2. Vahelduvpinge jälgimine U amplituud 4,5V Voltmeeter näitab aga 3,22V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust. Voltmeetri näit=Uamplituud/2 Voltmeetri näit arvutuslikult antud juhul oleks=4,5/2=3,18V, mis on üsna sarnane tegeliku näiduga. Periood: T=0,66 ms=0,00066s. Sagedus: f=1/T=1515Hz G=1500Hz Nelinurksignaal: Upp=7 V 3. Voolusignaali mõõtmine U=3,18V Ua=0,188V I=1,889mA Pingelang z-tl Uz=U-Ua Uz = 3,18-0,188=2,992V Z=Uz/I =2,8992/0,001889=1534,78 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1]) U=±[0,6+0,1(20/3,18-1])=1,13% Ua=±[0,6+0,1(200/188-1])=0,61% U 3,18 0,04V U a 0,188 0,001V I=±[1+0,1(Ix/Ik-1]) I=±[1+0,1(2/1,889-1])=1,006% I 1,889 0,002mA Z=[(Z/U*U)2+(Z/Ua *Ua)2+(Z/I *I)2] =[(1/I*U)2+(-1/I*Ua)2+(Uz/I2*I)2]= [(0,04/0,001889)2+(1/1,889)2+(2,992*0,000002*/ (0,001889)2)2=21,25 Z 1535 21 4...
02 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Eur...
Tööeesmärk Käesolevastöösvaatlemeolukorda, kusmôôdetavsuurusiseei ole juhuslikuiseloomuga, vaidjuhuhälbedmôôtmisel on pôhjustatudmôôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallidemõõtja RC3-07-002 Töökäik Ajaintervallidekäsitsimõõtmine Katsetajamôôdabgeneraatoriimpulsipikkustjälgidesvalgusdioodiningvajutabnupulevalgusesütt idesjakustudes. Ajaintervallikahevajutusevahelmôôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti ti - tk (ti - tk)2 Katse nr. ti ti - tk (ti - tk)2 352,68 493,72 1 2646 26 2605 18,78 84 -22,22 84 - 10245, 4067,8 2 2526...
7 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 4.11.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond 1. Reguleeritav harkkaliiber 30-35 mm Töö käik: 1.Töökohal oleva tolerantside tabeli järgi arvutada etteantud mõõtme piirmõõtmed dmax ja dmin. 2.Komplekteerida pikkusmõõtplaatidest täpsusega 0,001 mm paketid, mille mõõt vastaks arvutatud dmax ja dmin. 3.Häälestada harkkaliibri mõõtepinnad GO (läbiv) ja NOT GO (mitteläbiv) koostatud pikkusmõõtplaatide pakketid...
10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
5 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nihik (täpsus0,1 mm), sügavuskruvik (täpsus 0,01 mm ja piirkond 0- 75mm). 2. Töökäik: 1.Mõõta kõigi avade sügavused nihikuga. Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0-25 mm; 25-50 mm; 50-75 mm; 1 – käristi mutter 2...
Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmine Joonis 2. Mõõteskeem Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K HM I-I 80,509 mm 80,511 mm 80,513 mm 80,511 mm HM II-II 80,514 mm 80,515 mm 80,518 mm 80,516 mm Diesella 80,115 mm 80,705 mm 80,11 mm 80,31 mm Arvutuskäik: HM I-I Mõõde: 1. Mõõde1= 5,509+75=80,509 (mm) 2. Mõõde1= 5,511+75=80,511 (mm) 3...
12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgus...
Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/ U=C* min = 0 max = 330 Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ u() Standardmääramatus u()= u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest U(Uvi) Laiendmääramatus koormamata katsest kat...
02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde...
38 illustreerib sellist muutust keskkonna tunnusjoon (kõver 1). Nimetatud keskkonnas paikneb inertne andur, mille ajakonstant on a ja viide a0 6 8. Mõõteseadme sisend- ja väljundtakistus, koormus Suvalise mõõteseadme kasutamine mõjutab mõõtekeskkonda ning kasutab teatud osa mõõdetava suuruse energiast mõõteseadme funktsioneerimiseks. Seetõttu on ideaalne mõõtmine teoreetiliselt võimatu. Et eri seadmete poolt avaldatav mõju ehk koormus on erisugune, siis nende võrdlemiseks kasutatakse mõistet sisendnäivtakistus (ingl input impedance). Nagu selgub lähemal vaatlusel, on energia ja informatsiooni üheaegse edastamise kirjeldamiseks vaja kahte muutuvat suurust [16]. Mõõteseadme iga osa sisendis eksisteerib muutuja qs1, mille põhiomadused võimaldavad kasutada seda informatsiooni edastajana. Samaaegselt eksisteerib samas sisendis ka teine muutuja...
035 .ES=0.035 -0.022 0 + es=0 + AVA EI=0 0 0 - -...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
