Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud''
Tallinna Muusikakeskkool Sissejuhatus Värskele Rõhule Tallinn 2014 Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist
Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik
23 Hiljem kuulus söögitoa sisustuse juurde ümar laud koos toolidega. Igapäevaselt oli laud ümmargune, kuid pidupäevadel sai lauale vahetüki vahele panna ja selle abil laua pikemaks teha. Tänapäeval on selliseid lauad antiigipoodides ja internetioksjonitel väga hinnatud mööbliesemed.24 20 Reemann, V. Puupakust uhke ornamendiga pruuttoolini. 21 Reemann, V. Puupakust uhke ornamendiga pruuttoolini. 22 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. 23 Pihelgas, J. Eesti talumööbel. 24 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. 10 3.3. Kirstud Oluline ja vanim ese talumajapidamises oli kirst, mille iga isa pidi oma tütrele laskma teha. Eesti vanim säilinud talukirst on aastast 1724. 25 Kirstud olid rasked puidust kaanega kastid, mis paiknesid tavaliselt aidas. Rehetoas hoiti kirstusid, mis sisaldasid igapäevaselt vajalikumaid asju.26 19
PIHLAKAS ehk pihelgas, pihlak, pihl või pihlapuu. Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks pelet...
pikalt ja tervelt. Tuleb piisavalt palju mõelda ja selgeks teha iseenda jaoks vajalikud ja sobilikud töövahendid ning –asendid. Praegusel hetkel ma enda töös oma klientidega olulisi kitsaskohti välja tuua ei saa. Kui miskit jääbki vajaka, siis on see hetkel veel minu enda kogenematusest tingitud. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Silbaum, K. (2014). Haabersti Sotsiaalkeskuse töökeskkonna riskianalüüsi loeng Pihelgas, R. (2014). Koduhooldustöötajate tööõnnetustest ja tööriskidest http://www.tallinn.ee/26.03.2014-Raina-Pihelgas (23.10.2014) www.tooelu.ee (2013). Töökeskkonnajuhend http://www.tooelu.ee/UserFiles/Tookeskkonnajuhendid/Hoolekandeasutused_ja_kodu hooldus.pdf (24.10.2014) 7
Paide Ühisgümnaasium Marie Underi elu ja looming referaat Sander-Siim Pihelgas, 8.b klassi õpilane Juhendaja õpetaja Anne Kivimäe Paide, 2015 Sissejuhatus Marie Under on kuulus eesti luuletaja, kes elas aastatel 1883-1980. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Peale seda töötas ta natuke aega Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas Under saksa keeles luuletusi. Marie käis Luise tävanas prl
TEKSTIÕPETUS 12. klass NIMI: Pillerin Pihelgas Asenda kõrvallause sobiva lauselühendiga ja pane vajalik(ud) koma(d). Kui raamatu kätte võtsin, unustasin kõik muu enda ümber. Raamatu kätte võtnud, unustasin kõik muu enda ümber. Töödejuhataja, kel oli käes ruupor, jagas meile pidevalt korraldusi. Töödejuhataja, käes ruupor, jagas meile pidevalt korraldusi. Post, mis eile püsti pandi, oli tänaseks viltu vajunud. Post, eile püsti pandud, oli tänaseks viltu vajunud.
Mina olin siin. Sass Henno Kas inimene kujundab oma saatuse ise või mitte? Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega.Üks vanasõnagi kõlab nii, et ,,ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina". Võib järeldada, et suurteks mõjutajateks on lähiümbrus ja kaaslased. Keegi ei taha jääda sõprade silmis naerualuseks ega tossikeseks. Kui tegelase ümber ...
koostöös Loodusretked OÜ ning Kuningliku Norra Saatkonnaga korraldada fotokonkursi ja näituse teemal ,,Norra. Rannarahva lood." Konkurss toimus kahes kategoorias noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üe 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse Norra rannikuekspressilt Hurtigrutenisse. Parima noore auhind oli Loodusretked OÜ-lt: Tensi Reiside kinkekaart, reisiks Norrasse. Züriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasiks fotoga ,,Rannalaste mängud" ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ,,Õõvastav vaikus". Lisaks võitjatele innustas zürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jürlado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmann, noortest Els Kaev, Krisner Kasemaa, Taivo Karu.
EKIs on murdeuurijatena praeguseni tööl enamik neist teadlastest, kes juhtisid murdesektori projekte ka aastal 1992. Sektori teaduslik produktsioon on olnud erakordselt rikkalik. Peaaegu kõiki EKI praeguseid murdeuurijaid ühendab kuulumine sõnaraamatu töörühma (Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, töörühma juht Jüri Viikberg). Marja Kallasmaa uurib kohanimesid. Järelkasvu on sektor saanud rohkem TPÜ lõpetanutest. Neist Kaire Pihelgas ja Taimi Rosenberg on osalenud Helmi Neetari poolt juhitud Hargla morfoloogia projektis. TÜ lõpetanud Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek Pall on jätkuvalt olnud teaduslikult aktiivsed ja avaldanud mitmeid uusi uurimusi. EKI murdesektori suuremateks töödeks on olnud ,,Eesti murrete sõnaraamat" (aastatel 19942002 on sõnaraamatut ilmunud kokku 12 vihikut),
Tõnis Vilu "Ilma" või "Kink psühholoogile" või Kätlin Kaldmaa "Armastuse tähestik" või Hanneleele Kaldmaa "Oliver" poleks ilma eelneva kontseptsioonita saanud sündida. 19. Mis on säilinud 20. sajandi klassikalisest esteetikast praeguses eesti luules ja mil moel? Klassikalisus kohtub keeleluulega (nooremas eesti luules). See on sujuv üleminek ühelt teemalt teisele. Paljudel autoritel on klassikaline dominant, kuid samas keelelist tegevust reflekteeriv teadlik autoripositsioon (Pihelgas, Pärtna jmt) Pihelgas ja Pärtna on väljapeetud ja traditsioonilised autorid, kelle teadlikus keelelisest tegevusest on kõrgendatud või teravdatud. Klassikaline dominant, kuid samas keelelise tegevuse reflekteerimine. Lisandub ka keeleluule radikaalsemaid näiteid, mis samas seostuvad varasema kirjandusega. Haljak kirjutab imelikumat luulet, kui mõni teine, kuid samas on selge, et ta on uurinud prantsuse sümboliste, tekadente ja liikunud sealt edasi sürrealistide juurde ning tekib
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Ohtlikud jäätmed,jäätmehooldus ja hügieen Koostajad:Birgit Pihelgas Laura Kuus Juhendaja: Ülle Mugu 2013 Sissejuhatus Referaat räägib ohtlikest jäätmetest, jäätmehooldusest ja hügieenist meie keskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Nad erinevad tavajäätmetest, kuna on juba väikses
Sellest piisab, et mees mõistaks on vaja areneda veelgi, et ühel päeval suudaks naerda nii enda kui ka hundi üle ja alles siis jõuab ta oma iidolite Mozarti ja Goethe tasemele. Oma romaanis on Hesse suutnud oskuslikult kirjeldada inimhinges toimuvat võitlust, kuid kohati on teos psühholoogiliselt liiga raske ja sellepärast jääb mõni koht arusaamatuks või on mõistetav mitmeti. Raamatu lugemiseks ja sellest aru saamiseks on vaja suurt fantaasialendu. STEPIHUNT Veroonika Pihelgas Paljusid kirjanikke on huvitanud inimhing ja selle olemus. Samalaadset probleemi on käsitlenud ka Hermann Hesse oma romaanis "Stepihunt". Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene
Tallinna Tehnikagümnaasium Skisofreenia Referaat Maria Pihelgas 10 c Tallinn, 2007 Skisofreenia olemus. Skisofreenia on üks sagedamini esinevaid psüühikahäireid. Üle kogumaailma haigestub üks inimene sajast, ehk 1 %- l elanikkonnast areneb see elu jooksul välja. Toetudes statistikale, võime oletada, et Eestis elab hetkel umbes 13 000 skisofreeniat põdevat inimest. Haigus avaldub noores täiskasvanueas, s.o. 20.-30. eluaasta vahel. Mehed ja naised on võrdselt
tingimusi arvesse võttes, teha omapäraseid fotosid. 21 Kasutatud kirjandus 1. http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia 2. http://www.eha.ee/raamatud/eksponeerimisjuhis/Lisa3.pdf 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Valge#Valge_valgus 4. ,,I AM PHOTOGRAPHER Peegelkaamera töövihik" Aivar Pihelgas 5. https://nikoneurope-et.custhelp.com/ 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektronkiiretoru 7. http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/optika/geoopt/GO1/pt1u.htm 8. http://www.fak.ee/?//388/3/115/ 9. http://www.tlu.ee/~snezkov/ftp/Digifoto/TUND3/sari_uuendatud.pdf 10. http://fotoparand.org.ee/wp/wp- content/uploads/2013/05/KKonsa_Fotomaterjalid_Arhivaalide-ja-trukiste- sailitamine_2008_lk96-104-.pdf 11. http://blog.photopoint.ee/filtrid-fotograafias/
veidi tagasi keerates vabastatakse puursüdamik vardast. Antud tegevust küll läbi ei viinud, vaid tegelesin valmis puiduproovide mõõtmise ja analüüsimisega, mis olid võetud Kirde- Eestist, kus õhusaaste toime seniste uuringute alusel on olnud ilmne. 2.1. Uuringuala iseloomustus Uuringualaks olid rabamännikud, sest rabades kui toitainetevaeses keskkonnas on kõige paremini märgata puude juurdekasvu suurenemist (Pihelgas 1983). Teisalt on teadlaste hinnangul okaspuud tunduvalt paremad keskkonnamõjurite indikaatorid kui lehtpuud (Stravinskiene, Erlickyte-Marčiukaitiene 2009: 140). Rabaturvas on vähe lagunenud ja toiteainetevaene ning põhjavesi on moodustunud sademetest (sademevee toiteline) (Pihelgas 1983). Arvestades eelnevaid tegureid peaks rabamändide juurdekasv aastate lõikes vähemalt ühe puistu kohta olema üsna sarnane (Pihelgas 1983) ning kuna raba on
akvaariumi saada. 16 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.akvarist.ee 2. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse koolitusmaterjal 3. '' Põhiteadmisi akvaariumist '', Claus Schaefer; Anu Viiker ja kirjastus ''Valgus'', 2002 4. '' Akvaarium '', B. Usatenko, V. Allikas, A. Roosileht; Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963 5. '' Minu lemmikloom '', Aivar Pihelgas 6. http://www.akvabox.ee/?id=4 7. " Akvaarium ", Valgus 2002, Claus Schaefer, tõlkinud Anu Kiiver 8. Erakogu 9. http://www.osta.ee/14863648 10. http://www.interiordecoratinghome.com/accesories/wall-aquariums-for-fresh- impressions.html 17 18
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus
Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga
Kaur Riismaa viimasel ajal üks huvitavamaid luuletajaid. Fiktsionaalsust ja dokumentaalsust siduva eepilise luulega tuli luulesse. Hiljem on erinevaid kirjutamisviise juurde tulnud. Juurde tulnud ka proosat juurde. Koha ja ruumi luule. Maarja Pärtna huvitav luuletaja uues kirjanduses. Laad on muutunud kolme kogu jooksul, tulnud ka laiendusi. Kõige muu kõrval helieksperimente, kus seob muusikat ja sõna, otsib sellisel viisil uusi ja teistsugusi väljendusvõimalusi. Carolina Pihelgas viimase luulekoguga nomineeritud. Oluline ka tõlkijana. Andrus Kasemaa eesti vedelemisluule juhtautoreid praegu. Eda Ahi range vorm, lõppriim. Tõnis Vilu luule piire kompavad raamatud. Ei saa aru, kas luule või proosa. Bipolaarse kogemuse läbi kirjutatud raamatud. Marko Kompus sürrealistlik luule, järjekindlamaid sürralistlike autoreid praegu. fs (François Serpent, Indrek Mesikepp) - alternatiivi luules, mis tahab luulesse tuua realistlikke kvaliteete.
merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 5 2. Pihlakas ( Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda sorbiinhappe lagunemiseni ja kibedus kaob ära. Pihlakast on aretatud sort, mis sisaldab suhkrut veelgi rohkem, kuni 9%, ja on magus juba enne öökülmi. Krimmis kasvab pihlakaliik, mille viljad sisaldavad 14% suhkrut. Need viljad on suured, kuni 3,5 cm läbimõõduga, kaaluvad kuni 20 g ning on ilusad ja maitsvad. Seda liiki ei saa Eestis kasvatada, sest ta ei talu Eesti külma talve.
Urmas Lennuk Loone Ots Jim Ashilevi Martin Algus Luule Kalju Kruusa (Jaanus Valk; s 1973) – ekepreimentaalse luule võimalus. 1999 Meeleolu 2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi 2013 (ing-veri-tee) Kristiina Ehin (s. 1977) – esindab ilusa ja traditsioonilise luule võimalust 2005 Kaitseala Lauri Sommer (Kago; s 1973) 2010 Kolm yksiklast 2012 Räestu raamat Are Pilv (s. 1976) 2010 Ramadaan Asko Künnap Carolina Pihelgas Mathura (Margus Lattik) Maarja Pärtna Joanna Ellmann Maarja Kangro (s 1973) 2012 Dantelik auk 2013 Must tomat Andra Teede (1988) Fs (Francois Serpent, Indrek Mesikepp; s 1971) 2004 2004 2008 Alasti ja elus Jürgen Rooste (s 1979) 2012 Laul jääkarudest ja teisi poeese 2012 Higgsi boson Aapo Ilves Jaan Pehk Chalice (Jarek Kasar) Contra (Margus Konnula) Jan Rahman Kaupo Meiel
675 2569 Pensa Alo Tartu 03:39:50 M21 2369 2600 Pertman Arles Ida-Viru 05:52:28 M21 1506 1722 Peterson Marko Viljandi 04:20:51 M21 1599 2636 Petersons Maris Läti 04:25:41 M21 1025 889 Petriuk Ilja Leedu 03:57:14 M21 1121 2425 Petrovitsh Üllar Läänemaa 04:01:59 M21 2249 2389 Pettai Hugo Valga 05:20:40 M21 1085 1013 Pihelgas Andreas Rapla 04:00:31 M21 1246 1371 Pihelpuu Riho Harju 04:07:36 M21 791 776 Pihlap Raimond Tartu 03:45:49 M21 1972 2416 Piho Kaido Tallinn 04:51:25 M21 1481 2593 Piht Egon Harju 04:19:22 M21 733 729 Piilma Priit Tallinn 03:42:33 M21 1834 2620 Piip Enn Lääne-Viru 04:40:00 M21 2157 1598 Piir Sten Tallinn 05:07:54 M21
Veljo Otsason, Peep Otstavel, Aita Ottson, Kaido Paabusk, Priit Paap, Markko Paas, Triin Paaver, Jaan Paaver, Maris Paiste, Gea Pajula, Sander Pajusalu, Silver Pajuste, Aare Palm, Priit Palta, Tauno Palts, Leopold Parts, Ülo Parve, Arie Passov, Jaan- Eerik Past, Maarja Peegel, Brit Peensoo, Robert Peetsalu, Tuuli Pentjärv, Aare Pere, Marie Pere, Hedi Peterson, Kristjan Peterson, Janne Pihelgas, Heino Pihlap, Krist- jan Pihus, Morten Piibeleht, Tiiu Pirsko, Peep Pirso, Rainer Ploom, Triin Pomerants, Kristiina Praakli, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Vahur Puik, Taavi Pungas, Taivo Pungas, Merle Purre, Karl-Aksel Puulmann, Andres Puutsa, Paul-Kasper Põldmäe, Heija Pärtel, Priit Pääsukene, Rasmus Raag, Taavi Raidma, Alari Rajande, Ramon
annaabi.ee 
