VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja
Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid.
jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm. Kiudpilved tulevad taevasse siis kui ilma hakkab muutuma. Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua. Uduvihma vihmapiisad on pisikesed ja nende langemissuunda ei saa määrata. Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks. Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse. Udu
kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum. Väga väikeste piiskadega udus hakkab valguse difraktsioon piiskadel domineerima ja difraktsioonipildi heledus kahaneb nurkkauguse kasvades aeglasemalt. Tulemuseks on 4 suhteliselt lai ja peaaegu valge vikerkaar, mille seesmine serv on sinakas ja välimine serv roosakas. 5 Kasutatud kirjandus
kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum. Väga väikeste piiskadega udus hakkab valguse difraktsioon piiskadel domineerima ja difraktsioonipildi heledus kahaneb nurkkauguse kasvades aeglasemalt. Tulemuseks on suhteliselt lai ja peaaegu valge vikerkaar, mille seesmine serv on sinakas ja välimine serv roosakas.
rõhutõus, võrreldes muu ümbritseva õhuga. Peale välgusähvatuse lõppu magnetväli kaob ning välgukanal ,,rebeneb". Tekkiva rõhulainega kaasneb tugev heli ehk kõuemürin. Mis on rahe? Rahe kujutab endast ümmargusi või ebamäärase kujuga jäätükke. Tõusvad õhuvoolud kannavad raheterad pilve kõrgematesse kihtidesse, kus veekihi külge kleepuvad lumekübemed. Tera muutub raskemaks ja langeb allapoole. Allpool seguneb tera allajahtunud piiskadega, kattes rahetera uue läbipaistva jääkihiga. Selliselt liiguvad raheterad rünksajupilvedes tõusvate ja laskuvate õhuvooludega mitmeid kordi üles-alla. Kui tõusvad õhuvoolud ei suuda lõpuks suuremaid raheteri enam üleval hoida, langevad need rahesajuna maapinnale. Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm. Mis on tromb? Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa
· Külastamine Külastajal vajalik teavitada õde, külastajad peavad teadma nakkusohust ja nõutavatest kaitsevahendidest, käte hügieenist. · Koristamine - Igapäevane koristamine viimasena, kasutatakse kaitseriietust - Tavalised puhastusvahendid, ühekordsed tolmulapid. - Kõik pinnad puhastada sooja vee ja des.ainega desinfitseerida. PIISKNAKKUS Nakkus levib õhu kaudu suurte piiskadega aerosooli kujul. Tekivad nakkusallika köhimisel, aevastamisel, rääkimisel ja teatud protseduuridega (aspireerimine, bronhoskoopia). · patsiendi paigutamine soovitav eraldi palat, uks võib lahti olla · käte pesemine · kindad · suu-ninamask vajalik lähikontakti puhul (alla 1 m). Eemaldada enne palatist lahkumist ja kohe käte antiseptika. · Patsiendi vedu võimalusel kõik protseduurid palatis. Patsienti transportides vajalik talle
Orgaanilised osakesed tekivad tahke materjali põletamisel, mootorkütuse põlemisel, määrdeõlide ja -lisandite kasutamisel jpm protsessides. Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel. Tavaliselt on elementide sisaldus atmosfääriosakestes lähtematerjaliga sarnane, kuigi oma rolli mängivad ka keemilised muundumised. Näiteks, rannikualade väävlireostus koos merevee piiskadega põhjustab atmosfääri SO2 oksüdatsiooniga kõrge mittelenduva SO42- kontsentratsiooni tekke. Vastupidi, merevee NaCl võib tahkest aerosoolist lenduda atmosfääri HCl-na: 13. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? Väävel on peamiselt SO2, SO3, H2S ja sulfaatvormis. Antropogeenne tegevus lisab aastas atmosfääri ca 100 mln t väävlit, millest suurim osa on pärit kivisöe põletamisest
haavaga kokkupuutuvailt esemeilt. Aseptika kasutusele võtmine E. Bergmanni poolt avas kirurgias uue ajastu. Kaasaja kirurgia tugineb aseptikale. Seepärast tuleb kirurgilises töös jälgida põhilist aseptika reeglit: kõik esemed, mis haavaga kokku puutuvad, peavad olema steriilsed. Mikroobid võivad sattuda haava eksogeensel või endogeensel teel. Eksogeenne infektsioon satub haava haiget ümbritsetvast väliskeskkonnast: õhust, sülje ja teiste ekskreetide piiskadega ja haavaga kokkupuutuvailt esemeilt. Endogeenne infektsioon asub haige organismis, näiteks kurgumandlites, seedetraktis, hingamisteedes jne. Infektsioon võib tungida haava kas vahetult, lümfi- või veresoonte kaudu. Nikolai Pirogov (25. november 1810 – 5. detsember 1881) tundis juba alates varasest noorusest suurt huvi teadusliku uurimistöö vastu, kasutades tol ajal uudset eksperimentaalset uurimismeetodit
Paljud viirused põhjustavad inimesel nakkushaigusi, millest osa võib lõppeda isegi surmaga. Inimene võib viiruseda nakatuda mitmel viisil. Siirutajatega : Puukentsefaliit, marutõbi. Toidu ja joogiveega : Viiruslik kõhulahtisus. Raseduse ajal haigelt emalt lootele : Punetised. Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega : Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis. Vere jt kehavedelikega : AIDS, viiruslik maksapõletik (hepatiit). Õhu kaudu tillukeste piiskadega : Viiruslik nohu, gripp. Viiruste tungimist organismi takistavad keha kaitsetõketest kõigepealt nahk ja hingamisteede limaskestad. Seedekulgasse sattunud viiruseid hakkab hävitama happeline maosisu. Loomulikud kaitsetõkked aga ei suuda takistada kõikide viiruste sissetungi organismi. Kui viirused satuvad verre või rakkudesse, hakkab organism tootma antikehi. Antikehad on organismis moodustavad erilised kaitsevalingud, mis
mõnel juhul (nt tuberkuloosi korral) saab kasutada kindlat kliiniliste leidude paranemist, nt palaviku langust ja kaalus juurdevõtmist, aga mitte mingil juhul ei arvestata sümptomite vähenemist. Otsuse isolatsiooni lõpetamise kohta teeb raviarst nakkustõrjerühma nõustamisel. Haiglanakkuste ülekandeteed on põhiliselt järgmised: · käed · otsene kontakt nakatava materjaliga või kaudne kontakt kontamineerunud vahendite kaudu · levik hingamisteedest pärinevate piiskadega · levik hingamisteedest pärinevate aurunud piiskade tahkete osistega. Isolatsiooniabinõude kategooriate moodustamise aluseks ongi nakkuste ülekandeteed. Paljude nakkuste puhul toimub siiski levik mitme eespool nimetatud ülekandetee kaudu ning seetõttu kasutatakse mitme isolatsioonikategooria meetmeid. Eristatakse nelja isolatsiooniabinõude liiki: · universaalsed ettevaatusabinõud · kontaktnakkuse abinõud · piisknakkuse abinõud · õhklevinakkuse abinõud.
Seened loovad talluse struktuuri. Puudel kasvavad samblikud saavad eluks vajalikud toitained ja vee õhust ning koos nendega satuvad samblikesse ka saasteained. sellepärast on nad õhusaaste suhtes tundlikud. VIIRUSED Ehitus- pärilikkusaine ja valgust kest. Mõnedel on väljaspool veel ümbris. Viirushaigused ja levimine: siirutajatega- puukentsefaliit, marutõbi. Raseduse ajal haigelt emalt lootele- punetised. Õhu kaudu tillukeste piiskadega- viiruslik nohu, gripp. Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega-tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis. Vere jt kehavedelikega-aids, viiruslik maksapõletik (hepatiit). Toidu ja joogiveega- viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus. Oska tunda joonistel viirust. ÖKOLOOGIA 1.Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas.
tuumamembraanist. Envelope valgud Viirus modifitseerib lipiidset katet, sünteesides sinna valke. § Maatriksvalk - seob envelope nukleokapsiidiga § Välised glüloproteiinid - sageli eenduvad, antigeenid § Transportkanalid - tagavad membraani läbitavuse. Ümbriseta viiruste omadused § Komponent - Valk § Omadused: § On stabiilsed temperatuurile, hapetele, proteaasidele, puhastusvahendid, kuivamisele § Vabanevad raku lüüsil § Levivad kergelt (käest-kätte, tolmuga, väikeste piiskadega, roojaga) § Võivad kuivada, kuid säilitavad infektiivsuse § Võivad ellu jääda sooletrakti tingimustes § Võivad olla resistentsed puhastusvahenditele ja desinfektantidele § Antikehad võivad olla protektiivsed. Ümbrisega viiruste omadused § Komponendid membraan, lipiidid, valgud, glükoproteiinid § On keskkonnas ebastabiilsed ning hävitatavad hapete, puhastusvahendite mõjul, kuivamisel, kuumusega § Vabanevad kas pungumisel
taimekaitsevahendeid kokkuhoidlikumalt kasutada ning tu-lemuslikumalt töötada. Laialdaselt kasutatavate lehvikpihustitega ei ole alati võimalik opti-maalselt, so õigeaegselt, suure tootlikkusega, hea tõrjeefektiga ja keskkonda saastamata taimekaitsetöid teha. Praktilised kogemused on näidanud, et heade tulemuste saamine pritsimisel on väga keerukas: kui näiteks hea pihusekatvuse saamiseks on vaja pritsida hästi peenikeste piiskadega, tõu-seb kohe pihuse (pihustatud töölahuse juga) minemakandumise ja haihtu-mise oht. Ka ei tungi peenikesed piisad tihedasse taimestikku. Suured pii-sad seevastu ei kandu nii kergesti minema ja tungivad hästi ka taimestikku, kuid võivad lehtedelt kergesti maha veereda, ka on nende pihusekatvus väiksem. Pritsimise efektiivsuse tõstmiseks on tänapäeval kasutusel mitmeid õhu kaasabil toimivaid tehnilisi lahendusi:
läbi samade avade, millest tuleb läbi ülestõusev gaas (läbivooluga taldrikkolonnides). Gaasi ja vedeliku kontakt toimub taldrikute pinnal olevas vedelikukihis gaasimullide pihustumisel ja tõusmisel läbi vedeliku. Pihustustornides pihustatakse absorbent torni ülaosas asuvate pihustite abil võimalikult ühtlaselt torni ristlõikepinnale. Gaasi ja vedeliku kontakt toimub alt üles liikuva gaasi kokkupuutel allalangevate vedeliku piiskadega. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioonil seotakse gaasi molekulid tahke pinnaga nõrkade füüsikaliste või keemiliste jõududega. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess, st. neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. Üldtunnustatud adsorptsiooniteooriat veel ei ole. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel, mis tekivad
õhukiht jahtub. Kui päeval aurus vett õhku rohkesti, siis õhtul tekib veeauru ülejääk osa sellest ei mahu enam õhku ära. See osa veeaurust muutub veepiiskadeks. Nii tekib kaste. Veepiisad ilmuvad rohule, kividele ja muudele maapinnal asuvatele esemetele. VIHM Õhu jahtudes tekib rohkem veeauru ja sellest omakorda veepiisku, mis sajavad vihmana maha. Kerge seenevihma korral on vihmapiisad väikesed. Paduvihma korral on vihmapiisad suured (sest alla langedes ühinevad need teiste piiskadega ja tekivad suuremad piisad) 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta. - Vikerkaar hommiku või õhtu pool tähendab head ilma, põhja pool palju vihma. - Paistab taevas kaks vikerkaart, tunnistab see, et vihm varsti üle jääb. - Mida rohelisem ja selgem vikerkaar, seda rohkem sajab vihma; mida selgem punane värv, seda rohkem tuult. - Kui virmalised vehklevad, tuleb külma. - Esimesest lumekübeme nägemisest on veel 40 ööd-päeva talve tulekuni.
Kui palju viirus inimest kahjustab, sõltub sellest, kui kiiresti immuunsüsteem sissetunginud viirusega võitlema hakkab ja ka sellest, milline on kahjustunud koe paranemisvõime. Näiteks hingamisteede limaskestad taastuvad pärast haigust kiiresti. Närvirakkude kahjustused on aga püsivad ning seetõttu on näiteks viiruslik lastehalvatus väga ohtlik haigus. Kõige sagedamini levivad viirused kas otseselt haigega kokku puutudes või haige köhimisel ning aevastamisel õhku sattunud piiskadega. Raseduse ajal viirushaigelt emalt lootele kanduvad viirused (nt punetiste tekitajad) võivad põhjustada lootel arengukahjustusi. Harvem toimub nakatumine siirutajate vahendusel. Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile. Eestis on tuntumad viirushaiguste siirutajad puugid, kes kannavad edasi puukentsefaliiti tekitavat viirust. Üliohtlikud siirutajad on ka marutõbised loomad, kelle sülg nakatab puretud inimese marutõppe.
Elusvaktsiine pole. RSV Erinevalt teistest paramüksoviirustest puudub hemaglutiniini, neuraminidaasi aktiivsus. Sagedaseim fataalse ägeda hingamisteede infektsiooni põhjustaja imikutel ja väikelastel. Infitseerib praktiliselt kõiki alla nelja aasta vanuseid, reinfektsioonid läbi kogu elu. Epidemioloogia. Ainult inimestel, inaktiveerub kergelt happe ja kuivuse toimel, nakkav enne sümptomite teket, sümptomite puudumisel. Ülekanne suurte piiskadega aerosooli sissehingamisel, kätega, eluta objektidega. Väga nakkav. Riskigrupp: imikud – alumiste hingamisteede infektsioon (bronhioliit, pneumoonia), lapsed – kergest pneumooniani, täiskasvanud – reinfektsioon kergemate sümptomitega. Loomulik infektsioon reinfektsiooni eest ei kaitse. Ülemaailmselt leviv. Peaaegu eranditult talvel, kui gripp jätab mõne aasta teinekord vahele, siis RSV igal aastal. Patogenees ja haigused.
Spetsiifilised serovarid põhjustavad spetsiifilisi haiguseid: L1-L3 – LGV, A-C – endeemiline trahhoom, D-K – uretriit, epidüdimiit, proktiit, konjunktiviit, tservitsit, endometriit, salpingiit, perihepatiit, Reiteri sündroom. Epidemioloogia. Levib ülemaailmselt, põhjustab trahhoomi, pneumooniat, okulogenitaalset haigust, LGVd. • Trahhoom endeemiline Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Indias. Peamiselt lastel; vanematel lastel ja noorukitel esineb harvem. Levib silmast silma piiskadega, käega, riietusega, kärbestega. Suurel osal piirkonna lastest on tekitaja ka hingamisteedes ja GI traktis, vastavalt võib hingamisteede ja roojaga ka levida. • Täiskasvanu inklusioonkonjunktiviit esineb vanuses 18-30, enne on ilmselt genitaalne infektsioon. • Vastsündinu inklusioonkonjunktiviit saadakse sünnitusel, tekib 25% imikutest, kelle emal on aktiivne genitaalinf. • Interstitsiaalne pneumoonia 10…20% imikutest, kes sünnitusel kokku puutuvad. • STDd
FFP3 maski ja kaitseprille, vajadusel topeltkindaid, veekindlat kaitsekombinesooni või - kitlit. d) Kindad ja kaitsekombinesoon eemaldatakse KOHE pärast patsiendi juurest lahkumist ning sellele järgneb kätepesu ja antiseptika. Isikuvahendite eemaldamise järjekord on järgmine: kindad, prillid, kombinesoon, mask. 4) Ettevaatusabinõud takistamaks nakkuse levikut piiskade abil; kasutatakse lisaks standardabinõudele. Piiskadega kanduvad edasi köhivate ja aevastavate patsientide haigustekitajad; kuna osakesed on rasked, ei kandu nad edasi üle 1–2 meetri. a) Vahemaa patsientide vahel peab olema 1–2 meetrit; limiteerida tuleb patsiendi liikumist tema ruumist väljapoole; patsient peab kandma näomaski ning oskama käituda aevastamise-köhimise juhistejärgi. b) Kasutatavatest seadmetest/esemetest/vahenditest eelistatakse ühekordseid; muidu
annaabi.ee 
