Töö nr: 14 Nimi: Joonas Hallikas Müra uurimine Kuupäev:04.03.2014 Kursus: MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID Müramõõtja ............................................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511).
9.2001 EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda müra mõõtmise mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2. Kasutatud töövahendid TES müramõõtur Mõõdesti kahe auto müratasemeid: VW Golf 93 ja Opel Kadett 86 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja teatud mõjupiire ületades avaldada inimesele tema keskkonnas mitmesugust mõju
Õhutemperatuur 1) Normi piires, kuid halvasti reguleeritav; Kõik ruumid II 2) temperatuuri reguleerimise võimalus puudub, ruumide temperatuur sõltub kütmise intensiivsusest; üldiselt normi piires 3) lubatud alumise piirnormi tasemel (temperatuur tööruumides peab jääma vahemikku 18-25 kraadini) Õhuniiskus Piirnormidega lubatud tasemel, kuid kuivem Kõik ruumid II optimaalsest Õhuvahetus- 1) ventilatsioon puudub kõik ruumid; II üldventilatsioon 2) Ei võimalda reguleerida õhuvahetust, töötab koridor III ilma eelsoojendatud õhu pealevooluta, mistõttu III tõmbe töötamise ajal imetakse ruumides
Töö eesmärk: Silmaava ja läätsetöö optimeerimine Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste ja normide põhjal. Kuupäev: 23.09.2009 Aeg: 10.00 - 16:40 Ruum: X-309 Kasutatud mõõteseadmed: Velleman DVM1300 Mõõda: Valgustustihedus akna taga (väljas olev valgus) 1792 ja akent läbinud valgus 1056 (aken suletud) I Loomulik valgustustihedus/valgustatus. Kaugus, m Ruumi 0 1 2 3 4 5
Auto/ehitise müra mõõtmine. 1)Töö eesmärk. Tutvuda müra mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2) Kasutatud vahendid: Auto mark Renault, väljalaske aasta 2005. Töö käik: 1. Mõõda taustmüra, (müra väljas) 2. Mõõda autojuhile mõjuv müra, andur kõrva juures suunatuna müraallika poole · autojuhi töökohal (A,C-filtriga autojuhi, remontijale mõjuv müra): · mootori kohal, auto summuti juures,
Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 2 Kuvari töökoha valgustustiheduse 11.10.2001 mõõtmine EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste põhjal. 2. Kasutatud töövahendid Valgusmõõtja 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Valguse otsest mõju inimese nägemismeele ja seeläbi ka tema töökeskkonnale iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev
EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Müra uurimine Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1.Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. 2.Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. 3.Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID ·Müramõõtja ............................................................. ·"Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511). ·,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra
Õhutemperatuur 1) Normi piires, kuid halvasti reguleeritav; Kõik ruumid II 2) temperatuuri reguleerimise võimalus puudub, ruumide temperatuur sõltub kütmise intensiivsusest; üldiselt normi piires 3) lubatud alumise piirnormi tasemel (temperatuur tööruumides peab jääma vahemikku 18-25 kraadini) Õhuniiskus Piirnormidega lubatud tasemel, kuid kuivem Kõik ruumid II või niiskem optimaalsest (olenevalt aastaajast) Õhuvahetus- 1) Aegunud, mitteefektiivne Enamus ruume II üldventilatsioon 2) Olemas, kuid esineb pretensioone Ruumis nr II 3) Olemas, vastab nõuetele Enamus ruume; II
esinemiskoht 2. KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaalid Töötaja, Kemikaali ohutuskaardilt saadakse infot, millist Ohtlikke kemikaale kasutades tuleb tootmishall ohtu võib kemikaal inimesele kujutada ning mõõta töökeskkonna õhu keemiliste millistes tingimustes võib seda kasutada ainete sisaldust ja võrrelda neid piirnormidega. Kaardistada. Tagada tootmishallis piisav ja nõetekohane õhutamine ja ventilastioon. Tutvustada töötajale kemikaali ohutus- kaarti. Tagada vajalike isikukaitse-
keskkonnakahjustust. 5. Ohutusnõuete kirjeldus hoida lastele kättesaamatus kohas. 6. Kemikaali kogus. Kuidas tagada, et kemikaalist tulenev oht tervisele oleks minimaalne või olematu? Alustuseks tuleb teada, millega on tegemist ja kuidas see mõjub. Selleks peab tööandja korraldama, teostama, tellima töökoha kirjaliku riskianalüüsi, mille käigus iseloomustatakse töötingimusi, mõõdetakse kemikaali sisaldus õhus, võrreldakse neid piirnormidega. Asbest Arvatakse, et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid asbest. Asbesti ohtlikkus seisneb: -peenikesed nähtamatud erikujulised kiud; -stabiilne keskkonnas ei aurustu, ega lahustu, on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele. Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud. Haigusprotsessi, kus asbesti tagajärjel kannatavad kopsuallveoolid, kutsutakse asbestoosiks. Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude.
Õhutemperatuur Normi piires, kuid halvasti Panna kütte radiaatori reguleeritav; sõltub kütmise soojuste reziimi 2 intensiivsusest; (temperatuur regulaator tööruumides peab jääma vahemikku 18-25 kraadini) Õhuniiskus Piirnormidega lubatud tasemel, 4 Õhuniisutaja kasutamine, või niiske kuid kuivem optimaalsest eriti koristamine keskmisel talvel-sügisel küttel periodil päeval ka. 6
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TÖÖ KÄIK Laboratoorne töö koosneb kolmest osast: a) arvutitöökoha ergonoomia uurimine selles töö osas uuritakse õppeklassis/laboris asuva töökoha ergonoomilisuse vastavust soovituste ja nõuetega; b) magnetvälja mõõtmine töökohal mõõdetakse samuti eelmainitud töökohal ning kontrollitakse tulemuste vastavust piirnormidega; c) igapäevase töökoha ergonoomia uurimine töötaja enesetunde alusel analüüsitakse oma tervislikku seisundit ning lähtudes saadud tulemustest tehakse järeldused oma asendite ergonoomia kohta. A) ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE TÖÖ KÄIK Täita tabelid 1, 2 ja 3. 1) Tabeli 1 juures lähtuda põhimõttest, et iga statsionaarne arvuti vastab ühele töökohale. Labori X-309 põrandapinna mõõdud on ca 6,70 x 9,50 m. Tulemus ümardada lähima
antud Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a määrus nr 105 ,,Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Määrus kohustab tööandjat hindama töökeskkonna riske, mille käigus tuleb arvestada kõigi võimalike ohuteguritega, mis on seotud ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega. Vajaduse 17 korral tuleb mõõta keemiliste ainete sisaldust töökeskkonna õhus ja võrrelda seda piirnormidega. Töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust võib mõõta Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelabor. Riskianalüüsi käigus hinnatakse töötaja võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust ning määratakse ohutusabinõud ja nende rakendamise kord. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ning see võib olla kogu töökeskkonna riskianalüüsi üks osa. On selge, et ainuüksi riskide hindamisest ja
Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72838 Töökoha riskianalüüsi käigus on tööandja kohustatud: 1) iseloomustama töökoha töötingimusi, arvestades kõigi võimalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohutegureid; 2) mõõtma töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema neid piirnormidega; 3) hindama võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust; 4) määrama ohutusabinõud ja nende rakendamise korra; 5) vormistama riskianalüüsi tulemused kirjalikult. Kemikaali käitleja on kohustatud: 1) kemikaali käitlemisel rakendama vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali kogust ja ohtlikkust; 2) pidama käideldavate ohtlike kemikaalide arvestust, säilitama arvestusdokumente 10 aastat;
See on ammu teada, et mikrolainekiirgus mõjutab potentsi ja silmi (Iseasi 2002). Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) biomeditsiinikeskuse vanemteadur Hiie Hinrikus selgitas, et mobiiltelefonist liigub kiirgus ühtlaselt kõigis suundades ja oma osa kiirgusest saab kindlasti kätte ka «käed vabad» süsteemiga rääkiv inimene. Ta märkis, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele on tänapäevased kiirgusnormid endisaegsetest märksa liberaalsemad ja võrreldes NSV Liidu aegsete piirnormidega on tänapäeval lubatavad kiirgusnäitajad umbes 100 korda suuremad (Tihhonov 2005). Tallinna Tehnikaülikooli uurimisgrupi hinnangul mõjutab mobiiltelefonide mikrolainekiirgus kuni kolmandiku inimeste ajutegevust. Kiirguse mõjul hakkab aju kiiremini tööle, ent miks see nii on, ei oska teadlased veel öelda. "Inimesed, kes teevad teste kiirgusväljas, eksivad rohkem kui inimesed, kes teevad neid ilma kiirgusväljata
projekteeritakse uusi seadmeid või masinaid ning projekteeritakse ja luuakse töökeskkonda (töökohti). Füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide hindamisel tuginetakse tavaliselt piirnormidele ja piirmääradele. See tähendab, et tuleb teostada töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmised. Neid mõõtmisi võivad läbi viia selleks akrediteeritud mõõtelaborid. Riskide analüüsimisel võrreldakse saadud mõõtmistulemusi kehtivate piirnormidega. Töökeskkonna mõõtmiste abil saab näiteks kindlaks teha konkreetse töötamiskoha õhutemperatuuri, õhu liikumiskiiruse ja relatiivse niiskuse, mürataseme, vibratsiooni, valgustustugevuse. Mõõtmistele lisaks tuleb arvesse võtta töö iseloomu (kerge, raske, istuv töö, liikuv töö, välistöö, sisetöö jne), kasutatavat riietust, töökohtade paigutust ja seadmeid ning loomulikult antud töökohas töötavate inimeste arvu.
millegi enamaga tegelema, kuna punkteesmärk on piiritletud ja selle täitmine on ühekülgne. Trajektoorsetel komponentidel pole piiranguid, mistõttu võib eesmärki vaadelda laiemalt. · Punkteesmärgid-arengurajaga, piiratud eesmärgisusteemi komponendid. Need on soovitavad arengusuunad, milles nõutakse mingi taseme saavutamist (nt kahjulike ainete emissiooni vähendamine piirnormidega määratud tasemele, töötingimuste parandamine kehtestatud standardile vastavaks). Neid eesmärke puutakse saavutada minimaalsete kuludega, et võimalikult palju ressursse suunata trajektooreesmärkidega määratud suundades võimalikult parema tulemuse saavutamiseks. Punkteesmärkide komponentide funktsioon Majanduse juhtimise seisukohalt tuleb punkteesmärke hinnata pseudoeesmärkidena (uhiskonna poolt kehtestatud
keskkonnakahjustust. 5. Ohutusnõuete kirjeldus hoida lastele kättesaamatus kohas. 6. Kemikaali kogus. Kuidas tagada, et kemikaalist tulenev oht tervisele oleks minimaalne või olematu? Alustuseks tuleb teada, millega on tegemist ja kuidas see mõjub. Selleks peab tööandja korraldama, teostama, tellima töökoha kirjaliku riskianalüüsi, mille käigus iseloomustatakse töötingimusi, mõõdetakse kemikaali sisaldus õhus, võrreldakse neid piirnormidega. Asbest Arvatakse, et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid asbest. Asbesti ohtlikkus seisneb: -peenikesed nähtamatud erikujulised kiud; -stabiilne keskkonnas ei aurustu, ega lahustu, on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud. Haigusprotsessi, kus
tervisekontroll vastavalt artiklile 10. 4. Kui tööandja ei tõenda selgelt teiste hindamisvahenditega, et lõike 2 kohaselt on saavutatud piisav riski ärahoidmine ja kaitse, teeb tööandja töökohal töötajatele terviseriski põhjustavate keemiliste mõjurite mõõtmisi regulaarselt või siis, kui töötingimustes toimub muutusi, mis võivad mõjutada töötajate kokkupuudet keemiliste mõjuritega, vastavalt vajadusele, eriti seoses ohtlike ainete piirnormidega töökeskkonnas. 5. Artiklis 4 sätestatud või sellest tulenevate kohustuste täitmisel võtab tööandja arvesse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud menetluste tulemusi. Iga kord, kui liikmesriigi territooriumil kehtestatud ohtlike ainete piirnormi töökeskkonnas on ületatud, peab tööandja kõnealust piirnormi arvesse võttes olukorra viivitamata parandama, rakendades ennetus- ja kaitsemeetmeid. 6
tootlikkuse tõstmine). Need on eesmärgid, mille puhul otsitakse tulemust maksimeerivat alternatiivi. Punkteesmärgid – arengurajaga, piiratud eesmärgisüsteemi komponendid. Need on soovitavad arengusuunad, milles nõutakse mingi taseme saavutamist (nt kahjulike ainete piirnormi vähendamine piirnormidega määratud tasemele). Neid eesmärke püütakse saavutada minimaalsete kuludega, et võimalikult palju ressursse suunata trajektooreesmärkidega määratud suundades võimalikult parema tulemuse saavutamiseks. - Majanduse juhtimise seisukohalt tuleb punkteesmärke hinnata pseudoeesmärkidena (ühiskona poolt kehtestatud normide ja piirangutena). Majandustegevuse tulemuste parandamise võimalused
annaabi.ee 
