Kasutatakse puhastusaine pudelil või kanistril Üks vajutus annab 10 või 5 ml puhastusainet Võimalik kasutada nii pihustuspudelite täitmiseks kui ka suuremate koguste töölahuse valmistamiseks Doseerimis pihustuspudelid Koosneb: Pihustist Kontsentraadipudelist Veepudelist Pudelid on kergesti eemaldatavad Toodetakse erinevatele puhastusainetele Kasutatakse puhastuslahuse otse pinnale kandmiseks Dosaatorid Koosnevad: Puhastusaine anumast Pihustist Survevee ühendusest Käepidemest
..400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. · Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. · Ideaalseks loetakse sellist kütuse pihustamist silindrisse, kui esimesed pihustist väljapihustunud kütuseosad süttiksid siis, kui kütuseosad on jõudnud põlemiskambri seinani. Sellisel juhul hakkab leek põlemiskambris levima põlemiskambri seinte poolt pihusti poole, iga pihustist veel väljuv kütuseosa satub siis põlevasse keskkonda, süttib ise ja suurendab sujuvalt rõhku põlemiskambris. · Kui kütus on pika süüteviivisega, siis esimesed kütuseosad, pihustudes põlemiskambrisse,
rikkevool ei ole üldjuhul ohtlik ja on tagatud nii otse- kui kaudpuutekaitse. LOENG 4 VANNI JA DUSIRUUMID o Tavalisest suurem elektrilöögioht, kuna märja inimkeha takistus on väiksem ja inimene on kokkupuutes maapotentsiaaliga. o Ruum on jagatud kolmeks erinevaks tsooniks: Tsoon 0 vanni või dusi alusvanni sisemus. Alusvanni puudumisel ulatub tsoon 0,1 m kõrgusele, raadius paikse pihusti korral 1,2 m pihustist. Tsoon 1 määratletud tsoon 0 ülemise piiriga ja põrandast 2,25m , kui alusvann puudub siis on tsoon 1 kohtkindla pihustiga 1,2 m. Tsoon 2 haarab rõhtsihis ruumi tsooni 0 ja 1 piirist kuni sellega rööbitise 0,6 m kaugema püstpinnani, püstsihis ruumi põrandast kuni 2,25 m kõrgusel oleva rõhttasandini või kõrgema pihustini. Alusvannita dusi korral tsoon puudub. SAUNADE KERISE- JA LEILIRUUMID
· mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes peaaegu ei liigu · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes liigub, aidates kaasa kütuse ühtlasele ruumilisele jaotumisele põlemiskambris ja soodustades seega ühtlase küttesegu moodustumist. · MAN protsess , A- kus sisselasketakti ajal tekib tänu sisselasketorustiku kujule õhu pööris. B- kütus pihustatakse ühe avaga pihustist sfäärilise põlemiskambri seinale, kus moodustub õhuke kütusekile see tagab kütuse hea aurustumise. C - aurustunud kütus haaratakse kuuma õhu pöörise poolt kaasa, mis omakorda tagab hea küttesegu moodustumise ja kütuse täielikku põlemise. Jaotamata põlemiskamber jaotatud keeriskambriga jaotatud eelkambriga 1-Hõõgküünal, 2- pihusti, 3- jaotatud põlemiskamber, 4- õhu sisselaskekanal, 5- kolb, 6-põlemiskamber kolvi peas
põlemisel eraldub vähem keskkonnale ohtlikke aineid. Ottomootoriga võrreldes on oluline erinevus ka selles, et üldine põlemine toimub alati õhuliiaga (liigõhutegur l = 1,2-5,0), mistõttu heitgaasis sisaldub oluliselt rohkem tahma, kuid vähem CO-d ja HC-d. Põleva kütusejoa keskosas on siiski CO teket soodustav õhupuudus. HC ja aldehüüdid moodustuvad põlemiskambri seina lähedal, kus leek jahtub ja kütuse intensiivne segunemine õhuga segab põlemist. HC teket põhjustab ka pihustist hilinenult väljuv kütuseaur ja kolvirõngapiludes põlemata jäänud kütus ning õli. Et diislikütuses on rohkem aromaatseid süsivesinikke kui bensiinis, annab HC diisli heitgaasile iseloomuliku lõhna. Diiselmootoris tekib ka tahma (nõge). Põhjuseks on kohatine põlemisõhu puudujääk ja lühiajaliselt toimiv temperatuur 1000-2800 K rõhul 50-100 baari (ka tahmaosakeste tekkeks vajalik aeg on väga lühike, umbes 1 ms). Heitgaasitahma C-sisaldusest nüüd
Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2.Mootori töö on suhteliselt pehme, mootori töö on vaiksem 3.Heitgaasid on puhtamad Jaotatud põlemiskambrite puudused jaotamata põlemiskambrite ees: 1
Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2.Mootori töö on suhteliselt pehme, mootori töö on vaiksem 3.Heitgaasid on puhtamad Jaotatud põlemiskambrite puudused jaotamata põlemiskambrite ees: 1
· Vedelkütuse keemistemperatuur on alati süttimistemperatuurist madalam ja vedelkütus põleb aurufaasis. Erandiks on vedelkütuse termiliselt lagunemisel tekkinud koksi ja tahma põlemine. Vedelkütuse põlemise kiirust saab suurendada aurustumise intensiivistamisega. Heade aurustumis ja süttimistingimuste kõrval on väga tähtis kütus kiiresti ja ühtlaselt põlemisõhuga segada. · Leegi kuju sõltub suurel määral sellest, kuidas kütus väljub pihustist kas otsevooluna või pihustatult. Vedelkütuse tilk, sattudes kõrgtemperatuurilisse keskkonda, kuumeneb koldegaasidelt saadava soojuse arvelt ja aurustub. Järgmises sammus vedelkütus laguneb pürogeneetiliselt ja seguneb hapendajaga. Sobiva olukorra puhul moodustunud aurud süttivad ning sellele järgneb kiire põlemisreaktsioon ja põlemissoojuse vabanemine. 22. Tahkekütuse põlemise üldiseloomustus.
peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi
gaasihoovaga. Seguklapiga muudetakse mootorisse imetava kütuse hulka ja muudetakse mootori võimsust ja mootori pöörete arvu. Torus liikuva kütuse kogust reguleeritakse toru ristlõiget või suubuva kanali suurusega. Karteris tekkiva rõhu mõjul tuleb puhastatud õhk läbi segukambri. Segusiibri või –klapi ja –kambri seina vahemikus õhuvoolu kiirus suureneb (u 100 m/s). see tekitab pihusti suudme juures rõhu järsu languse. Membraanikambrist paiskub bensiin rõhuvahe tõttu pihustist seguvanni. Kiire õhuvool pihustab bensiinijoa piiskadeks, mis õhuga segunedes ja osaliselt aurustudes moodustab küttesegu. Kasutatavad bensiinid ja õlid Tuleb kasutada kõrge oktaaniarvuga etüülimata bensiini. Tuleb kinni pidada sae tootnud tehase juhendist. Bensiinimootorsaagide mootorid vajavad kütuseks bensiini- ja mootoriõli segu. Õli, mis lisatakse bensiinile, peab olema kvaliteetne ja sobima kõrge surveastmega kahetaktilisele mootorile. Küttesegu valmistamisel tuleb kinni
põlevad. Kui lagunemine toimub aga kõrgel temperatuuril (üle 500-600 oC), siis tekivad lisaks veel tahm ja suure molekulmassiga süsivesikud. Viimased muudavad leegi pikaks ja tahmavaks, põlemisgaasi jäävad mittetäieliku põlemise jäägid. Eelnevast tuleneb, et põlemisõhk tuleb suunata leegi algusossa, mis vähendab seal hapniku puudujääki ja alandab temperatuuri. Leegi kuju ja struktuur sõltub ka sellest, kas kütus väljub pihustist otsevooluliselt või keeristatult. Joonisel on vedelkütuse leegi struktuur otsevoolupihusti korral. Pihustist 1 väljub pihustatud vedelkütus või vedelkütuse ja põlemisõhu segu. Esimesel 19 juhul suunatakse õhk pihusti otsa juurde väljaspoolt. Kütusetilkade ja õhu segu kuumeneb segunemise tõttu kuuma põlemisgaasiga. Piirkonnas 2 toimub kütusetilkade aurustumine ning kütuseaurudest ja õhust koosneva põlevsegu moodustumine
värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: · Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. · Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi
pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: · Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. · Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi.
Torude läbimõõt on 3 tolli. Katla kolle, torustik ja ülemine osa on ümbritsetud veega. Katla välisvooderdiseks on kivivill, mis on kaetud omakorda tsingitud plekiga. Katla vee ja 66 suitsupoole puhastamiseks on luugid, mis asuvad all koldes ja üleval vee poole peal. Torude puhastamiseks avatakse pealt kaas. Abikatla koldeseade on RP-400 M-I marki. See koosneb ventilaatorist, pihustist, difuusorist, kütusesüsteemist ja automaatsüsteemist. Tiftipihustist tulev kütus süüdatakse põlema elektroodidega. Kütus tuleb katelde etteandepumpadest läbi torustiku katla põletisse. Kõigepealt läheb läbi filtri deaeraatorisse, kust edasi kütusepumpa. Sealt edasi eelsoojenditesse (neid on 3tk), sealt pihustisse (diferentsiaalkolvile ja nõela poolele). Tagasivoolukütus pihustist läheb kütuse hulga regulaatorisse. Sealt väljuv kütus
Takjaspinnalist veoalust puhastatakse töövahendi puhastajaga või jäikade harjastega harjaga. Kasutusel olnud harjad puhastatakse, vajadusel pestakse. Veoaluse või harja kinnituskoht puhastatakse. Elektrijuhe pühitakse, samal ajal kontrollides selle korrasolekut. Keritakse oma kohale, alustades masinapoolsest otsast, et võimalikud keerud tuleks lahti. Ettevaatust, et juhet liialt kõvasti ei keri, ühenduskohad võivad viga saada. Masina korpus pühitakse väheniiskelt. Pihustist pumbatakse läbi leiget vett, vesi jäetakse voolikuss, et vaha või seep kuivades otsikut ei ummistaks. Kui pihustit ei kasutata regulaarselt, tuleb paak tühjendada ja puhastada. Kasutusel olnud lisaseadmed puhastatakse. HS põrandahooldusmasinad Peamine kasutusala vaha kõvendamine, läigestamine (hooldusainetega või ilma). Kombineeritud põrandapesumasin Kombineeritud põrandapesumasin peseb põranda ja seejärel imeb ära musta vee. Kombineeritud põrandapesumasinaga töötamine
siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: 1) Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. 2) Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Siin on hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1). Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega (2). Valguse allikaks on laserprinteris laser ja koopiamasinas originaali peegeldus
vahetult enne ja pärast kiiret kellahelistamist. Peale selle võib madalikul olev laev anda täiendavalt vastavat vilesignaali. Pilet 20 1. Luugiseadmete tüübid Mehhaniseeritud luugikatted, Eemaldatavad või pontoon-tüüpi luugikaaned, avatavad või kõrvale tõmmatavad luugikaaned, MacGregori luugiseadmed 2. Värvipihustid, nende tüübid a) värvitakse õhuvaba pihustamisega, sururõhk 6-7 atm surub kolvile, mille teine ots surub värvi pihustist 200 atm surve all värvitavale pinnale. See on kõige parem värvimise meetod. b) Värvitakse õhkpihustiga. Suruõhk ime värvib värvinõust välja ja pritsib värvitavale pinnale. Puuduseks on värvi sattumine pinnale koos õhuga mis võib rikkuda värvimise kvaliteeti. 3. Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali ühe pika ja kaks lühikest.
Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumenebja paiskab paisunud tinde tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja
Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumenebja paiskab paisunud tinde tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. o värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja
Jugaprinter Idee meenutab natuke maatriksprinerit, ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti, vaid peas on pihustid, millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. Värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem, mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi
ja väljalaskeklapp 6 on suletud. Õhu ruumala väheneb, rõhk ja temperatuur aga tõusevad. Survetakti lõpul on õhu rõhk silindris 4 ... 5 MPa, temperatuur aga 600 ... 700 kraadi. Mootori kindla töö tagamiseks peab silindris kokkusurutud õhu temperatuur tunduvalt ületama kütuse isesüttimistemperatuuri. Töötakt gaaside põlemine ja paisumine. Mõlemad klapid on suletud. Kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse pihustist 4 kütusepumba 2 poolt tekitatud kõrge rõhu all kütust tugevasti kokkusurutud ja kuumenenud õhku. Peenikesteks piiskadeks pihustunud kütus seguneb õhuga, kuumeneb, aurustub ja süttib. Osa kütust põleb ära enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu, s.t. survetakti lõpus, järelejäänud kütus aga põleb ära kolvi allaliikumise ajal, seega paisumistakti alguses. Põlemisel tekkinud gaasid tõstavad silindri sisemuses rõhu 6 ... 8 MPa-ni ja tema temperatuuri 1800 2000 kraadini
rõhu tõusu tõttu kütuse algsel põlemisel eraldatud väikesemahulises 3. Diiselmootori silindri seda osa kuhu komprimeeritud õhu keskkonda põlemiskambris paiskuvad põlevad gaasid läbi vaheava silindrikaane Ülelaadimiseta kiirekäigulised mootorid 35 kuni 45 bar ( pritsitakse pihustist kütus ja kus toimub küttesegu moodustumine ja kolvipõhja vahele, kus toimub väga hea põlevate gaaside ning esialgne või põhiline sissepritstud kütuse põlemine , segunemine seal oleva õhuga ja küttesegu täielik põlemine. = 16..
läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Antud meetod on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest; o Trükipeas on takisti, mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. Seda tüüpi prinditehnoloogia peamiseks puuduseks on peetud prindipea otsikute kuivamist, ummistumist ja üleliigset tindi laialipritsimist, mida aga ajapikku on õnnestunud tunduvalt vähendada. Sama võib öelda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Küsimus on nimelt selles, et algselt vedel trükivärv kipub lahustuma vees ja trükikoopia võib veepritsmete toimel rikneda
kaudu, mille allosas on kaliibritud avaga kork -- d ü ü s. Viimane piirab segukambrisse antavat bensimihulka. Sisselasketaktil silindris (kahetakülistel mootoritel kar- teris) tekkiva hõrenduse mõjul voolab õhufiltris puhasta- tud õhk läbi segukambri. Segusiibri ja segukambri seina vahelises pilus õhuvoolu kurus suureneb (ca 100 m/s), mis põhjustab pihusti suudme juures rõhu järsu languse. Kuna ujukikamber on ühendatud atmosfääriga, siis paiskub ben- siin rõhuvahe tõttu pihustist segukambrisse. Kure õhuvool pihustab bensiini j oa üliväikesteks piiskadeks, mis õhuga segunedes ja osaliselt aurustudes moodustavadki kütte- ritel (välja arvatud mopeedi- jt. väikemootorite karburaa- segu. torid) peale peadoseersüsteemi veel tühikäigusüsteem. Küttesegu kompenseerimise viisid. Karburaatori düüsi Selle põhiosad on nagu peadoseersüsteemilgi pneumo-
bakterid orgaanilise aine vaba hapniku abil süsihappegaasiks, veeks ja biomassiks. Anaeroobses keskkonnas muudavad anaeroobid reoained aga metaaniks, süsihappegaasiks ja biomassiks. Pärast bioloogilist puhastust suunatakse heitvesi järelsetitisse, kus mikroorganismid settivad[11]. Eraldatud biomass ehk liigmuda sisaldab patogeene ja seega vajab edasist käitlemist. Bioloogilisi reoveepuhasteid on kaht tüüpi: biokilepuhasti ja aktiivmudapuhasti: Biokilepuhasti koosneb pihustist ja imbfiltrist. Imbfilter kujutab endas mahutit, mis on täidetud kivi- või plastmassgraanulitega, mille pinnale biomass kinnitub. Reovesi juhitakse imbfiltrile, kus mikroorganismid kasutavad reovees olevat orgaanilist ainet toiduks, selle tulemusel muutub reovesi tunduvalt puhtamaks. Kuna vesi haarab osa biomassist kaasa, siis on vaja kasutada järelsetitit, kus mikroorganismid mahuti põhja settivad. Aktiivmudapuhasti puhul juhitakse reovesi aerotanki, kus see puutub kokku aktiivmudaga.
annaabi.ee 
