Päikesesüsteemi Merkuur: planeedi Üldinfo: Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, Keskimine kaugus Päikesest: 57,9 milj. km sealhulgas planeet Maa, millel Läbimõõt: 4878 km me elame. Pinnatemp.: -185°C kuni 430°C Päikesesüsteemi kuulb 9 Ööpäev: 176 Maa päeva planeeti, need on: Aasta pikkus: 88 Maa päeva Merkuur Kuude hulk: 0 Veenus Pöörlemistelje kalle: 0° Maa Veenus: Marss Jupiter Saturn
35. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem,järelikult suur kergete elementide osakaal(vesiniku ja heeliumi) 36. Kuidas Jupiter pöörleb? Kiiresti, pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest" :ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 37. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Io- küllaltki hele, keskmine pinnatemp -50C,valdavalt punakasoranz, 7 aktiivset vulkaani, maastik vulkaanikraatreid täis, vääveldioksiid levinuim ühend. Europa- väikseim, samuti hele, pinnatemp -150kuni-190C,valdavalt kollakas, vist kaetud paari km paksuse jääkihiga, kaetud "kanalitega" mis on arvatavasti praod jääkihis, sügavaim neist 3km, jääpragude vahel on maastik tasane. Ganymedes- suurim neist, pinnatemp sama Europaga, pind hallikaskollakas, pool Ganymedesest on silikaadid, teine pool aga vesi ja jää
Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. *väike kaaslasete arv ning aeglane pöörlemine. *Kraatrite olemasolu. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Netuun. *Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. *Pöörlevad hästi kiiresti, suur lapikus Päike: *kollane kääbustäht * on kiirgav gaasikeha, mis koosneb pähiliselt vesinikust ja heeliumist * keskmes toimuvad termotuumareaktsioonid(vesinik muutub heeliumiks, mille tulemusel eraldub soojusenergia)*päikese nn pinnatemp on 55000 kraadi. Kuu: *1 suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis * pinnavorme näeb palja silmaga * rõngasmägede e meteoriidikraatrite olemasolu * puudub atmosfäär * vedela vee olemasolu võimatu * on maa poole keeratud ainult 1 küljega * tihedus väike. Puudub magnetväli Asteroid:*maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad * praeguseks teada tuhandeid asteroide * kujult
Et selline nähtus aset leiaks, peab tõkke läbimõõt olema samas suurusjärgus valguse lainepikkusega. (ei tohi erineda üle 10x) Seda nähtust on parem uurida difraktsioonvõre abil. Nt. klaasplaat, kuhu on tõmmatud kriipsud. ...-10 000 mm´le. Sellise võre abil saadakse väga häid spektreid. Spekter tekib sellepärast, et pikem laine paindub rohkem tõkke taha kui lühike. Neid spektreid kasutatakse ainete kindlakstegemisel, tähe pinnatemp. määramiseks, tähtede kauguse ja kiiruse määramiseks. Difraktsiooninähtus näitab, et valguse puhul on tegemist lainetusega. 5. Geomeetrilise optika mõisted. Valguse peegeldumise seadus ja kujutis tasapeeglis. Geomeetriline optika on optika osa, mis uurib valguskiirte liikumist. Selle aluseks on mitmed mõisted: valguspunkt- valgusallikas, mille mõõtmeid me ei arvesta. Valguskiir- joon, mis näitab valguse energia levimise suunda. Ka selle mõõtmeid me ei arvesta.
Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese 27.mis on langev täht meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb ( nn. "langevad tähed" ) 28.mis on meteoriit suurem meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast jõuab maapinnale 29.mis on komeet Komeet on väike taevakeha, mis koosneb tolmust, jääst, kivikestest ja külmunud gaasist. 30.kui suur on päike, tema pinnatemp ja keemiline koostis päikese läbimõõt on 1,4 mln km (109 Maa läbimõõtu) pinnatemperatuur on 5800 K Keemiline koostis - 90% vesinik ( H), 9% heeliumi (He), 1% raskemad elemendid. 31.mis on päikese ja tähtede energiaallikas Päikese ja tähtede energiaallikaks on 10 astmel 7 kraadil algav termotuumareatsioon (H => He paisub). 32.mida näitab tähesuurus, absoluutne tähesuurus, absoluutne heledus Tähesuurus-ähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha
tihedus jaotunud ühtlaselt ning samal ajal vesinik rekombineerub). Tekib olukord kus paisumise kiirus muutub. Algul küll väga vähe, aga varem või hiljem asendub paisumine mõnedes kohtades kokkutõmbumisega mis ongi juba galaktikate teke. [mass, tihedus, atmosfääri koostis ja tihedus (tihe/hõre), kaugus päikesest, kaaslaste arv (1 pikemalt rääkida), pinnaehitus, -koostis (värvus), pinnatemp, elu võimalikus (mineraalide või bakterite tasandil), aastaajad]
raskemetalle. Hiidplaneetidel on väga palju kuusid Jupiteril 16, Saturnil 18, Uraanil 15 ja Neptuunil 8. Lisaks on erineva suurusega nn rõngad. Atmosfäär on väga tihe, kuid planeetide üldine tihedus on väike u 1000 kg/m3. Atmosfäär pöörleb vööndite kaupa. Selle järgi pannakse paika pöörlemise kiirus u 9-11 h(ööpäev). Samas ümber Päikese aeglaselt pöörlevad( Jupiter 12a, Saturn 30a, Uraan 83a, Neptuun 165a). Kuna naad on kõige kaugemad planeedid, on nende pinnatemp väga madal: -130 kuni -220 kraadi. Erilisus: Saturni rõngad- kahe rõnga laius u 125 000 km, paksus aga 4 km, kujutavad endast ainekamakate vööndit. Jupiteri ,,Punane laik"-ringikujuliselt pöörlev moodustis -12päevaga teeb ühe pöörde. Läbimõõt u 25 000 km. Uraan-teine planeet, mis pöörleb vastupidi ja külili lamades. Asteroidid: ehk väikeplaneedid. Tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Suuremaid on u 3000 tükki ja kogumass on 0,1 Maa massi
Second level Third level Fourth level Fifth level Andmed: Keskmine kaugus Maast 384 400 km. Kaaslastest suuruselt viies. Tiirleb ümber Maa 27,3 maapäeva. Läbimõõt on 3476 km. Esimesed astronaudid Kuul 20. Juulil 1969. Aastal. Mass on Maa massist 81 korda väiksem. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Pinnatemp. -170° kuni 110° Lähi- ja Kaugkülg Kuu on regulaarne kaaslane,mille pärast näeme me ainult ühte poolt, mida kutsutakse Lähiküljeks. Teine pool, mida me ei näe on saanud nimetuse Kaugkülg, vahel ka Pime külg. Kuu kraatrid Kuu pind on kaetud tuhandete kraatritega, mis on tekitatud meteoriite poolt, mis avakosmosest alla on sadanud. Suurimad kraatrid on ole 200 km laiused. Kuu lähiküljel on u. 300'000 üle 1 km
Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad. Pind sarnaneb Kuu pinnaga (teravate piirjoontega erinevate vanusega kraatrid ja mäeahelikud). Pinda katab tolm. Laamtektoonika puudub. Astangud ja tasandikud. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 6070% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval on keskmine pinnatemp 623° K, öösel 193° K. Elu võimalikkus puudub. Veenuse mass on 4.869e24 kg. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on lämmastikku, vingugaasi, süsinikdioksiidi ja veeauru. Atmosfäär on 100 korda tihedam kui Maal. Kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Kaugus Päikesest on 108,200,000 km. Kaaslased puuduvad. Pind on suhteliselt sarnane Maaga. Leidub tuhandeid vulkaane
heledus, kui see täht asuks meist 10 pC kaugusel. Tähtede heledused võivad erineda üksteisest väga palju. On neid, mille heledus on 500 tuhat korda meie Päikese omast suuremad, ja on neid, mille oma on samapalju väiksem. 12. Tähtede spektriklassid. Pärast seda, kui tähti hakati pildistama, hakati tähti liigitama spektriklassiide järgi. Need spekt.klassid on seotud tähtede ja temperatuuriga. Alustame kuumematest tähtedest: O klass- ülikuumad tähed, tähe pinnatemp. üle 30 000K. Kõige rohkem- heeliumijooned, kuid üldiselt on spektri jooned nõrgad. B klass- kuumad tähed, temp. üle 20000 K, spektris on tugevad heeliumijooned. A klass- temp. üle 10 000 K, spektris on eriti tugevad vesinikujooned. F klass- temp. üle 8000 K, spektris on metallide jooned. B klass- temp. ligi 6000 K, spektris on samuti metallide jooned, meie Päike kuulub sellisesse spektriklassi. K klass- temp. ligi 4000 K, näha on ribaspektrid. M temp. ligi 3000 K
Maal on 1 looduslik kaaslane Kuu. Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiirusega kui ta tiirleb ümber Maa umbes 27 päeva. Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, sest ta on Maale nii lähedal. Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi. 55. Iseloomusta Päikest Päikesesüsteemi täht. Keskmise suurusega täht. Heledaim maal nähtav täht. Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel. Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Elueaga umbes poole peal. Päikese aktiivsusest tekivad Maal magnettormid. Päikesel on loited – väljapurskuvad gaasijoad Päikese pinnal. Protuberantsid on Päikese pinnal olevad plahvatused. 56. Mis on universum ja kui vana ja suur see on Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat
54. Iseloomusta Kuud ja selle mõju Maale Maal on 1 looduslik kaaslane Kuu. Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiirusega kui ta tiirleb ümber Maa umbes 27 päeva. Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, sest ta on Maale nii lähedal. Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi. 55. Iseloomusta Päikest Päikesesüsteemi täht. Keskmise suurusega täht. Heledaim maal nähtav täht. Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel. Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Elueaga umbes poole peal. Päikese aktiivsusest tekivad Maal magnettormid. Päikesel on loited väljapurskuvad gaasijoad Päikese pinnal. Protuberantsid on Päikese pinnal olevad plahvatused. 56. Mis on universum ja kui vana ja suur see on Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Universum on umbes 13, 7 miljardit aastat vana.
Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad. Pind sarnaneb Kuu pinnaga (teravate piirjoontega erinevate vanusega kraatrid ja mäeahelikud). Merkuuri pinda katab tolm. Laamtektoonika puudub. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 6070% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval on keskmine pinnatemp 623° K, öösel 193° K. Elu võimalikkus puudub. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 000 000 km). Veenus on nii hele ainult Päike ja Kuu on heledamad. Veenus on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenus nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevast nähtavat Ehatäheks. Veenusele maandus esimesena Nõukogude Liidu automaatjaam ´´Venera 7´´ 1970. aastal. Veenuse mass jääb maa massile alla vaid viiendiku võrra.
- merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus - vesi on pidevas liikumises ja seetõttu toimub soojusülekanne - suur soojushulk kulub vee aurustumisele - kivimite ja vee soojusjuhtivus on erinev, kividel on soojusjuhtivus parem Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat (eelmise ül kohta) ? - vesi on peaaegu igal pool kõrgem õhu temeratuurist maismaa kohal. Mere ääres on talved soojemad. Miks on põhjapoolkerale jääva maailmamere pinnatemp mitme kraadi võrra kõrgem kui lõunapoolkeral? - põhjapoolkeral liigub hoovusega soojem vesi - põhjapoolkeral puudub vett jääga kaetud manner. - lõunapolaarkeral suur hulk soojust kulub antarktise jää sulamisele ja see alandab Temp - põhjapoolkeral on ookenite pindala väiksem. Miks asub termiline ekvaator põhjapoolkeral? vaata eelmist ül Miks on ekvatoriaalvöötmes auramine merepinnalt oluliselt väiksem kui troopilistes vöötmetes?
Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines Meteoriit planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi pinnale - Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? Marss, Veenus, Merkuur - Millised on Maa kui planeedi parameetrid? o Raadius: 6371 km o Tihedus: 5520 kg/m3 o koostis: kivimiline, Fe-Ni tuum o pöörlemisperiood: 1 päev o tiirlemisperiood: 365,25 päeva o pinnatemp: 27 C, 300K o atmosfäär: N2, O2, Ar, süsihappegaas, veeaur jt - Mis vahe on asteroidil ja komeedil? o asteroid väikeplaneet, planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb ümber päikese o Komeet Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest
metalle on väga vähe. Reaktsioon on toimunud 4-5 miljardit aastat, samapalju toimub veel. Massilt u pool vesinikku on reageerinud. Päikese keskmine tihedus on suhteliselt väike. 1400 kg/kuupmeetri kohta. Tsentris aga kuskil 100x suurem. Gravitatsiooni jõud on Päikesel umbes 280x suurem. Kõigi selle tulemusena termotuumareaktsioon ei plahvata. Sisemuse rõhk on kuskil 2000 miljardit atmosfääri. Tsentri temp on kuskil 15 milj kelvinit. Päikese pinnatemp on kuskil 5500 kelvinit. Ühes sekundis reageerib ära 4.4 miljonit tonni vesinikku. JOOOONIS(aja vihikus) joonise kõrvale: TUUM(1/3): Tohutu rõhk ja tohutu temp tekitavad termotuuma reaktsiooni. KIIRGUSVÖÖND(1/3): Energia kantakse edasi el. Mag. Kiirguse kvantidega. Temp väheneb. KONVEKTSIOONIVÖÖND(1/3): Toimub gaasi ümber paiknemine, segunemine ja tulemusena temp väheneb kiiresti. PÄIKESE PIND ehk ATMÖSFÄÄR
väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles. Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Energiat kiirgavad kõik absoluutsest nullist kõrgema pinnatemp objektid kõikidel elektromagnetilistel lainepikkustel. Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp kõrgem, kaotab loom kiirguse teel soojust. Vee aurumise arvel toimub soojuse eemaldamine organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt.
korda heledam kui samal kaugusel asuv Päike. Tähe spektriklassid Teiseks tähtsaimaks tähte kirjeldavaks karakteristikuks tähe heleduse kõrval on tähe spekter, mis annab uurijatele detailse ülevaate nii tähe keemilisest koostisest, massist (mis on seotud läbimõõduga) kui kirjeldab tähe nähtavat värvust (pinnatemperatuuri). Erineva spektriklassi tähti tähistatakse suurtähtedega: O, B, A, F, G, K, M O – sinised, kõige kuumemad (pinnatemp. 25 000 … 50 000K) tähed, koosnevad peamiselt ioniseeritud vesinikust A – sinakasvalged, pinnatemperatuuriga 7500 … 11 000K (spektris H, He ja ioniseeritud Ca) – Veega, Siirius G – kollased 5000 … 6000K (tugevad Ca, K, Fe jpt metallid, H nõrk) – sellesse spektriklassi kuulub Päike M – punased, kõige „külmemad“ (2000 … 3500K) tähed – spektris keerulisemate ühendite (TiO, CN, ZrO) molekulide jooned
väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles. Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Energiat kiirgavad kõik absoluutsest nullist kõrgema pinnatemp objektid kõikidel elektromagnetilistel lainepikkustel. Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp kõrgem, kaotab loom kiirguse teel soojust. Vee aurumise arvel toimub soojuse eemaldamine organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt.
Celsiuse skaala meie 0. 3. Atmosfääri energiaallikad Atm energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus.Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam murrab kõige 1 vähem punaseid ja kõige rohkem violetseid kiiri, sinna vahele jäävad ülejäänud: orantz, kollane roheline, sinine.Päikese aktiivsus päikese pinnatemp. on umb 6000K.Kiirgusvälja karakteristikud ja mõõtühikud - Kiirgusvoog: läbi antud pinna S ühe ajaühiku jooksul läinud kiirgusenergia hulk. =E/t ühikuks cal/min või W. Kirgusvoo tihedus: ühes ajaühikus üht pinnaühikut läbinud kiirgusenergia hulk F=E/St ühikuks W/m2Päikesekiirgus atmosfääri ülemisel piiril S´=S*sin h . S´- insolatsioon suvalises punktis atm-i ülemisel piiril. S
Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: mandrilisem kliima nõrgemad hoovused suurem jõgede mõju madalam sügavus ja soolsus liigendatum põhjareljeef varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vastavalt eraldatuse astmele eristatakse: ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri
maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: *mandrilisem kliima *nõrgemad hoovused *suurem jõgede mõju *madalam sügavus ja soolsus *liigendatum põhjareljeef *varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vee temp. aastane amplituut põhjapoolkera parasvöötme ookeanis on 8-10 ºC, Mustas meres 20-24 ºC. *ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri *saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri *sisemered veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt
staadium. Selle pärast on õige rääkida vaid keemlistest või füüsikalistest osaprotsessidest ja nende valdavusest konkreetsetes tingimustes, mitte otseselt keemilistest ja füüsikalistest murenemistest ja nende eri staadiumitest. Soojas ja niiskes kliimas õhuke huumusekiht. Kuivas kliimas suhteliselt keskmine. Niiskes ja külmas (parasvööde) üsna paks huumuskiht. Maateaduste alused I (4.okt) Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus. -Veenusel pinnatemp ~480'C. Laava jahtub väga aeglaselt ja ultraaluselised laavad käituvad veele sarnaselt. -Marsil leitud jälgi suhteliselt hiljutises geoloogilises minevikus (suurusjärk 100 MAT) vedela vee võimalikust olemasolust. -Jupiteri kuu Europa. Pinnal asuva jää kihi all võib olla vedel ookean (või soojem, konvekteeruv jää). Soojusallikaks on seal loodelised jõud kivimikihtides, mida põhjustab Jupiteri gravitatsioon.
ülejäänud: orantz, kollane roheline, sinine on arv 0 ja 1 vahel, mis näitab peegelduva kohal taevas kõige kõrgemal. Tõeline Kasutatakse ClapeyronMendelejevi võrrand Päikese aktiivsus päikese pinnatemp. on kiirguse intensiivsust võrreldes pealelangeva päikeseaeg = keskmine päikeseaeg + =p/RT p=õhurõhk, R=õhu umb 6000K. kiirgusega. Heleda pinna albeedo on suurem erikonstant,T=absoluutn Kelvini temp. ajavõrrand
annaabi.ee 
