendada. 10. Loetle ja selgita Eesti järvenõgude tekkeviisid. *Enamik Eesti järvedest on mandrijäätekkelised (Pühajärv, Saadjärv). *Mõned on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärved (Harku, Mullutu, Suurlaht). *Soistel aladel on palju rabajärvi ehk laukaid. *Meteoriidijärv Kaali. *Kunagi merepõhjas olnud liivaluidete pool paisutatud paisjärved (Ülemiste). 11. Kuidas on tekkinud Harku järv ja kuidas Ülemiste? Harku järv on endisest merelahest tekkinud rannajärv. Ülemiste on luidete poolt paisutatud paisjärv. 12
· Kui suur on Eesti rahvaarv võrdle teiste riikidega. 2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab!
.................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus...........................................................................6 2 Järvenõgude kujunemine Eesti järvenõod on väga erineva tekkega. Suurem osa Eesti järvenõgudest on mandrijäätekkelised. Haanja ja Otepää moreenküngaste vahele on kujunenud saarte, poolsaarte ja lahekestega väga maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis
- jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred * Tuuletekkelised * Biogeensed - luited - sootasandikud - luitealulikud - laukad * Mandrijäätekkelised kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised - paetasandikud - voored - moreentas - oosid - kulutusnõod - moreenkünkad - mõhnad - moreenseljakud - liivakud * Põhjaveetekkelised * Elutekkelised karstivormid - sootasandikud - langatuslehtrid - karstiorud - karstikoopad
Veebilanss Vee juurdetuleku ja vee ako vahekord aastas 10.1 Jõed Eesti olulisim veelahkmeks on Pandivere kõrgustik Jõe langus Jõe lähte ning suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang Jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri pikkuse lõigu kohta Pikiprofiil Languse jaotus erinevatel jõelõikudel 10.2 Järved Eestis on umbes 1200 järve (200 tehis) + 20 000 rabalaugast 5% Eesti pindalast on järved. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Orujärved (Viljandi) Mõhnade/ooside vahelised järved (Kurtna) Voortevahelised järved( saadjärv) Järved künkliku reljeefiga aladel( pühajärv). 10.3 Põhjavesi Pinnasevesi Kõige ülemine, enamasti surveta põhjavee kiht Joonis Vihma sajab, vesi läbib VETT LÄBILASKVA kihi ning jääb vett kandvasse kihti, mis asetseb vettpidava kihi peal. Vesi ei ole VETTPIDAVA kihi sees vaid selle peal!!! Kui vesi tuleb maa peale surveta, on
Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv) Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved) Meteoriidijärv (Kaali järv) Looduslik paisjärv (Ülemiste järv) Tehisjärved (Narva veehoidla) · Peipsi järv · Kaali järv · Parika järv ·
kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Liustiku pind on lõhesid täis moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil Liustikust väljasulanud külgmoreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse, kirkat, kiivrit, köit... Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Mandrijäätekkelised pinnavormid Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme Voor (1) Oos (2) Otsamoreen (1) Sandur (2) Taanduv
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
[3] ’ Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis oodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kogupaksus ulatub 100 meetrist 600 meetrini
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õh...
suubunud lisajõgesid. Alamjooksul on lang väga väike, vool aeglane, settinud materjalist kujuneb delta. Võrdle sälk- ja lammorgu ning selgita, kuidas need kujunevad. Kiirevoolulisel jõelõigul kulutab vesi rohkem sängi põhja, kui kaldaid, nii kujuneb V-kujuline sälkorg. Tasandikul voolavad jõed aeglaselt ja loogeldes ning kulutavad rohkem kaldaid, kui põhja, seal kujuneb lammorg. III JÄRVED Erineva tekkega järvenõod Eestis: Mandrijäätekkelised /teke on seotud mandrijää taandumisega/ - Saadjärv, Võrtsjärv, Pühajärv. Rannajärved /tekkinud maakerke tagajärjel/ - Sutlepa meri, Mullutu Suurlaht. Rabalaukad Soodid /tekkinud jõesängist eraldudes/ Paisjärved Veehoidlad /inimtekkelised/ - Narva vh, Soodla vh Meteoriidikraatrisse tekkinud /tekkinud kosmogeenselt/ - Kaali järv. IV PÕHJAVESI
Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period. Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt. JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED
seetõttu vastupäeva. Termiline baar isoleerib madalad veed, kuhu suubub maismaalt pärinev voog, ja sügavamad järve keskosa veed. Sooja sesooni edenedes termiline baar liigub järve keskosa poole, kuni juuni lõpuks on kogu järv kihistunud. http://www.msi.ttu.ee/~elken/OceanLim_Notes_Lakes.pdf Kokkuvõte Järvenõgudeks nimetame maapinna lohke millesse on järved tekkinud. Järvenõo tekkimise järgi jaotame järvi seitsmeks: Tehisjärved, looduslikud paisjärved, mandrijäätekkelised järved, laugasjärved ehk rabajärved, rannajärved ehk merelahtedest tekkinud järved, karstijärved ja meteoriidijärved. Järvi saab eristada ka toitelisuse ehk troofsuse alusel. Näiteks oligotroofsed, düstroofsed ja eutroofsed järved. Troofsus on veekogu aineringes liikuvad orgaanilised ja anorgaanilised ained, mis ringlevad nii veesambas kui veekogu settes, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja akumuleerumisintensiivsust põhjasetteisse.
Eesti jõed erinevad soome lahe jõgedest selle poolest, et esineb palju jugasi, nad on lühikesed jõed, voolavad kanjoni tüüpi jõgedes. Jõgede tähtsus: transpordiks hea, mage vesi, tarbeks saab kasutada, silmailu, kalapüük jne. Pikim jõgi- võhandu jõgi, veerohkem-narva jõgi, suurima langusega-piusa jõgi.JÄRVED: eestis on ligikaudu 1200 järve. Suuremad on peipsi koos pihkva järvega, võrtsjärv ja narva veehoidla. Eesti sügavaim on rõuge suurjärv 38m. Enamik eesti järved on mandrijäätekkelised. Piklikud voortevahelised järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg.)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on
Viimase mandrijäätumise ajal oli setete ja pinnavormide mandrijääga kaetud enamus Põhja- alusel Ameerika ja Euroopa põhjaosast. • Vaata, kuidas Eesti alad Sademete vähesuse tõttu olid Siberis jääst vabanesid! jääkatted väiksema ulatusega. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Northern_icesheet_hg.png Mandrijäätekkelised pinnavormid Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4a/Receding_glacier-de.svg Glatsiaalsed pinnavormid Näiteid glatsiaalsetest pinnavormidest Hiljuti liustiku alt vabanenud Saadjärve voorestik on
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
· Absoluutne max 32,8° C · Keskmine 627 mm · Absoluutne miinimum -33,7° C · Keskmiselt sadas 112 päeva aastas · Eesti keskmine 626 mm Tuul Virtsus 1961-1990 · Aasta keskmine 4,4 m/s 5 Joonis 2. Suve päevade pikkus Eestis 3. Vetevõrk · Mandrijäätekkelised järved · Rannajärved · Rabajärved · Matsalu lahe rannamail viirsavi põhjalised järved Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi
*Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve. *Kõik järved kokku hõlmavad 5% riigi pindalast. *Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid). *Pandrivere kõrgustikul karstijärved. *Meteoriidi järv Saaremaal. (euroopas ainulaadne) *Tehisjärved( Narva veehoidla) *Mineraal- ja toitainetevaesed järved on selgeveelised. ( Äntu Sinijärv) Millised on Eesti suuremad järved?
Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti rohkesti. Need on tekkinud või tekivad neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke
loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Vee eest kaitstavate rajatiste (tammide) kavandamiseks on vaja osata arvutada oodatavaid veetasemeid. 7. Valgla veebilanss ET + E m=Pv -Q ± S (kus ET on evapotranspiratsioon, Ev aurumine taimkatteta maapinnalt ja veepinnalt, Pv valglale langenud sademed ning S valgla veevaru muutus) Järvede hüdroloogia 8. Järvede liigitus tekke alusel Mandrijäätekkelised Rannajärved Lammijärved Soojärved Meteoriiditekkelised Karstijärved Tehisjärved (ka paisjärved) 9. Järvede toitumine, järvede tüübid (umbjärv, lähtejärv, jne) Sademevee-, põhjavee-, valgvee-(pindmine juurdevool), vooluveetoitelised. Järvede tüübid sisse- ja väljavoolu alusel: - Umbjärved - Lähtejärved - Läbimisjärved - Suubumisjärved 10. Järvede segunemine ja kihistumine (epilimnion, jne)
maksimaalne vooluhulga periood aprilli lõpul, suurem on vooluhulk ka sügisperioodil. Minimaalsed vooluhulgad on juunis-juulis ja talvel veebruaris 33. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited). Oligotroofsed- toitainetevaesed (Palkna, Nohipalu, Viitna Pikkjärv). Eutroofsed-rikkad (Võrtsjärv, Vasula järv). Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare). 34. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved Pühajärv, piklikud voorejärved Kuremaa, glatsiokarstilised Kurtna. Orujärved Viljandi. Rannajärved (mullutu-suurlaht), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi, mere nime. Rabajärved Endla järv. Lammi- ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed. Karstijärved Lemmküla järv. Meteoriidijärv Kaali. Tehisjärved narva veehoidla. 35
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse ...
Vesi ei läbi nii mitmeid maakihte ja ei filtreeru niivõrd puhtaks, reostus satub kergemini põhjavee kihtidesse. 10)Kuidas on võimalik põhjavett kaitsta? Põhjavett on võimalik kaitsta, kui jälgida, et maapinnale ei satuks reostust (õli, mürgid) ja, et põhjavett ei liigtarvitata. 10)Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus Eesti riigile? See on üks kalarikkamaid järvistuid Ida-Euroopas. 11)Too näiteid erinevatest mandrijäätekkelistest järvedest Eestis! Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad liigestatud kaldajoonega saarterohked järved künkliku reljeefiga aladel (Pühajärv, Pangodi), piklikud voortevahelised järved (Saadjärv, Soitsjärt), ooside- ja mõhnadevahelised järved (Aegviidu, Jussi) ning orujärved (Viljandi järv, Rõuge järved). 11)Millised mullad Eestis sobivad kõige enam põlluharimiseks? Kõige paremini sobivad põlluharimiseks Leostunud pruunmullad. 11)Kuidas mõjutab põhjavett õhuke pinnakate?
saarte rannikualadel, kõige tihedam Põhja-Eestis.Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi.(3) 1.3 Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.(1) 3 1.4 Saared Manilaiu tulepaak on tulepaak Kihnu väinas Manilaiu edelatipul Eestis on ligikaudu 1520 saart. Neist suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.(2) 1.5 Taimestik Eesti floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid
raskusjõu ja inimtegevuse toime!. Järvedes ja soodes on bioloogiliste protsesside tagajärjel kuhjunud muda ja turvas, mis on aidanud pinnamoodi tasandada. Nende setetega on täitunud nõgusad pinnavormid. Tähtsat osa tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene: selle tunnistajaks on kümnete meetrite sügavused karjäärid ning üle saja meetri kõrgused aherainemäed. 6.PINNAMOE KUJUNEMINE 6.1 Mandrijäätekkelised pinnavormid Enamik Eestis eristatavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel: mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Jääajal kujundasid liustikud ja nende sulamisveed õige vaheldusrikka reljeefi. Erinevatel aegadeIan olnud ülekaalus kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Jääkulutuse tagajärjeIan tekkinud nii negatiivseid
*Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve. *Kõik järved kokku hõlmavad 5% riigi pindalast. *Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid). *Pandrivere kõrgustikul karstijärved. *Meteoriidi järv Saaremaal. (euroopas ainulaadne) *Tehisjärved( Narva veehoidla) *Mineraal- ja toitainetevaesed järved on selgeveelised. ( Äntu Sinijärv) Millised on Eesti suuremad järved?
Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks. Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
