58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi
58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi
Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×109 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites.
Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1 . seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. (Periheelis on suurim kiirus, afeelis väikseim.) 3 . seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid T2Maa/T2Marss=a3Maa/a3Marss (Maa orbiidi suure pooltelje pikkust nim. astronoomiliseks ühikuks.) Astronoomia ...on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, tekkimist, ehitust ja arenemist. Astronoomia alaseid teadmisi kasutatakse praktilisteks vajadusteks, nt täpne aeg ja geograafilsied korodinaadid
Christy. Pluuto ja Charoni omavaheline kaugus on 19600 km ja see leiti interferomeetriliselt. Kaaslase avastamine andis võimaluse määrata Pluuto ja Charoni kogumassi.See oli üle neljasaja korra väiksem Maa massist. Charoni orbiidi tasand on 122° nurga all Pluuto orbiidi tasandiga. PLUUTO JA CHARON ORBIIT Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest Keskmine kaugus päikesest on 5.9 miljardit km (39.5 a.ü.) Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiidiga(kaugus Päikesest on süüs 29,7 a.ü.) Afeelis (Kõige kaugemas asendis Päikesest) olles on aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 24809 aastaga, ümber oma telje teeb tatäispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevatel tasanditel.
247,7 aastat. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline. Mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun (see on olnud nii 1979. aastast peale ja kestab kuni 1999 aastani). Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest. Tema orbiit on nii piklik (ekstsentrilisus 0,25), et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal (kaugus periheelis 29,5 aü). Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Neptuunist lähemal oli Pluuto ka hiljuti, 1979. aastast kuni 1999. aastani, kusjuures periheelis oli ta 1989. aastal. 21. jaanuaril 1979 läks Neptuunile Pluutost kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob ta igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese umbes 20 aastaks Neptuunist lähemale.
Faasid Merkuuril on faasid nagu Kuul. Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja viimases veerandis on Merkuur suurimal näival kaugusel Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on poolvalgustatud. Sellist asendit nimetatakse elongatsiooniks e. eemaldumuseks. Väiksem elongatsioon (18,5°) leiab aset, kui Merkuur on periheelis, suurim (kuni 28,3°) juhul, kui planeet asub afeelis. Läänepoolses elongatsioonis olles tõuseb Merkuur kõige rohkem aega enne Päikest ning idapoolses elongatsioonis tõuseb ta kõige rohkem aega pärast Päikest. Harva on Merkuur üle ühe tunni võrra Päikesest ees või järel. Värvus ja heledus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta
äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Kliima Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179°C; minimaalne -173°C ja maksimaalne 427°C Kaaslased Merkuuril ei ole kaaslasi. Uurimine Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda
Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud. · 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra Orbiit · Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5, 9 miljardit kilomeetrit. Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, Nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 247, 7 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. · 21. Jaanuaril 1979 läks Neptuun Pluutost kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese, ennast
Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastaseisuses Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979- 1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja
on kosmilise tolmuga segatud; Charon on 2x väiksem Pluutost; Koostiselt sarnanevad rohkem komeetidega; 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? V: Pluuto taga on vöö mis koosneb Päikesesüsteemi väikekehad 1. Mis on asteroid? V: Need on suured kivitükid. Suurim Ceres(läbimõõt 1000km) 2. Kirjeldage asteroidide liikumist. V: Üle 2000 asteroidi liigub Päikesesüsteemis, asteroidide vöös. Üksikud liiguvad eraldi orbiitidel. Periheelis tulevad väga lähedale Maale. 3. Mis on komeet? V: Komeet on sabatäht- komeedipea, 2 tuuma(kosmilise tolmuga segatud jäätükid), suur saba, mis tekib pea aurustumise tagajärjel. Saba koosneb CO-st(hõre). 4. Kirjeldage komeetide liikumist. V: Komeedi saba jääb alati Päikesest eemale.Liikumise järgi 2ks: perioodilised komeedid- liiguvad mööda ellipseid ja periheelis tulevad Maale lähemale. Mitteperioodilised
meteoriitidega. Efektid taevas Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu. Asi on selles, et umbes neli ööpäeva enne periheeli on Merkuuri orbitaalkiirus täpselt võrdne pöörlemiskiirusega, nii et Päike lakkab taevas liikumast, ning periheelis ületab orbitaalkiirus pöörlemiskiiruse, nii et Päike hakkab taevas tagurpidi liikuma. Neli ööpäeva pärast periheeli taastub Päikese normaalne ida-läänesuunaline liikumine. Õiges kohas asuv vaatleja näeks, kuidas Päike pooleldi tõuseb, seejärel loojub tagasi samal horisondil ning lõpuks tõuseb uuesti, et jätkata oma normaalset ringkäiku. Need efektid kutsub esile Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus koos pöörlemis- ja tiirlemisperioodi resonantsiga suhtes 3:2
planeedil 176 korda Maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüplemine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. 1974 aastani teatati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetide vahelise automaatjaama "Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist 1974. a. ja 1975. aastal. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil "Mariner 10" lähenemistel jäi
uraan, neptuun. 15. Planeetide konfiguratsioonid? Planeetide konfiguratsioonid- on planeetide, Maa ja Päikese vastastikune asend. 1.Siseplaneetide ühendus: a) alumine ühendus , b) ülemine ühendus 2. Välisplaneetid: a) ühendus b) vastasseis 16. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest? 1. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Järeldus: mida lähemale Päikesele (periheelis), seda kiiremini planeet liigub. 3. Planeedi tiirlemisperioodi ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Järeldus:mida kaugemale planeet, seda suurem tiirlemisperiood.
Kordusvaatlused kinnitasid seda ja 12. märtsil teatati avastusest kogu maailmale. Uus planeet asus küllaltki lähedal P. Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25- naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit (39,5 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi.
Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi
pinnal on vedel vesi. Maal eksisteerib elu – seda ei ole leitud teistel Päikese süsteemi planeetidel ega muudel taevakehadel. Maa tiirleb ümber Päikese nõrgalt elliptilisel orbiidil. Tema väikseim kaugus Päikeselt (periheel) on 147,1 mln km, suurim kaugus 152,1 mln km (afeel). Maa läbib periheeli jaanuari alguses (2.–5. kuupäev erinevatel aastatel) ja afeeli juuli alguses (3.–6. kuupäev). Kuna periheelis orbitaalkiirus on suurem, talved lõunapoolkeras on lühemad ja suved pikemad, kui põhjapoolkeras. Samas saab Maa periheelis ca 7 % võrra rohkem Päikese soojust kui afeelis, seega põhjapoolkeras talved on pehmemad, aga suved külmemad. Maa osaleb samaaegselt mitmetes perioodilistes liikumistes: tiirlemine ümber Päikese; pöörlemine (samas suunas) ümber oma telje; pöörlemistelje pikaajaline pretsessioon. Need
gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10−9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (−173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. Päikese ja planeetide paiste Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal.
aastal 2015. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit (39,5 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi.
suunas.Neptuun erineb Uraanist meteoroloogilise aktiivsuse poolest. 1989. aastal toimunud Voyager 2 möödalennu ajal oli Neptuunil näha eri ilmanähtusi, kuid Uraani möödalennu ajal 1989. aastal sarnaseid nähtusi ei täheldatud. 16 Orbiit ja pöörlemine Neptuuni ja Päikese vaheline keskmine kaugus on 4,5 mld km (umbes 30,1 aü) ja Neptuun teeb ühe tiiru ümber Päikese 164,79 Maa aastaga (+/- 0,1 aastat). Periheelis on Neptuuni kaugus Päikesest 29,1 aü, afeelis 30,33 aü. 11. juuli 2011 tegi Neptuun esimest korda peale täisringi Neptuuni-Päikese barütsentrilisele orbiidile alates planeedi avastamisest 1846. aastal,[84][85] kuigi see paistis taevas teises asukohas kui avastamise ajal, kuna Maa oli oma orbiidil teises asukohas. Päikese liikumise tõttu Päikesesüsteemi barütsentrilise keskme suhtes ei olnud Neptuun 11. juulil ka Päikese suhtes samas asukohas kui avastamise ajal
3 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi
Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. 18.Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Planeet#Planeetide_teke http://opik.obs.ee/sisukord.html
[1] Pluuto füüsikalised omadused Nagu enne öeldud Pluuto jääb alla seitsmele Päikesesüsteemi kuule. Tema keskmine raadius on 1195km mis on 0,19 Maa raadiust, mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massia. Pluuto keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3 . Pluuto orbiit erineb ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit. Periheelis ehk Päikesele kõige lähemas asendis olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, see oli nii näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis ehk Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis on kaugus Päikesest 49,3 a.ü. Ümber Päikese tiiru tegemiseks kulub Pluutol 248,09 aastat, täispöörde tegemiseks ümber oma telje kulub tal 6 päeva, 19 tundi ja 18 minutit. Pluuto pöörleb orbiidil külili, sama teeb ka Uraan, kuid nende vahel kokkupõrget pole mõtet karta, sest
sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüppamine toimub ajal mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. (3) Märgatav sarnasus Kuuga Väljanägemine on Merkuuril nagu kuul, 1974. aastani teati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama ,,Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist oli 300 kilomeetrit ning planeedi pinnast õnnestus pildistada umbes poolt kuna kõigil
Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km.Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.Mass on 3,303×1023 kg. Pöörlemine Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist.Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti.Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. (* Afeel- kõige kaugem.*Periheel- kõige lähem.) Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike.Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete
Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüplemine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja
· Kõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. · Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved. Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved. · Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari lageb Kuule. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. · Maa-tüüpi planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad tahketest koostiosadest ning neil on enamasti
tema spektrijoonte olemust. Siiski ei suudetud Bohri mudelit üldistada mitmeelektronilistele aatomitele. Bohri mudel ei suuda ka seletada spektrijoonte peen- ja ülipeenstruktuuri, Zeemani efekti ja spektrijoonte intensiivsusi. 8. Mõisted Päike – on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: periheelis ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv nurkläbimõõt on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvatoriaalne horisondiline parallaks on 8",94–8",65. Päikese solaarkonstant Maa atmosfääri piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36 kW/m². Päiksesüsteem - koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest
Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Kogukiirgus on 3566 W/m². Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Päikese näiv suurus on afeelis 1,1 kraadi ja periheelis 1,7 kraadi (Maalt vaadates 0,5 kraadi), nii et saabuva päikeseenergia hulk on oluliselt erinev. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Veenus
bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). Sünklinaalid - on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Termosfäär e. ionosfäär. Tiirlemine- Maa tiirleb ümber Päikese, ajavahemikuks aasta. Maa kõige lähemal Päiksele periheelis. Troopilised tsüklonid Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeruvad sooja ookenai vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Troposfäär- ca kuni 12km. Tsirkusorud on suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni
Rehkendused vaheldusid vaatlustega, kuni 1930. a. C. Tombaugh sattuski seni tundmatule liikuvale objektile. Oletades, et tegemist ongi uue planeediga, pandi objektile nimeks Pluuto (surmajumal Plutoni järgi). Alles aastatepikkused vaatlused osutasid, et tegemist on kõigist senistest tugevasti erineva taevakehaga. (1) Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. (1) Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet. Heleduse ja kauguse järgi rehkendades saadi
Maa orbiit, maismaa ja mere jaotus. Lainepikkuse kahanedes energia kasvab. Maa orbiit – elliptiline orbiit, lähim kaugus Päikesekiirguse lainetel on nii magnetilised Maa pöörlemine ümber jaan (147,1 km), suurim kaugus juulis kui elektrilised omadused – oma telje ( 23 h 56 min 4,1 (152,2 km). Maa liigub afeelis aeglasemalt elektromagnetilised lained s) kui periheelis, st p-poolkera suvi 2-3 päeva pikem kui l-poolkeral Solaarkonstant. Maa telje kallakus (23o 27') Maismaa 29%, meri 71%. P-poolkera maa: Kiirguse pindtihedus (intensiivsus) 39% ja vesi:61%, L-poolkera maa:19% ja atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti Päeva pikkused eri laiustel.
määramatusega). Määramatus on põhjustatud: vaatluste puudusest hõredalt asustatud piirkondades, vaatlusmeetodite muutumisest ajas ja linnastumisest. Magnetväli Maa magnetväli on sarnane varda magnetväljale. Virmaliste vöö, näitab mitmel ööl aastas on tõenäoline näha virmalisi. Temperatuuri aastane ja ööpäevane käik Periheel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris (147 500 000km). Afeel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige kaugemal. Maa on afeelis Juulis (152 500 000) Suvine päikeseseisak ehk suvene pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö ja lõunapoolkeral vastupidi. Talvine päikeseseisak ehk talvine pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim öö ja lühim päev ja lõunapoolkeral vastupidi.
Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt - jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes 8 maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Siin kaob Päike korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Selline hüppamine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis tema orbitaalne nurkkiirus on teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiiruset. [2] Raadiolokatsiooni põhjal teati Merkuuri pinnast 1974. aastani vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama "Mariner 10" kolm möödalendu Merkuurist 1974. ja 1975. aastal, mis senini on jäänud ka ainsateks. -6- Automaatjaama minimaalne kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestus
Rehkendused vaheldusid vaatlustega, kuni 1930. a. C. Tombaugh sattuski seni tundmatule liikuvale objektile. Oletades, et tegemist ongi uue planeediga, pandi objektile nimeks Pluuto (surmajumal Plutoni järgi). Alles aastatepikkused vaatlused osutasid, et tegemist on kõigist senistest tugevasti erineva taevakehaga. (Allikad 4, 5, 8, 10) Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. (Allikad 4, 5, 8, 10) Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet. Heleduse ja kauguse järgi rehkendades saadi
1. Päikeseenergia 1.1. Päike Päike on meie Päikesesüsteemi heledaim Maalt nähtav täht. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: periheelis ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. [7] 1.2. Päikeseenergia iseloomustus Päikese kasutamine energiaallikana on kõige ligipääsetavam energiakasutuse liik, mida on võimalik kasutada absoluutselt kõigil. Päikeseenergia kasutus jagatakse passiivseks ja aktiivseks. Passiivse puhul ehitatakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikeseenergiat ja soojeneb iseenesest
detsembril või 22. detsembril) on põhjapoolkera Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20. märtsil või 21. märtsil) ja sügisesel (22. septembril või 23. septembril) pööripäeval on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui ka lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Ekvaatoril on Päike seniidis Maa tiirleb ümber Päikese: aasta – ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese Maa on Päikesele kõige lähemal periheelis (u. 4. jaanuaril), kui ta asub 147 miljoni km kaugusel ning kõige kaugemal Päikesest asub ta afeelis (u 4.juulil), kui vahemaa on 152 miljonit km Maa orbiidi elliptilisus põhjustab vähesel määral erinevust Maale jõudvas päikesekiirguse hulgas, kuid pole aastaaegade vaheldumise põhjuseks. Arvestades seda, et Maa pöörlemise telg on kaldu, siis Maa tiirlemisel ümber Päikese leiduvad erinevad punktid, kus: 1
annaabi.ee 
