näidata ära kõik vahearvutuste tulemused (tee pilt arvutuslehest). 1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste laed), alumiste korruste põrandad, aknad ja välisuksed. Sisepiirdeid (näiteks siseseinu) soojuskadude leidmisel
veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi.
Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet.
Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon);
parandada akustilist kvaliteeti.
Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus.
2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel:
Ülesanne 1
Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
arvutus: Soojustakistus: R=d/, m2·K/W; Soojusläbivus: U=1/R, W/(m2·K); Külmasilla
soojusläbivus: , W/(m·K)
Hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll RH
Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niiskustehnilise toimivuse kontroll; · kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll;
kehtetuks tunnistama. Restaureerimine tagab mälestise autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimise väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite (kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud kujul. Kasutatakse peamiselt töövõtteid ja tehnikaid, mida tarvitati hoone või selle osade esialgsel ehitamisel. Rekonstrueerimise all mõeldakse eelkõige ümberehitamist: ehitise piirdetarindite ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist eesmärgiga tagada hoone või selle üksikute ruumide põhilised kasutusomadused, sh. plaanilahendused. Maja ehituslik maht ja pinnad oluliselt ei muutu, plaanilahend ja ruumide kasutusotstarve võivad varieeruda. Kui ehitustööde käigus hoone ei säili või säilib ainult alus või vundament, on tegemist uue hoone ehitamise, mitte rekonstrueerimisega. Aeg-ajalt võib segadust põhjustada
U i Ai j l j p n p ρa c a V inf H / Aköetav , W/(K m 2 ) Aköetav Ui tarindi soojusläbivus, W/(m2·K); Ai piirdetarindi pindala, m2; j piirdetarindite liitekoha joonsoojusläbivus, W/(m·K); lj piirdetarindite liitekoha pikkus, m; p lokaalsete soojustuse katkestuste ja läbiviikude punktsoojusläbivus, W/K; np lokaalsete soojustuse katkestuste ja läbiviikude arv, tk; q E 50 A välispiirded V inf infiltratsiooni õhuvooluhulk V , m3/s 3600 x qE50: õhulekkearv, m3/(h·m2),
Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g Ui, Ai, Hjuhtivus Külmasild j, lj, Hkülmasild Omadus Suurus
Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil. Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima. Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul. Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused: ·Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine. ·Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine.
SOOJUSTAMINE energiasäästu portaal Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Keskmine aastane soojustarve meie elamutes on 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga 150-230 kWh/m² . Seega tarbime (ja maksame) energia eest vastavalt rohkem. See on põhiliselt halva soojustuse tagajärg. 19 Tüüpilised elamu soojuskaod Hoone soojuskaod Soojust kaotab hoone põhiliselt ehitise karbi ehk piirdetarindite välisseinte, akende, katuse, välisuste ja keldri-põrandate kaudu. Oma sisult on need kas soojusjuhtivus- või kiirguskaod. Kiire ja odav ehitus tähendab pahatihti kordi ja kordi suuremaid küttekulusid algne näiline kokkuhoid tähendab lõpp-kokkuvõttes suurt rahalist kaotust. Märkimisväärne soojuskadu esineb ka ventilatsiooni ja soojavee trasside kaudu. Suur hulk soojust kulub ja läheb kaotsi ventilatsiooniõhu soojendamisega
temperatuurivahemikust 20 °C kuni +80 °C. Teine variant on pind nii sillutada või katta, et jätta võimalus pragude tekkeks termilise paisumise või kokkutõmbumise tagajärjel ning kasutada neid hiljem deformatsioonivuukide tegemiseks. Praegusel ajal on kasutusel mitmeid erinevate firmade poolt väljatöötatud vuukidesüsteeme. 4 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE Materjali soojuspaisumine Piirdetarindite ehitusfüüsikaliste karakteristikute sooja- ja tuulepidavuse, mürapidavuse, veeauruläbilaskvuse seisukohalt on olulised ehitusmaterjalide järgmised omadused: Tihedus (mahumass), ühikuks kg/m3; Sooja-erijuhtivus [W/(mK)]; Sooja-erimahtuvus c [J/(kgK), kWh/(kgK)]; Õhutihedus (praktilistes arvutustes kasutatakse õhu eriläbilaskvust m3/(msPa) ehk m2/(sPa)) Veeaurutihedus (difusioontakistus, mida standardi järgi iseloomustatakse ekvivalentse
Põhiprojekt esitatakse üksikute erialade kaupa eraldi köidetena, minimaalses mahus, kuid ammendava põhjalikkusega. Hälbed tehnilisest projektist kooskõlastatakse tellijaga. Esitatakse: - asendiplaani lahendus (teed, platsid, vertikaalplaneerimine, haljastus), - hoone arhitektuurilahendus (plaanid, vaated, lõiked, põhilised detailid, viimistlus), - kandekonstruktsioonidelahendus (tarindite materjal, põhielemendid, paiknemine, dimensioonid, liited, põhilised detailid), - piirdetarindite lahendus (paiknemine, põhilised detailid, põhilised liited, kihtide materjalid ja tehnilised andmed), - kõigi tehnosüsteemide (soojavarustus, küte, ventilatsioon, elekter, nõrkvool) lahendus (paiknemine, põhimõõtmed, materjalid, saedmete ja torustike tehnilised parameetrid), - välisvõrkude (vesi, kanalisatsioon, soojus, gaas, elekter, nõrkvool) paiknemine ja parameetrid. Põhiprojekti osa reguleerivad standardid: EVS 865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus
mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord 1 Sissejuhatus 6 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1.2 Ülevaade uuritud elamutest 8 2 Uuritud elamute piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 15 2.1 Meetodid 15 2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 15 2.2.1 Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus 15 2.2.2 Vundamentide tehniline seisund ja kahjustused 16 2.2
klaasi asemel 3), kasutades väärisgaasi paketi vahel, vähemalt üks klaas võiks olla energiat säästev madala emissioonivõimega nn energiasäästuklaas. Joonkülmasilla mõju klaaspaketi ja raami vahel on võimalik vähendada kasutades spetsiaalset spetsiaalset plastikust vaheprofiili. Raami soojusjuhtivust saab vähendada materjalivalikuga või raami paksuse suurendamisega. 29. Millised on projekteerija ülesanded piirdetarindite ehitusfüüsikalise projekteerimise juures? Tema ülesanne on projekteerida piirdetarindid nii, et vältida nendes niiskutehnilisi probleeme, näiteks hallituse tekkimine ja veeauru kondenseerumine. On ka veel energiatõhususe arvestamine. 30. Seleta lahti mõisted ,,soojusvoog" ja ,,soojusvool"? Tähised, ühikud. Standardis EVS 908-1:2010 31. Mida kirjeldab Foureri seadus? Selgita valemiga. Foureri seadus kirjeldab soojusvoolu tihedust, mis sõltub soojuserijuhtivusest ja
( 2 klaasi asemel 3), kasutades väärisgaasi paketi vahel, vähemalt üks klaas võiks olla energiat säästev madala emissioonivõimega nn energiasäästuklaas. Joonkülmasilla mõju klaaspaketi ja raami vahel on võimalik vähendada kasutades spetsiaalset plastikust vaheprofiili. Raami soojusjuhtivust saab vähendada materjalivalikuga või raami paksuse suurendamisega. 29. Millised on projekteerija ülesanded piirdetarindite ehitusfüüsikalise projekteerimise juures? Tema ülesanne on projekteerida piirdetarindid nii, et vältida nendes niiskutehnilisi probleeme, näiteks hallituse tekkimine ja veeauru kondenseerumine. On ka veel energiatõhususe arvestamine. 30. Seleta lahti mõisted „soojusvoog“ ja „soojusvool“? Tähised, ühikud. Standardis EVS 908-1:2010 31. Mida kirjeldab Foureri seadus? Selgita valemiga.
1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32 1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2.2 Uurimismetoodika ja hindamise alused 38 2.3 Katused 41 2.3.1 Katuste lahendused 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused 42
ligikaudu võrdeline CO2 hulgaga. · Siseõhu füüsikalised omadused: valgus, temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine, müra, vibratsioon 5 · Siseõhu mikrobioloogilised omadused mikroobid, hallitused, tolmulest, bakterid - Hoone ohutus Piirdetarindite detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja möödujate turvalisuse Ohutuks klaasiks võib lugeda karastatud klaasi, lamineeritu klaasi ja karastatud ning lamineeritud klaasi Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele Müra ja vibratsioon võivad kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu ja
ehitaja ega tellija. Hiljem on tehtud vigu sageli võimatu parandada. Vigade vältimiseks peaksid ehitusprojektid läbima asjakohase ekspertiisi nagu see on tavaks paljudes riikides. Tõsiseks probleemiks on olukord, kus müra ja heliisolatsiooni normdokumendid on küll eeskujulikult välja töötatud, kuid projekteerimiseks vajalikud akustikaalased abimaterjalid praktiliselt puuduvad. Veelgi hullem on olukord, kus avaldatud teabematerjalid piirdetarindite heliisolatsiooni kohta sisaldavad kas eksitavat või lausa väärinformatsiooni. Kogu heliisolatsiooni käsitlev teabematerjal vajab korrastamist ning akustikaalane projekteerimine enam asjatundlikku nõustamist. Ehituskonstruktsioonide, -materjalide ja toodete ning tehnoseadmete valikul ei teata sageli nende akustilis-tehnilisi omadusi ning viimaste vastavust projekteerimisnormis (standardis) esitatud nõuetele. Selles osas ei ole meil piisavalt
Allikas: E.Jõgioja http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=248&page=1 46 23 ... Ruumiõhk hakkab kaotama soojust välisseinte ja akende kaudu soojusülekande teel sõltumata ventilatsioonist niipea, kui välistemperatuur on sisetemperatuurist madalam.Põhjamaades on välisõhk reeglina külmem kui siseõhk ja soojus liigub läbi piirdetarindite hoonest välja. Soojuskadu on alati (üldjoontes) proportsionaalne sise- ja välistemperatuuride vahega. Soojakadu läbi piirdetarindi sõltub Piirde pindalast Tarindi soojapidavusest Eraldatavate keskkondade temp.vahest Ajast Kahte viimast iseloomustatakse kraadpäevade ja kraadtundide arvuga kütteperioodil. Pinnasele toetuva põranda soojajuhtivus sõltub põranda perimeetrist,
[6:59-60] 1.5.1.5. Kasutamine disainielementidena Päikesekollektoreid on võimalik kasutada ka disainielementidena ning leida neile ka praktilisi rakendusi nagu ka päikesepaneelidele. Päikesekollektorid võivad olla kasutuses näiteks päikesevarju asemel või varikatusena. [4: 39] 1.5.2. Sooja tarbevee valmistamine ja ruumide küte Päikeseenergiat saab lisaks sooja tarbevee valmistamisele kasutada ka ruumide kütmiseks (Joonis 2.). Mida väiksemad on hoone soojuskaod läbi piirdetarindite ja ventilatsiooni, seda efektiivsemalt on võimalik päikese poolt kiiratavat soojust ära kasutada hoonete kütteks. Vesi tsirkuleerib katusele paigaldatud lamedapinnalises kollektoris soojenedes päikeseenergia toimel (vt lisa 1). Soojendatud vesi pumbatakse akumulatsioonipaaki ning edasi majapidamise energiavajaduse katmiseks. Lisakütteallikas ehk katel on siiski vajalik, kuna põhjamaistes kliimaoludes pole võimalik hoone soojusvarustust täielikult katta Päikese poolt kiiratava
võib inimesele tekkida allergia. Hallitusseened võivad toota õhus lenduvaid osakesi. Tolmulestad palja silmaga nähtamatu ämblikulaadne lülijalgne. Tolmulesta väljaheited on üks peamiseid allergeene. Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid, kuna bakterid on niiskuslembelised siis leidu neid rohkem niisketes kohtades. Sisekliimat mõjutavad ka lemmikloomad. Võivad põhjustada allergiaid. Hoonete ohutus Piirdetarindite ja nende detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja hoonest möödujate turvalisuse. Hooneteosade lahtipääsemine peab olema välistatud ka juhuslike mõjude tõttu. 13 Ohutuks klaasiks võib lugeda klaase mis on karastatud, lamineeritud, karastatud ja lamineeritud klaasid. Müratõrje ja heliisolatsioon
ise peab olema pidev ja tihe, mittemädanev materjal. ( kasutatakse näiteks võõpisolatsioone, krohvisolatsioone, rullisolatsioone jne). Tarindi niiskumist veeauru tiheduse mõjul saab vältida, kasutades auruisolatsiooni või tarindi õhutamist. Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale. Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani. (LK 12-25) 4.3 Seleta lahti kuidas mõjutab piirdetarindite õhupidavus hoone energiakulusid ja soojapidavust ning kuidas saab seda kontrollida? Piirdetarindid muutuvad mitte õhupidavaks, kui tuulutusplaat on halvasti paigaldatud, pistikupesad, lülitid, seinte või seina ja katuse ühendussõlmed on pragudega ning pole korralikult tihedad. Kui hoone pole õhupidav, liigub soe õhk välja ning külm sisse ning tekib soovimatu õhu liikumine. Hõre maja jahtub väga kiiresti ning püüdes hoida
annaabi.ee 
