PIIMAJÕUDLUSKONTROLL Kontrolllüps piimatoodang võetakse piimaproov Vaata õpimapist Somaatilised rakud on keha rakud. Üle 500000 som raku siis on udar põletikuline Vere valged libled Sündmused -Poegimine, kuupäev, ema nr, vasika nr, sugu, mass, poegimis kergus. -Kinni jätmine kuupäev. -karjast väljaminek kuupäev põhjus mass. -paaritus pulliga-kuupäevade vahemik emas ja pulli loomade nr Seemendused edastab seemendustehnik. Vissuke piimaveiste andmebaas MÄRGISTAMINE Vajalik selleks et teha kontrolllüpsi ja teada millise loomaga on tegemist. VAATA LISA MOODLEST 20 elupäevaks peab olema kõrvanumber kõrvas. Kokku on märgil TAUDITÕRJE SEADUS JÕUDLUSKONTROLL JA MÄRGISTAMINE TK
sajandil. Loomad on leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes, head emaomadused, head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Aberdiin-angus on keskmise suurusega tõug- lehmad 600-700 kg, pullid 1000kg. Värvuselt mustad, kuid on ka punakaspruune isendeid ja tõu üheks omaduseks on nudipäisus. Nende liha maitseomadusi peetakse parimateks, eriti tema marmorsuse pärast, mistõttu seda tõugu kasutatakse nii teiste liha-kui ka piimaveiste ristamiseks, et parandada saadava liha maitseomadusi. Limusiin Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche´l mägialadelt ja juba 17. sajandil kasutati neid nii veo-kui ka lihaloomadena. Limusiin on valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid tõuge, loomad on värvuselt kuld- või helepruunid. Tõu üheks tunnuseks on väga lihaseline keha, rasva rümpades vähe. Loomad ei kaldu rasvumisele ja on tapaküpsed igas vanuses. Hereford Pärineb Lõuna-Inglismaalt Hetefordi krahvkonnast
farmis/ DeLaval. (2016). Sucsessful calf rearing. Allikas: http://www3.delaval.com/ImageVaultFiles/id_28658/cf_5/Vasikate_pidamine_Annelie s_De_Spiegeleer.PDF Jaarma, K. (19. aprill 2012. a.). Veterinaarnõuded. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/infop_2012ettevalm_Jaarma.pdf Järvis, T. (6. Jaanuar 2014. a.). Veiste siseparasiidid. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli- kasulik-teave/veiste-siseparasiidid-mai-2009.html Kask, K. (august 2017. a.). Vet-point-kuukiri-2017-august. Allikas: http://veterinaarteenus.ee/wp-content/uploads/2017/08/VetPoint-kuukiri-august- 2017.pdf Katri Pentjärv, H. P. (5. 12 2016. a.). EPJ- praktilisi näpunäiteid noorkarja tervise parandamiseks. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j
10-12 Mis oli lammaste arvukus Eesti keskmiselt 2008. aastal? 70 tuhat Mida on vaja uttede söödaratsioonis 4. ja 5. kuul teha? Vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu Kui palju peab saama tall ternespiima ühel jootmiskorral? 50 ml talle kg sünnimassi kohta Mis on alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapasaagis? 45-50% Kui vanalt saab lehm täiskasvanuks (keskmiselt)? 4-5 aastaselt Eesti holsteini tõugu veiste osatähtsus piimaveiste üldarvust on ca? 2/3 Lihatõugu veistele on iseloomulik hingamistüüpi konstitutsioon? Vale Kui suur on keskmiselt normaalse lehmapiima kuivaine sisaldus? 11-12% Kas uus lüpsiperiood algab lehma tiinestumisega? Ei Milliseid lihakvaliteedinäitajaid hinnatakse organoleptiliselt? Lõhn, maitse, värvus, tugevus, puljong Millele viitab normaalsest suurem somaatiliste rakkude arv piimas? Udarapõletikule Nimeta kolm mikroelementi! Raud, vask, magneesium, seleen Vees lahustuv vitamiin on
on tootja jaoks oluline, et loomad saaksid järglasi ning jõuaksid vanusesse millal on nende piimajõudlus suurim. 9 Kasutatud kirjandus ETKÜ. 2010. Eesti holsteini tõu aretusprogramm http://www.etky.ee/est/aretus2.php?id=33 Viimati külastatud 9.12.2014 JKK, 2013a. Karjade võrdlus. 2013. Karjade võrdlus. https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli- lisateenused/karjade-v%C3%B5rdlus.html Viimati külastatud 9.12.2014 JKK, 2013b. Aastaraamat 2013. Lk. 17. https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/aastaraamatud/aastaraamat_2013.pdf Viimati külastatud 9.12.2014 Kiiman, H. Üldloomakasvatus 1.osa, käsikiri. ois.emu.ee. 2011. Lk 4-5. Petrova, A. Magistritöö, Tartu. Eesti holsteini tõugu lehmade piimajõudlus, sigimine ja aretus
Veistel on sarved peened. · Karvastik on hõre. Väga hästi on arenenud piimanäärmed. · Tüüpilised esindajad on dzörsi veisetõug ja araabia hobusetõug. Tihke konstitutsioon · Sarnane eelmisele tüübile, kuid nahk on veidi tihkem, karvastik tihedam. · Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. · Lihastik on väiksemahuline, rasv- ja lihaskude vähe arenenud. · Luustik on peen, kuid tugev. Siia kuuluvad enamik piimaveiste, kiirushobuste ja jahikoerte tõuge. Kohev konstitutsioon · Silmapaistvalt on arenenud lihas- ning nahaalune rasv- ja sidekude. · Väliskujult on loom lopsakate kehavormidega. · Nahk on paks ja kaetud tiheda villataolise karvastikuga. · Luustik on enamasti jäme. Kohev konstitutsioon on omane eri loomaliikide lihatõugudele ja raskeveohobustele Toores konstitutsioon Toorus väljendub luustiku massiivsuses. Pea on massiivne, lihastik on küllalt mahukas
2) 305 või lühemalt lõppenud laktatsiooniperioodi piimajõudlus 3) Tegeliku laktatsiooniperioodi piimatoodang 4) Kontrollaasta toodang (365 päeva) 5) Eluaja toodang Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang – 7000 kg, rasva % – 4.0, piima rasvatoodang – 280 kg, valgu % – 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa – 490 kg PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL: 1) Meetod A: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb inimene, kes on palgatud jõudluskontrolliorganisatsiooni poolt. 2) Meetod B: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb loomapidaja või tema poolt palgatud inimene (jõudlusandmete koguja). 3) Meetod C: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegelev isik ei ole nii konkreetselt
praagitakse ta aks kohe või siis, kui päevalüpsid on langenud karja keskmisest madalamale. Kuigi aretuslik valik mõjub lühendavalt keskmistele näitajatele, otsustab kasutus perioodi pikkuse hoopis lehmakarja tervislik seisund. Aretusvaliku läbinud loomad peaksid karjas püsima võimaliklt kaua, et kasutada ära 3.,4. Ja 5. Laktatsiooni suurim piimatootlikkus. Kui sel juhul tuleb loom praakida madala toodangu tõttu, siis pole pühjus geneetikas vaid tervises. 21. Piimaveiste aretusprogramm Eesti holsteini, eesti punase ja eesti maakarja aretusprogrammid. Piimaveiste aretuse eesmärk on parandada tõu majanduslikult kasulikke omadusi: suurendada piimajõudlust, rasva- ja valgutoodangut, head tervist ja viljakust, sujuvat laktatsioonikõverat. Saada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut, säilitada kiire kasvuintensiivsus. Parandada udara ja lüpsiomadusi. Aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel.
lihaveiste tõu pullidega. Siin püüan välja tuua tähtsamad tänapäeva Eestis ja maailmas kasvatatavad lihaveise tõud. Tõukirjeldused toon välja aga mõned eksootilisemad 3 veised, ning püüan tuua välja nende plussid ja miinused. Veel lisaks analüüsin uurimust mis on tehtud mahe veiste ja tavaliste veiste kasvatamisel Eestis. Lihaveised Eestis Lihaveiste kasvatus on Eestis suhteliselt uus valdkond, võrrelduna piimaveiste kasvatusega. Tegemist on kiirelt areneva ja perspektiivika loomakasvatusvaldkonnaga. Kui 2003. aasta augustis oli meil erinevat tõugu lihaveiseid kokku 8 176, siis 2012. aasta alguses juba 44332. Kasv on olnud viiekordne. Pärast Eesti iseseisvumise taastamist oli lihaveiste arv kahanenud umbes 700ni. Mõne aja pärast hakkas nende hulk siiski vähesel määral kasvama, kuigi selleks soodsad tingimused puudusid. Polnud riiklikku toetussüsteemi ja loomade kokkuostuhinnad olid madalad.
Akadeemik Adolf Mölder (1912...1976) juhatas Eesti Punase Karja Tõuseltsi (hiljem tõulava) ja oli ELVI (praeguse LKI) direktor 1956...1976. Tema initsiatiivil loodi kunstliku seemenduse süsteem, asutati jõudluspärilikkuse katsejaamad seemenduspullide hindamiseks ja töötati välja suurtootmisele sobiv veiste pidamissüsteem. Oli eesti punase veisetõu aretuse juht Eestis. Professor Leo Vaher (1921...1981) asutas ELVI-s verefaktorite uurimise labori 1958.a. ning alustas 1964 piimaveiste jõudlusandmete töötlemist elektronarvutil. Põllumajandusdoktor, professor Elmar Liik (1895...1975) rajas Tartu Ülikooli juurde väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaama 1937.a. Tema uurimistöö haaras seakasvatust ja lambavilla kvaliteeti. Põllumajandusdoktor Vambola Laanmäe (1916) asutas sigade kontrollnuuma katsejaama Kehtnasse 1958 ja täiendas tõusigade hindamise metoodikat. Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.a. ja oli
· http://rotaks.ee/product/josera-lactostart-ketoosi-valtimiseks-poegimisperioodil/ · http://www.milkproduction.com/Library/Scientific-articles/Animal-health/Dairy-cow-health-and-metabolic-disease-relative-to-nutritional- factors/ · http://aps.emu.ee/terminid/index.php/index/3.xhtml · http://dutrion.ee/et/tooted/dutribalance/ · file:///C:/Users/Sigrid/Desktop/atsidoosi_jaotus.pdf · https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli-kasulik-teave/aflatoksiinid-ja-m%C3%BCkotoksiinide- sidujad-september-2004.html · http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/sootmise-alused/toitained/vitamiinid#.WCBpa_p97Dc · http://www.crossgatesfarm.co.uk/shop/apple-cider-vinegar-animal/ i? iv iis ni b isa se ne bu ho iks M
Valdav osa veiseid on arengumaades, kus enamus rahvastikust elab maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele on iseloomulik ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loomade arvu vähendada Eestis veiste arv pidevalt väheneb. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 2011 seisuga 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja
Konkreetse suunitlusega töid, nagu söödapiirete vahendus ja müük, aitavad teostada peretuttavatest põllumajandusharidusega ning vastavate kogemustega sugulased. Tuha Talu OÜ meeskonda kuulub veel lisaks üks nõustaja ärilistes küsimustes ja eraisikust investor, kes panustab pikaajalise laenuga ettevõtte arengusse ja jätkuvusse. Tuha Talu OÜ pakub oma teenust hetkel vaid Eestis, et täita peamiselt sisenõudluse vajadusi. Peamisteks tegevusvaldkondadeks on: - piimaveiste kasvatamine, turustamine ja müük (peamiselt Rakvere Lihakombinaadile) - loomade söödapiirete vahendus ja müük. Parimad tulemused saavutatakse siiski koostöös pikaajaliste klientidega. 6 2. Tuha Talu OÜ turundustegevus, tarnijad ja kliendid ning konkurendid Turundusega tegeleb ettevõtte juhtkond ja põllumajandusharidusega talu peremehe vend. Suur
peretuttavatest põllumajandusharidusega ning vastavate kogemustega sugulased. Tuha Talu OÜ meeskonda kuulub veel lisaks üks nõustaja ärilistes küsimustes ja eraisikust investor, kes panustab pikaajalise laenuga ettevõtte arengusse ja jätkuvusse. Tuha Talu OÜ pakub oma teenust hetkel vaid Eestis, et täita peamiselt sisenõudluse vajadusi. 4 Peamisteks tegevusvaldkondadeks on: · piimaveiste kasvatamine, turustamine ja müük (peamiselt Rakvere Lihakombinaadile) · loomade söödapiirete vahendus ja müük. Tuha Talu OÜ turundustegevus, tarnijad ja kliendid ning konkurendid Turundusega tegeleb ettevõtte juhtkond ja põllumajandusharidusega talu peremehe vend. Suur abi müügitegevuse edendamisel on kontaktidest, mis tulevad varasematest edukatest koostööprojektidest. Kuna loomade söödapiirete müügi puhul tuleb soovijal täita ankeet, peab sinna märkima piirete
0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele 3.9.4. PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL Piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine Jõudluskontrolli läbiviimisel ja geneetilise väärtuse hindamisel lähtutakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (ICARi) kehtestatud reeglitest. Rahvusvaheline jõudluskontrollimeetodite klassifikatsioon: 36 VEISEKASVATUS Meetod A: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb inimene, kes on palgatud jõudluskontrolliorganisatsiooni poolt.
Sõltumata sellest, kas võetakse vere- või karvaproove, tuleb enne proovi võtmist veenduda veise kõrvas oleva registrinumbri alusel, et tegemist on loomaga, kelle põlvnemisandmete õigsust soovitakse kontrollida. Importloomade põlvnemine saadakse aretusühingu poolt JKKle esitatavatelt põlvnemistunnistustelt. Veiste põlvnemisandmed, kes ostetakse karjadest, kus jõudluskontrolli ei tehta, võetakse põllumajandusloomade registrist. Piimaveiste jõudluskontroll Jõudluskontrolli tehakse lehmadele, keda peetakse piimatootmise eesmärgil. Kõik loomapidaja ühes asukohas olevad ning samal eesmärgil peetavad veised peavad olema jõudluskontrollis. Jõudlusandmete kogumine Lehma toodangud arvestatakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov.
Seedetüüp (Typus digestivus) on aeglase ainevahetusega tüüp. Neil veistel on toitainete hapendumine vähem intensiivne kui hingamistüüpi veistel. Seedetüüpi veistel on vähem mahukad seedeelundid. Neil on roiete püstise asetuse tõttu lühem rinnakorv. Kael, pea ja kere on suhteliselt lühikesed, jalad madalad. Seedetüüpi on lihaveised. Lihaveised on ristkülikukujulise kehaehitusega. P. Kulesovi klassifikatsiooni järgi on veistel kolm põhilist konstitutsioonitüüpi. Piimaveiste tüübil (õrn-tihe) on õhuke nahk, kerge luustik, nõrgalt arenenud lihastik ning hästi arenenud seedeaparaat ja kopsud. Lihaveiste tüübil (õrn-kohev) on tugevasti arenenud side- ja rasvakihiga kohev nahk, rikkalike rasvakihtidega mahukas lihastik ning peen luustik. Kopsud ja seedeelundid on väiksemad kui piimatüübil ning piimanäärmed on nõrgalt arenenud. Tööveise tüübil (toores-tihe) on tugevasti arenenud nahk ja luustik. Lihastik on mõõdukalt arenenud, nahaalune kiht õhuke
annaabi.ee 
