kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm. Esitatakse õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Fiammetta oli Maria varjunimi. 1350. aastal tutvus Boccaccio Petrarcaga. Boccaccio on tabanud rahvalikku kõnepruuki, tema tegelaste keel on väga lopsakas ja rahvalik.
OLasteluule kogu "Lendutõusja" (1988) OLuulekogu "Aknalseisja" (1996) OLuulekogu "Tunde küsimus" (2000) ONovellikogu "Üheksa avameelset naist" (1991) ONovellikogu "Teisikud ja armukesed (1993) ORomaan "Jumalakäpp" (1996) ORomaan "Lummus" (2001) ORomaan "Mees nende elus" (2003) ORomaan "Lähedal (2007) ONovellikogu "17 avameelset naist" (2009) ORomaan "Keegi teine" (2014) Lühiülevaade sisust O Romaan on esitatud kahe naise - ema ja tütre minaisikus pihtimusena. Mõlemad on sündmuste toimudes 26aastased, ema aastal 1982 ja tütar aastal 2002. Vaheldumisi kujutatakse seda, kuidas ema armulugu ta perekonnast ning lapsest ilma jätab, ja seda, kuidas 20 aastat mujal elanud tütar teda nüüd otsima tuleb. Juhus viib noore naise peagi kokku sama mehega, kelle pärast ta kord emata jäi - ja mõjusaks magnetiks osutub too sarmikas advokaat temagi jaoks. Tegelased O Maria O Anu O Sergo O Reiman O Sven O Maria (vanaema) O Kristjan
A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Lugesin A. H. Tammsaare romaani ,,Ma armastasin sakslast", mis räägib traagilisest armastusloost kahe noore inimese vahel. Antud tekst on sõnastatud peategelase Oskari pihtimusena. Tammsaare kirjutas oma teoses: ,,Ma olen valmis neid põrandaidki suudlema, mida see käsi küürinud." See eesti talupoisist Oskari lausutud fraas annab edasi väga suurt kirge ja austust teise inimese vastu. Armastatuks osutub aga balti parunipreili Erika, kes oma seisuse poolest kuulub hoopiski kõrgemasse klassi. Kas selline armastus saab olla tõeline? Ühest küljest võib neid tundeid vaadelda kui rüütli ja daami vahelist armastust. Oskar näeb
2.1. Peateosed ja ,,kadunud põlvkond" 2.1.1. ,,Läänerindel muutusteta" Kuigi algselt ei kirjutanud Remarque oma esimest romaani avalikkusele nägemiseks, siis enda viha väljendamiseks sõja vastu ning kirjeldamaks enda ja teise sõdurite illusioonide purunemist, teos siiski ilmus 1929. aastal. (http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900b.htm) Teose moto ,,See raamat pole mõeldud süüdistusena ega pihtimusena. See on vaid katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud." Lugu 19- aastastest noortest koolipoistest, kes saadeti rindele. Raskeimaks probleemiks kujunes teadmatuks, miks ja mille eest võideldakse. Peategelane Paul Bäumer väitis, et sõda tegi neist kõlbmatud inimesed, sest nad ei usu enam tulevikku. Samal päeval kui peategelane sureb, kõlab rindeteade: ,,Läänerindel muutuseta." Üksik inimese elu pole midagi, see ei lähe kellelegi korda
Petrarkistid: Petratca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Boccaccio: novelli kui kunstilise žanri algataja. XIV saj. Novellide allikaks rahvajutud, kuid andis tegelastele psühholoogilisi varjundeid ja kujutas kaasaegset elu selle mitmekesisuses. Mahukas, žanriliselt mitmekülgne itaaliakeelne looming. Algatas itaaliakeelse proosaromaani. „Fiammetta“ – lühiromaan proosas. Naise hingeelu, monoloogiline vorm: esitab õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Psühholoogilise proosaromaani algus Euroopas. Sõber Petrarcaga. Dekameron: avalehekülgedel katku kirjeldus. Kümmepäevak. 10 noort inimest jutustavad 10 päeval kaaslastele ühe loo, kokku 100 novelli. Peamiselt eraelulised seigad, kõik ühiskonnakihid. Piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse. Esimene renessansikirjanik, kes julgelt ja veendunult astub looduse poolele. Näitab inimese intiimelu ennenägematu avameelsusega. Üks looduse ülimaid ande on mõistus.
kodumaa järele. Mägilaspoiss, kelle Vene väed on lapsepõlves vangi võtnud, kasvab üles kloostris, kus ta unistab kodukandist, vabadusest ja sõjamehe vaprast elust. Ta põgeneb äikese ajal mägedesse. Kloostrikasvatus annab end tunda: harjumata mägedes seiklema, eksib ta teelt ning jõuab haavatuna ja nälga surevana tagasi samasse kloostrisse, kust on põgenenud. Poeem on üles ehitatud surmaeelse monoloogina, pihtimusena vanale mungale. Vanglataoline kodupaik on murdnud Mtsõri iseloomu, jätnud ta ilma jõust, mis on võitlemiseks hädavajalik. Oma pihtimust lõpetades palub Mtsõri vanakesel end matta paika, kust paistaksid Kaukasuse tipud võib- olla kandub sealt koos mägituultega tervitusi talle kättesaamatuks jäänud kodumaalt. Kangelase hukkumine on traagiline, kuid ühtlasi ülev. See on küll saatusele allajäämine, kuid siiski mitte alistumine.
Elava pilguga kiindub vaatajasse ,,Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel). Iseäranis ,,Marc" annab tunnistust maalilis- ekspressiivse tendetsi süvenemisest kunstniku käsitluslaadis, mille ilmekamaid näiteid pakub järgnevate aastate looming (,,Haige poeet", 1949, ofort; ,,Kunstnik ja modell", 1950, pehmelakk; ,,Maalija", 1951, ofort; ,,Üksindus", 1950-52, pehmelakk). 1948. aasta mais alustas Viiralt väga huvitavat väikeste tööde seeriat. Need sündisid spontaanselt, päevikulaadse pihtimusena, kuupäevadki plaadile märgitud, ning on valdavalt fantastilised portreed. Seejuures puudub neis peaaegu täiesti grotesk; suuri silmi hingestab kannatus oma eri varjundites, kord piinava ängina, kord leebe nukrusena. Seeriat kannab kibe sõjakogemus, sõjas laialipaisatud rahva traagika; üldine valu on lahutamatu isiklikust. 1949. aastal lisandub veel neli lehte, mis tugevdavad sarja ühiskondlikku kõlajõudu. Varjendite,
Pärit Osnabrückist. Isa oli raamatuköitja. Võeti koolipingist sõjaväkke. Pärast sõda ei saanud majanduslikult jalgu alla. Töötas paljudes ametites (juhutööd). Kirjutas kadunud põlvkonnast – otse koolipingist I maailmasõtta ja ka II maailmasõtta. Noorus ja minevik võeti ära, tulevikule kriips peale. Suur osa ei saanud aru, mille nimel sõdivad. Tavalisest sõdurist ei hoolita. 1) 1929 I teos “Läänerindel muutusteta” Remarque öelnud : pole mõeldud süüdistuse ega pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid – satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi
raamatuid, mis on seotud kodumaaigatsusega ning üle mere põgenemisega. Tuli leida mingi muu teema või väljund. Ristikivi pöördus pikaks ajaks ajaloo rüppe. Veidi hiljem lisandus pagulases ka teisi ajaloo poolde pöördujaid. Näiteks Bernard Kangro sulest ilmub 1980. aastal Lundis ajalooline romaan ,,Kuus päeva", mis viib lugeja ajas tagasi 12. sajandi lõppu ja 13. sajandi algusesse. Romaan on esitatud kuulsa Lundi peapiiskop Andreas Suneseni pihtimusena, mis on kirja pandud 1222.-1223. aastal Ivösjö järvesaarel. Matkides õnnestunult keskaegset kirjastiili, pakub Kangro suurepärase sissejuhatuse kõrgkeskaja Euroopa vaimuilma ning vaatleb huvitava nurga alt taanlaste 1219. aasta sõjakäiku Eestisse. ,,Kuus päeva" on esimene köide lõpetamata jäänud romaanitriloogiast, millest jõudis ilmuda veel ka teine osa ,,Seitsmes päev"(1984 esmatrükk). Kuigi kõik triloogia
Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis Looming Kirjutab kui ühte romaani- pidevalt üks teema. Remarque'i teoste põhiteemadeks on pagulus ning sõja ajal kulgevad surematuna tunduvad armastuslood. R räägib, et inimene on sõja tõttu vaimselt läbi põlenud. 1929 "Läänerindel muutuseta" Euroopa kõige sõjavastasem romaan. Sealt tuleb mõiste kadunud põlvkond. Kirjutatud neutraalselt. ,,See raamat pole mõeldud süüdistusena ega pihtimusena. See on vaid katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud." Põhineb Remarque'i isiklikel I ms muljetel. üksik inimese elu pole midagi, see ei lähe kellelegi korda. Ühiskonna probleem. Poistele, kes rindel olid, kujunes raskeimaks probleemiks see, et nad ei teadnud, miks nad seal on ja mille nimel üldse sõdivad. Paul väitis, et sõda tegi neist kõlbmatud inimesed, sest nad ei usu enam tulevikku.
Isa oli raamatuköitja. Võeti koolipingist sõjaväkke. Pärast sõda ei saanud majanduslikult jalgu alla. Töötas paljudes ametites (juhutööd). Kirjutas kadunud põlvkonnast otse koolipingist I maailmasõtta ja ka II maailmasõtta. Noorus ja minevik võeti ära, tulevikule kriips peale. Suur osa ei saanud aru, mille nimel sõdivad. Tavalisest sõdurist ei hoolita. 1929 I teos "Läänerindel muutusteta" Remarque öelnud: pole mõeldud süüdistuse ega pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi
"Salateadvus" (1983) räägib samuti saatusest. Kogus "Vari ja viiv" (1986) käsitleb autor elu-sünni-surma probleeme, kasutab rohkem vabavärssi. 1991. a ilmus valikkogu "Armuaeg", mis sisaldab ilmunud ja ilmumata luuletusi aastaist 1975-1990. 1992 ilmus kogu "Maailma asemel", 1997 "Hingring", 2000 ,,Fraktalia". Luulekogu "Mandragora" (2002) pälvis Eduard Vilde preemia. 2005. a ilmus luulekogu "Aja kuju". Kareva loomingus domineerib enesetunnetuslüürika, mis esineb sageli valusa pihtimusena. Üha intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja hilisemas luules armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena. Ta püüdleb valguse poole, järjest tähtsamaks muutuvad inimolemise põlised küsimused elu ja surm, ajaline ja igavikuline, lõpuks ka oma maa ja rahva saatus. Oluline on sakraalsus: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. Hoiak on eetiline
Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. · Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. · Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis · Tema teostes kajastub autobiograafia. Ka tema on kadunud põlvkonna kirjanik. LOOMING: 1) 1929 I teos "Läänerindel muutuseta" Remarque öelnud : pole mõeldud süüdistuse ega pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi.
Isa oli raamatuköitja. Võeti koolipingist sõjaväkke. Pärast sõda ei saanud majanduslikult jalgu alla. Töötas paljudes ametites (juhutööd). Kirjutas kadunud põlvkonnast otse koolipingist I maailmasõtta ja ka II maailmasõtta. Noorus ja minevik võeti ära, tulevikule kriips peale. Suur osa ei saanud aru, mille nimel sõdivad. Tavalisest sõdurist ei hoolita. 1) 1929 I teos "Läänerindel muutusteta" Remarque öelnud : pole mõeldud süüdistuse ega pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust
Sureb Sveitsis. loomingu eripära- tema arvates pole vaenlaseks teine inimene ,vaid surm.Tähtis on talle leida surma põhjust. Mõistab hukka ebahumanistlikke põhjuseid.Ei õpeta lugejat, vaid kirjeldab.Armastus on elu mõte, ilma selleta pole elul mõtet.Sõbradon olulised.Sõja ja paguluse teema.Pole olemas valmis vastuseid .Inimesed ekstreemsetes olukordades. 1) 1929 I teos "Läänerindel muutusteta" Remarque öelnud : pole mõeldud süüdistuse ega pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust
Eluaastad 1898-1970 Pärit Osnabrückist. Isa oli raamatuköitja. Võeti koolipingist sõjaväkke. Pärast sõda ei saanud majanduslikult jalgu alla. Töötas paljudes ametites (juhutööd). Kirjutas kadunud põlvkonnast - Noorus ja minevik võeti ära, tulevikule kriips peale. Suur osa ei saanud aru, mille nimel sõdivad. Tavalisest sõdurist ei hoolita. 1) 1929 I teos "Läänerindel muutusteta" Remarque öelnud : pole mõeldud süüdistuse ega pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid - satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust
Selle puhul on mälestustes tõdetud, et avaldamine oli suure küsimärgi all. Vetemaa saab endale üllatavalt tugeva kaitse, alibi, nimelt saab 66. aastal ajakirja .... preemia. Monument tõlgiti vene keelde, saab kirjanduspreemia ja siis ei julge keegi enam midagi öelda. Vene keeles tunnustatud autor, järelikult on kõik õigesti kirjutatud. Kohalik tasand rahuneb sellega maha. Vetemaa saab NL mastaabis tuntud kirjanikuks. Teemaks konjunktuurus. Esitatud arhitekti pihtimusena. Tegemist konkuretnsiga kunstis. Esitatud mina-jutustajana. Tuntav satiiriline kujutamislaad, Vetemaale omased satiirilised võtmed, need on talle hingelähedased. Palju otsesemalt stalinismi vastane on "Pillimees" 1967, ringi rändab põhjakäinud luuletaja. Tegelane, kes hulgub ringi Tallinna joomakohtades ja meenutab möödunud elu, kuidas ta on reetnud oma õpetaja. Reetmise lugu Tallinnas lohiseb tegelasega kaasa. Lähiminevikku ei saa kuhugi kaotada. Otsene stalinismi vastasus võimalik
Isa oli raamatuköitja. Võeti koolipingist sõjaväkke. Pärast sõda ei saanud majanduslikult jalgu alla. Töötas paljudes ametites (juhutööd). Kirjutas kadunud põlvkonnast otse koolipingist I maailmasõtta ja ka II maailmasõtta. Noorus ja minevik võeti ära, tulevikule kriips peale. Suur osa ei saanud aru, mille nimel sõdivad. Tavalisest sõdurist ei hoolita. 1) 1929 I teos "Läänerindel muutusteta" Remarque öelnud : pole mõeldud süüdistuse ega pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust
annaabi.ee 
