· Tsementeerimine · Silikaatimine · Termiline töötlemine Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Vundamendid Hoone maa-alused konstruktsioonid, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema · Tugevad · Püsivad · Vastupidavad Vundamendi kavandatakse: · Monteeritavatena · Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon
22,0 - Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal ϒk= 0 kN/m3 - Keskmine süvis dk= 0,60 m - Peenliiva andmed ϒ'k=19 kN/m ; ϕ'=26 ; c=1MPa 3 - Pinnasesurve talla tasapinnas q'=0,6∙20,0=12,0 kN/m2 - Kandevõimetegurid Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25 Leian abisuurused: 0,5∙ ϒ ' ∙ N ϒ 0,5∙ 19 ∙10,59 a1= ϒR = 1,5 =67,1 q ' N q +c ' N c −d k ϒ k 12,0 ∙ 11,85+1∗22,25−0,6 ∙ 22,0 a2= ϒR = 1,5 =100,8 Leian vajaliku talla laiuse:
tsementmördiga või vesiklaasi vesilahusega. Termiline töötlemine kõrge temperatuuriga kuum õhk muudab mõned pinnased (savipinnased) tugevamaks. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 9 3. Vundamendid Vundamendiks nimetatakse hoonete maa aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 10 Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi
11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Niiskuse pääsemist ehitisse altpoolt 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18
11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Niiskuse pääsemist ehitisse altpoolt 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18
VIIDATUD ALLIKAD...............................................................11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee
VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee
Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise küllastusaste jne nn pinnase füüsikalised omadused. andmed veejuhtivuse määramiseks. meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks 1.3.1 MAHUMASS (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega 1.5.1.4 Veejuhtivuse tüüpilised suurused Filtratsioonimooduli k suurus tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade antakse mingi kindla kiiruse ühikuga m/s või m/a nagu euronormides. 1776. Boussinesq' ja Flamant' lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga 1.5.2 Kapillaarnähtused pinnases Kapillaarsus vedeliku omadus tõusta
EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine
Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Koormustest tekitatud pingete vastuvõtmiseks on müüritises kasutatud armeeringut (horisontaal ja vertikaal). Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: keldrilaest ülekantav koormus; seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; eraldiseisvalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Horisontaalkoormusteks on nt. pinnasesurve. Arvutusskeem. Mida ja kus kontrollitakse? Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Avad müüritises. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmine. Avad müüritises võivad olla erinevate suurustega. Avaks võib lugeda ka müüritises olevat
horisontaalne), Maapinnale mõjuva koormuse 68. Milline on nidususeta pinnase ei luba kallet vähendada on võimalik kasutada suurus ja jaotus, Seina jäikus, Seina liikumine maksimaalne nõlva kaldenurk? Liivpinnasel, püsivuse suurendamiseks tugiseina. pinnase suhtes mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja 6. Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju 53. Mis on aktiivsurve? Pinnasesurve millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi ekstreemväärtusteks on passiiv- või aktiivsurve. kaldenurk määratud osakese tasakaaluga nõlva rajamisega nõlvas või nõlva ülaosas Pinnasesurve saavutab ekstreemväärtuse juhul, pinnal. Tasakaalus oleva nõlva kaldenurk võrdub Nõlva pindmise erosiooni vältimiseks peab nõlva
'pzi hi si = Ei kus'pzi keskmine pinge elementaarkihis hi kihi i paksus Ei kihi i deformatsioonimoodul i= j s= s i =1 i Koormus vundamendile 333,6 kN/m Taldmiku omakaal 25 · 0,45 · 2,5 = 28,1 kN/m Pinnas taldmikul 0,5· 1,125 · 17,0 + (1,3+0,15) · 1,125 · 17,5 = 38,1 kN/m Kokku 333,6 + 28,1 + 38,1 = 399,8 kN/m Pinnasesurve talla tasapinnas q' = 0,6 · 17,5 = 10,5 kN/m 2 qt = 399,8/2,5 10,5 = 149,4 kN/m2 ' Pinged tuleb määrata aktiivtsooni za sügavuseni. Viimane leitakse kui sügavus, kus vundamendile mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge pz on 5 korda väiksem pinnase omakaalu pingest gz: ´pz0,2´gz ´pz - vundamendile mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge ´gz pinnase omakaalu pinge n = L/B=12,4/2,5=4,96 m z(m) 'pz 0,2'gz s(m)
Plaatvundamendi kasutamine – vertikaalsihilised koormused jaotuvad ühtlaselt plaadi kaudu pinnasele Vaivundament – Hoone rajatakse vaiadele, mis raiutakse nõrga pinnase all paiknevatesse tugevamatesse kihtidesse. 12. Sokli minimaalne kõrgus maapinnast? 30 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? • hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormused • horisontaalne mullasurve e pinnasesurve • pinnasevesi • perioodiline külmumine ja sulamine (soklile) • sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis (põhiliselt kondensniiskus) • pinnasevete keemiline agressiivsus • vibratsioon 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Sokkel kaitseb maja seinu vihma ja lume eest. 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS, EPS 16
põhinõuded. Nendeks on : · Peab olema keemiliselt püsiv ja kaitsma happelise vee eest. · Peab oleme keemiliselt püsiv teiste konstruktsioonis kasutatavete materjalide suhtes · Olema UV-kiirguse kindel(eriti just maapealsed osad) · Olema vastupidav temperatuuri muutuste suhtes · Olema mehaaniliselt tugev kattematerjalide suhtes (erinevad hüdroisolatsiooni kihid ja soojustus) · Olema mehaaniliselt tugev pinnasesurve ja konstruktsiooni liikumiste suhtes. · Olema mehaaniliselt tugev veesurvele ja aluspinna soojus- või niiskuspaisumistele. Siinkohal näeme, et hüdroisolatsioonile on esitatud karmid nõuded mille rahuldamiseks on vajalik kasutada nii füüsikaliselt kui ka keemiliselt vastupidavaid materjale. [2] 1.2. Niiskuse liigid Niiskust rääkides eristatkse kolme eri liiki: · Mittesurveline vesi · Surveline vesi · Pinnase niiskus. 1.3. Mittesurveline vesi
Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes. Geotehnika on suhteliselt noor teadusharu. Ehitustegevus on alati seotud pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal 1776. Teatud ülesannete puhul kasutatakse Coulomb' teooriat senini. Laiemalt on Coulomb' tuntud oma töödega elektri ja magnetismi valdkonnas. Kuid enne seda tegeles sõjaväe ehitusinseneri põhiharidusega Coulomb' praktilistel eesmärkidel pinnase tugevuse ja pinnasesurve probleemidega. Töötades pärast ülikooli lõpetamist Prantsuse asumaal Martinique saarel kindlustuste rajamisel lahendas ta küsimuse pinnasesurve suurusest ja jaotusest seintele
asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid. Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes. Geotehnika on suhteliselt noor teadusharu. Ehitustegevus on alati seotud pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal 1776. Teatud ülesannete puhul kasutatakse Coulomb' teooriat senini. Laiemalt on Coulomb' tuntud oma töödega elektri ja magnetismi valdkonnas. Kuid enne seda tegeles sõjaväe ehitusinseneri põhiharidusega Coulomb' praktilistel eesmärkidel pinnase tugevuse ja pinnasesurve probleemidega. Töötades pärast ülikooli lõpetamist Prantsuse asumaal Martinique saarel kindlustuste rajamisel lahendas ta küsimuse pinnasesurve suurusest ja jaotusest seintele. Tema osa
Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 17 Konsistents Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest. 13. Coulomb´i seadus, tasapinnaline nihe, stabilomeeter. Sisehõõre- Nidusus. Nihketugevus. Plastsusteooria kirjeldab paigutusi peale elastsuspiir ning see tugineb Coulombi valemil : Coulomb' esitas oma pinnasesurve teooria enam kui 200 aastat tagasi (1776). Teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Nihe toimub seal, kus kõige suuremad nihkepinged on saavutanud piirväärtuse
-ehitise omaniku kohustused ja õigused. 1-kandvad pikiseinad(tellis-ja plokkhooned) -vertikaalne koormus Seinte ehitamiseks kasutatakse: kooritud tahutud või tahumata 2-kandvad põikseinad(paneel-, plokk- ja tellishooned. Ruumide -horisontaalne pinnasesurve palke; eelnevalt mõõdu- ja vormitäpseks töödeldud freespalke 4)Lähtematerjalid projekteerimiseks vastavalt hoone liigile me laius on seotud põikseinte asukohaga. Paneelid asetatakse siin piki -pinnaga edasiandav vibratsioon Palkide nurgad tapitakse ja palgid seotakse omavahel võime leida ET-kartoteegist
9. Sideaine ülesanne? 10. Värvide liigid?(5) 11. Tapeetide tüübid?(3) 12. Pahtelsegude ülesanne? 13. Pahtlite liigid?(4) 14. Aknakittide jagunemine?(2) EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine
Joonis 2.2. Näide geoloogiliste uuringute dokumenteerimisest: maakoore vertikaallõige ja geoloogilise situatsiooni kirjeldus 14 8. Vundamentidele esitatavad nõuded, vundamentide klassifikatsioon. Vundamendiks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni.
Mida väiksem on see suhe, seda ökonoomsem on tavaliselt projektlahend. 68. Milliseid funktsioone täidab vundament kui konstruktiivne element Vundament on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement (maa-alune kandekonstruktsioon), mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele. Vundament kannab ehitise kaalu üle pinnasele (Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaalkoormused, horsiontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuride koosmõju jms). 69. Milliseid funktsioone täidab katus kui konstruktiivne element Katus on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement, mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele. Katus katab hoonet, hoiab ära ilmastiku mõjud ning ei lase sooja välja. 70
monoliitne kalju vertikaalne 1 : 0,1 Toestuse arvutamine. Kõige lihtsam on nõlvasid toestada puitkilpidega (kui süvendi sügavus pole üle 4 meetri). Toestuse laudu (kilpe) arvutatakse jätkuvtaladena, mida koormab pinnase surve (q´) horisontaalkomponent ja mille sildeks on toepostide vahekaugus. Vajalik laua-paksus leitakse valemiga t = L*q´/ fm,d , kus L on toepostide vahekaugus; q´ - pinnasesurve fm,d - puidu arvutuslik paindetugevus (võib võtta 13 N/mm2). Aktiiv- ja passiivsurve Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri
annaabi.ee 
