· Loputab pindasid Aeg: · Üldine töö aeg e aeg, mis kulub mingi töö või tööoperatsiooni tegemisele Tööaja sisse kuluvad: · Tööks ettevalmistumine · Puhastusainete ja vahendite valimine · Töötamine · Töö kvaliteedi hindamine · Töövahendite puhastamine ja hoiulepane Toimeaeg e aeg, mis kulub puhastusainete reageerimiseks mustusega. · Toimeaeg on kirjutatud puhastusaine pakendile. · Sellest tuleb kinni pidada, sest muidu võib puhatusaine pinnakatet rikkuda. Puhastusaine Keemiline puhastamine Puhastusaine Keemiline puhastamine · Vähendab vee pindpinevust · Eemaldab sellise mustuse, mis veega ei eemaldu · Hoiab ja kaitseb puhastatavaid pindasid · Annab ruumile värske lõhna · Kergendab puhastustööd · Soojus · Enamik vajab käesoojavett · Kloori puhul kasuta külma vett · Liiga madal temp. On töötajale kahjulik · Liiga kõrge temp. Kinnitab mustuse pinnale
Tehakse torusid, pinnakatteid, liiste, juhtmekatteid ja mööblit. Kõige levinumad plastmööblid on aiamööbel ning istumistoolid. Neid on lihtne ja odav teha. Plastikust tehakse ka torusid mida kasutatakse vannitubades, pesuruumides ja kanalisatsioonide paigaldamisel. Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate. Ei talu hästi UV- kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes (tööstus- ja mereäärsed piirkonnad). PVC Plastisol pinnakatet kasutatakse vihmaveesüsteemide valmistamisel. Polüester pinnakate sobib välispindadele, millele ei esitata kõrgeid nõudmisi ja sobib väga hästi sisepindadele. Polüester pinnakate sobib kasutamiseks katusetarvikute ja eriplekkide tootmisel. Polüester pinnakatte tehniline garantiiaeg on 30 aastat. MattPUR- uudne pinnakate, väga heade pinnakatte omadustega. MattPUR pinnakate on väga vastupidav rasketes keskonnatingimustes, sarnaselt PUR pinnakattele, hea
Tehakse torusid, pinnakatteid, liiste, juhtmekatteid ja mööblit. Kõige levinumad plastmööblid on aiamööbel ning istumistoolid. Neid on lihtne ja odav teha. Plastikust tehakse ka torusid mida kasutatakse vannitubades, pesuruumides ja kanalisatsioonide paigaldamisel. Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate. Ei talu hästi UV-kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes (tööstus- ja mereäärsed piirkonnad). PVC Plastisol pinnakatet kasutatakse vihmaveesüsteemide valmistamisel. Polüester pinnakate sobib välispindadele, millele ei esitata kõrgeid nõudmisi ja sobib väga hästi sisepindadele. Polüester pinnakate sobib kasutamiseks katusetarvikute ja eriplekkide tootmisel. Polüester pinnakatte tehniline garantiiaeg on 30 aastat. MattPUR- uudne pinnakate, väga heade pinnakatte omadustega. MattPUR pinnakate on väga vastupidav rasketes keskonnatingimustes, sarnaselt PUR pinnakattele, hea
Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Sootasandikud (turbasambla elutegevusega), suurte sipelgate pesad, laukad (täidetud veega), älved, loomarajad, aherainemäed (maatööstuse materjal), karjäärid, linnamäed.
tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaarisetteid ehk pinnakatet. Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvaternaari ajastu setendeist. Pealiskorra settekivimid Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Kvaternaar Kambrium Kambrium vastab ajavahemikule 542– 488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Ordoviitsium Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488
Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Karrid Kurisud Salajõed Langatuslehtrid Kivilaud Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Rannaluited Rannaluited võib näha praeguste suurte veekogude vahetus läheduses Pärnus, Nõval, Narva-Jõesuus ja Peipsi põhjarannikul Mandriluited Mandriluited võib kohata sisemaal Võrtsjärve nõos, Vanaõuel ja Alutagusel Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Taimede ja loomade tekkega · Sootasandikud · Sipelgate, kobraste jt kuhilpesad · Loomarajad Inimtekkelised · Linnamäed · Karjäärid · Tuhamäed
3.Arteesiavesi, arteesiakaevud- maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel ning mis surve tõttu ise välja purskub(tavalises kaevus tõuseb vesi ainult põhjavee piirini) 4.Karst- protsess, kus põhja-või pinnavesi lahustub ja reageerib vees kergelt lahustuvate kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1.uhtorg- ajutine jõgi taimkatteta kallakpindadega jäärakus e. ovraagis(tekit.aj vooluvee poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada
otsa boilerisse sisse panna ning seda seal liigutada. Loputamise ajal on boileri all mõistlik hoida suuremat anumat. Horisontaalse boileri puhul võite üritada kogu setet käega kätte saada, ent suure tõenäosusega jääb seda sinna ikka. Võimalusel tõstke boiler seinalt maha ning loputage see dušširuumis või õues, kasutades duššiotsikut või aiavoolikut ning keerates see vertikaalsesse asendisse. Boileri sisemust ei tohi mitte mingil juhul kraapida, sest see kahjustab pinnakatet. Tagasiühendamine Pärast boileri loputamist paigaldage eemaldamisele vastupidises järjekorras puhastatud küttekeha. Otstarbekas on välja vahetada ka magneesiumanood. Kui tõstsite boileri seinalt maha, siis pange see sinna tagasi. Seejärel ühendage külge surveklapp, külmaveetoru ja kuumaveetoru. Elektriboileri täitmine Olles ühendanud mõlemad veetorud, avage külma vee toru ning kuuma vee kraanid. Boiler on siis täitunud kui kuumaveekraanist tuleb õhu asemel külma vett
Pehmetesse kivimaterjalidesse, nagu plok-, tellis- ja kergbetoonseina avasid ning mitmesugustele torudele kanaleid saab lõigata kuivalt, tolmuvabalt ja müratult nn. supersaega, mille vibreerivad 10 000 korda minutis kaks kõvasulamistera. · Veejoaga lõikamine: Veejoaga lõigatakse lahti kahjustunud betoon tarindite pinnakihid. Seadme moodustab kõrgsurve pump, Voolik- ja difuusor. Veejoa surve on 100-600 baari. Sel meetodil eemaldatakse fasaadi pinnakatet ja betoonpindade krohviosa, võetakse lahti ja puhastatakse betoonsarruseid. · Hüdraulilised lõugpurustid: Purustitega murtakse betoontarindeid ehitise sees ja väljas. Need on kaugjuhitavad. Murdevõimsusest piisab 150 mm paksuse betooni lõhkumiseks. Pildid: ·
Tavaliselt on kõigil neil pannidel tugev nakkumatu kate, mis võimaldab praadida ilma rasvaineta. Sisekattega alumiiniumpanni suurim "surm" on liigne pesuvahenditega pesemine (eriti nõudepesumasinas). Kasutus ja hooldus Panne ei tohiks liiga kiiresti jahutada, sest see võib muuta pannipõhja ebatasaseks. Kasutama peaks ainult puidust või plastist valmistatud köögiriistu, mis ei kriimusta ega kahjusta muul viisil pinnakatet. Alumiiniumist pannile on soovitav kasutada toiduõli nii esimesel korral kui ka hiljem regulaarselt. Terasest pannid Roostevabast terasest panne peetakse gurmaanide ja proffide lemmikuteks, kuna viimased viitsivad toiduga mängida ning sellele rohkem aega ja tähelepanu pühendada. Kvaliteetsest terasest pann on vastupidav ja tugev. Nende pannide valmistamisel kasutatud teras võimaldab kiiret ja ühtlast kuumuse jaotumist, mis hoiab energiatarbimise võimalikult väiksena.
kuumutatud 460 °C-ni. Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO3, mis on tugev materjal ning takistab mitmetel tingimustel korrosiooni. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine, kuid ei taga ühtlast pinnakatet. Elektrolüüs toimub 20…40°C juures voolutihedus 100…600 A/m². Peale vajaliku paksusega katte saamist tsingi pind passiveeritakse kroomhappe või selle soolade lahusega. Enne passiveerimist tsingitud pind helestatakse lämmastikhappe, väävelhappe või kroomtrioksiidi vesilahustes. Kui soovitakse tsingitud pinnalt suurt vastupidavust siis pind kaetakse värvi või lakiga või fosfaaditakse. Passiveerimine
puhastusained · soolane vesi (merevesi klooriaurud erinevad fosforhapet sisaldavad puhastusained) · alkohol · lahustid · atsetoon · kütustena kasutatavad ained · pleegitajad · tärpentin 5 Ka väga väikese ülevalloetletud ainete sisaldusega puhastusained võivad kahjustada pinnakatet, kuna pärast vee aurustumist järelejäänud puhastusaine jäägid on tugevatoimelised. Vinyl and Linoleum Cleaner Tootja: Trans- Meri Ab Pehme puhastusvahend plastik-, linoleum- ja vinüülpõrandatele. Puhastab efektiivselt ka kivi-, marmor- ja värvitud põrandad. Regulaarsel kasutamisel värskendab pesuvahend põranda värvi ja annab kauni läike. Loputamist vajab vaid siis, kui järgneb vahatamine. Eelnervalt puhastada pinnad harja või tolmuimejaga
Eesti Geoloogiline platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Ka Eesti paikneb tervenisti mandriala kasvab. platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. karstivormide kohta. Eesti aluskord - Eesti aluskord on tard- ja moondekivimitest koosenev pealiskorra alune kivimkeha. Eesti Aluspõhjakivimitega, mis on lõhenenud ja vees kergesti lahustuvad. Põhjaveega aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid Tuntumad Kostivere ja Uhaku. tardkivimeid. Eesti aluskord ei paljandu
Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8
tavalisest puitlaastplaadist kasutatavate laastude suurema pikkuse (100- 150 mm, paksus 0,5- 0,7 mm) poolest. OSB on kolmekihiline, välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. Seetõttu on OSB oma omadustelt üsna lähedane vineerile, sarnane on ka kasutus. OSB sordid: OSB2- kasutamiseks kuivades siseruumides; OSB3- niiskuskindel, kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes, väljas vajab pinnakatet; OSB4- suurem tugevus ja niiskuskindlus, vähe levinud sort. Põhiliselt on kasutusel OSB3. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate liigitatakse nende tiheduse järgi: pehmed, tihedus ca 250 kg/m3; keskmise tihedusega, MDF (medium density fibreboard), ca 750 kg/m3; kõvad, tihedus ca 900 kg/m3. Kõvu puitkiudplaate toodetakse ka tsemendi lisandiga, tsementkiudplaadid (Minerit, Luja) on veekindlad ja neid kasutatakse välisfassaadi katmiseks ning märgades siseruumides, näiteks
teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab ‘platvorm’ (geoloogilise terminina)? Platvormid - tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhi - devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja –jõe setted. 8
näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit.
Eesti asub Ida- Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia kilbi lõunaseval. Platvormi geoloogilises ehituses eristatakse alus- ja pealiskorda. Sügavamal asuv pealiskord koosneb kurrutatud tard- ja moondekivimitest. E aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes P-Es 100-130 m sügavusele ning L-Es veelgi sügavamae. Pealiskord koosn eri ajastute kivimite avamusaladel. 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. E aluskord koosn moonde- ja tardkivimitest ning tema pealispind sügavneb väga laugelt lõuna suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m'ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol
konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev aluskord. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad. Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 4) Platvorm- ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist (kraaton- tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa). 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra
– lubjakivi põlevkivikihikestega (kukruse lade); 8 – merglilised lubjakivid (idavere ja jõhvi lade); 9 –paekallas. 3.3.2 Pinnakate Haabersti piirkonnas on pinnakatte paksus väga erinev ja sellest tulenevalt koostis mitmekesine. See linnaosa paikneb valdavalt rannikumadalikul, kuid ulatub ka klindipealsele paelavale, Kadaka lavaneemikule. Harku ja Lilleküla ürgorgude kohale jäävate samanimeliste tasandike piires on pinnakatet paiguti enam kui 130 m. Siin on mulla või täitepinnase lamamiks mereliste liivade kompleks 8 (tolm- ja peenliivad) paksusega 1...8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks paksusega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavija savi, allosas levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekulistepiiridega voolava kuni plastse konsistentsiga saviliiv ja liivsavi
Liimid töötavad hästi nihkele ja halvasti rebimisele ehk risttasapinnas mõjuvatele jõududele. b) Liimi koostise eluiga. Aeg mille jooksul liimitud ühenduskoht säilitab oma normaalse sitkuse, tugevuse sõltub liimi koostisest ja säilitamise tingimustest. 24. Süsinikteraste kaitse korrosiooni eest. Süsinikterased, vähe legeeritud kroomnikkel terased ei suuda end kaitsta korrosiooni eest ja nendest valmistatud detailid vajavad kaitsvat pinnakatet, et säilitada oma tehnilised omadused konstruktsiooni töös. Erandina võib siin ära tuua vaske sisaldavad sulamid. Korrosiooni korral on vask oksiidi kihi koostises ja suurendab tema kaitseomadusi. Ülalmainitud terase koostises on kõige agressiivsema toimega väävliraud (FeS), asetudes enamuses terade servadel, ja kutsub esile kristallidevahelise korrosiooni. Ka teised pindmised ühendid nagu MnS, FeS ja nende tugevad lahused takistavad tugeva kaitsekihi moodustamist.
vananenud. Võib olla tegevuse eesmärk või tööpaik on oluliselt muutunud võrreldes juhendi andmise ajaga. C Arenenud mõtlemise ja tegevuse etapp Arenenud mõtlemise ja tegutsemise etapis suudab inimene ise otsuseid vastu võtta ja tegutseda. Otsuste langetamiseks kasutab teoorias omandatud teadmisi, praktilisi kogemusi ja nende põhjal viib sisse muutusi töös. Näide: plekieemaldus – uuritakse plekki ja selle päritolu ja pinnakatet millel plekk asub. Seejärel valitakse aine ja puhastusmeetod, mille tulemusena plekk eemaldub ja pind ei kahjustu. Kui ei kasutata teadlikku mõtlemist, siis loetakse silti “plekieemaldusaine”, kasutatakse, kuid ei saada soovitud tulemust. Kui toimitakse mehaaniliselt võib saavutada pigem kahju (pinda võib kahjustada), tuleb kasutada teadlikku mõtlemisevõimet. III ETAPP Uute meetodite ja töövahendite arendamine
Aknaklaasid on tehase poolt töödeldud kaitseainega. Peale akende paigaldamist on vaja võimalikult kiiresti pesta klaasidelt tehasepoolne kaitsekiht, muidu võib klaasi pinnale jääda hall kiht. Joonis 6. Plekid ja eemaldamate teibijäljed PVC kattel. Foto L.Padu Selleks et pinnad säilisid tuleb pinnad puhastada, plekid koheselt eemaldada. Kinnitunud ja sööbinud mustuse eemaldamiseks tuleb kasutada ekstreemsemaid puhastusmeetodeid ja -aineid, mis omakorda võivad kahjustada pinnakatet. Raskesti eemaldatavad on: • teibi jäljed • plaatimissegu jäägid • vuugitäiteaine pritsmed • niiskustõkke jäljed Planeerida: • tööetappide õige ajastamine • tolmuvabad töömeetodid • piisav hulk sobivaid töövahendeid 1.1.4 Ehitusjärgse koristamise etapid I etapp • akende pesemine • radiaatoritele jms seadmetelt kaitsekilede eemaldamine
söövitamisel kasutatakse 5...10% soolhappevesilahust. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapteeritakse e täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. Tsinkimine võib toimuda elektrokeemiliselt või sula tsingi pealekandmisega. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine kuid ei taga ühtlast pinnakatet. Elektrolüüs toimub 20...40°C juures voolutihedus 100...600 A/m². Peale vajaliku paksusega katte saamist tsingi pind passiveeritakse kroomhappe või selle soolade lahusega. Enne passiveerimist tsingitud pind helestatakse lämmastikhappe, väävelhappe või kroomtrioksiidi vesilahustes. Kui soovitakse tsingitud pinnalt suurt vastupidavust siis pind kaetakse värvi või lakiga või fosfaaditakse. Kadmeerimine e kaadmiumiga katmine. Kaadmium on tsingist keemiliselt püsivam, kuid
vana mäestik lauskmaa kõrgustik lavamaa madalik ürgorg orund aluspõhi aluskord pealiskord pinnakate Oskused 1. Iseloomusta Euroopa ja Eesti geograafilist asendit ja piire. 2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered, lahed, väinad, jõed ja järved. 3. Jutusta jääaegade mõjudest pinnamoele Euroopas ja Eestis. 4. Too näiteid Euroopa ja Eesti pinnavormide tekke ja geoloogilise ehituse seostest. 5. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust: aluspõhja, pealiskorda ja pinnakatet. 6. Iseloomusta Euroopa nelja pinnamoe järgi eristuvat piirkonda, nimeta Euroopa suuremad madalikud ja mäestikud. 7. Iseloomusta maavarade paiknemist Euroopas. Loetle seal kaevandatavad tähtsamad maavarad. 8. Iseloomusta maavarade paiknemist Eestis. Nimeta nende tähtsamad leiukohad. Millised on meie tähtsamad maavarad ja kus neid kaevandatakse? Milleks kasutatakse? --- 40 Tunne kaarti Ookeanid, mered
söövitamisel kasutatakse 5...10% soolhappevesilahust. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapteeritakse e täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. Tsinkimine võib toimuda elektrokeemiliselt või sula tsingi pealekandmisega. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine kuid ei taga ühtlast pinnakatet. Elektrolüüs toimub 20...40°C juures voolutihedus 100...600 A/m². Peale vajaliku paksusega katte saamist tsingi pind passiveeritakse kroomhappe või selle soolade lahusega. Enne passiveerimist tsingitud pind helestatakse lämmastikhappe, väävelhappe või kroomtrioksiidi vesilahustes. Kui soovitakse tsingitud pinnalt suurt vastupidavust siis pind kaetakse värvi või lakiga või fosfaaditakse. Kadmeerimine e kaadmiumiga katmine. Kaadmium on tsingist keemiliselt püsivam, kuid
annaabi.ee 
