§ 54. Ajapikenduse andmine perekondlikel ja majanduslikel põhjustel Perekondlikel või majanduslikel põhjustel antakse kutsealusele ajapikendust, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta on lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseaduse tähenduses, kes peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last; 2) ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest. § 55. Ajapikenduse andmine hariduse omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks (1) Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. (11) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist teatab kõrgharidust, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, omandama asunud
mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud. Tegurid, mis välistavad ajateenistuse kohuse täitmise arstliku komisjoni otsuse järgi on ta tunnistatud tegevteenistuseks kõlbmatuks või ajutiselt kõlbmatuks kestusega üle kahe kuu, tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabaduskaotuskaristuse kandmise tõttu, kui ajateenija on kohustatud ainsa hooldajana hooldama raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest, kui ajateenija on perekonnaseaduse järgi lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab üleval vähemalt kaht last või kasvatab üksinda vähemalt üht last. Ballistika Teadus, mis käsitleb kuuli lendu õhus. Jaguneb siseballistika, välisballistika ja haavaballistika.
Peretoetusi taotletakse ema või isa elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kui lapse järgi vaatab eestkostja või hooldaja, siis taotletakse peretoetusi tema elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Näiteks kui isa või ema ei kasuta lapsehoolduspuhkust ja puhkus on antud lapse tegelikule hooldajale, taotletakse lapsehooldustasu tema elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kui lapsevanem ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, peatab sotsiaalkindlustusamet valla- või linnavalitsuse korraldusel ajutiselt peretoetuste maksmise eelpool nimetatud lapse vanemale. Sotsiaalkindlustusamet jätkab peretoetuste maksmist lapse vanemale eelpool nimetatud põhjuste äralangemisel valla-või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse alusel. Kui lapsevanem ei täida perekonnaseadusest
10. Abiellumisavalduses väljendavad abiellujad soovi sõlmida omavahel abielu. Nad kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Abielluja märgib abiellumisavalduses: o kas ta soovib säilitada senise perekonnanime või valida uue o eelmise abielu lõppemise korral selle aluse o abielu sõlmimise soovitava aja o kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni o mitmendat abielu sõlmitakse o abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid o andmed abielule eelnenud kooselu kohta o abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu 11. Abiellumise kuupäev määratakse kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on
2. Pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist kuulutab perekonnaseisuametnik, et pooled on sellest hetkest alates seaduslikud abikaasad. Millistel tingimustel on võimalik abielu tunnistada tühiseks? Abielu on tühine, kui 1. abielu on sõlminud samast soost isikud 2. abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik 3. kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet. 3. Lähtudes perekonnaseadusest leia veel 4 olulist punkti, mida noor inimene peaks teadma. Selgita ka, miks just selline valik. 1) § 16 Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Noor inimene peaks seda kindlasti teadma, et abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kuna tänapäeval on üha populaarsem abielluda varakult, siis paljud noored seadusega kursis pole. On olukordi, kus meesterahvas üksi peab abielu ülalpidama ning
Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele (perearst, muud andmebaasid (arhiivid)). Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on kliendi jaoks vajalikud ja mis võib olukorda mõjutada või muuta. Antud juhtumi selgitamiseks esmalt peab tegema sotsiaalvõrgustiku uuringu, ehk tausta uuringu. Selgitama välja Alice sugulaste olemasolu ja sugulusastet, vajadusel selgitada sugulastele perekonnaseadusest lähtuvalt ülalpidamiskohustust. Sotsiaalse võrgustiku uuring aitab välja selgitada lähedaste inimeste olemasolu tuttavate ja naabrite seas. Antud juhtumilahenduse meetodiks töö üksikisikuga, kuna kliendisuhe on ühe konkreetse isikuga ja töö kogukonnaga, kuna info saamiseks tuleb tööd teha ka naabritega. Oluline on hoolikalt valida alus, mille põhjal tehakse otsustusi. Minu arvates, ei saa antud juhtumi käsitledes kasutada ühte konkreetsed teooriad. Peab
minema perekonnaseisuametisse ja seal esitama kirjalikult ühise abiellumisavalduse. Abiellumisavalduses avaldavad mees ja naine soovi sõlmida abielu ja ühtlasi kinnitavad, et selleks puuduvad takistused. Abiellumisavaldusse märgib abielluja: · Kas ta soovib säilitada senise perekonnanime, või valida uue · Eelmise abielu lõppemise korral selle aluse · Abielu sõlmimise soovitava aja · Kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni · Mitmendat abielu sõlmitakse · Abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid · Andmed abielule eelnenud kooselu kohta · Abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu (Perekonnaseisutoimingute seadus) Lisaks abiellumisavaldusele tuleb veel esitada mõningad dokumendid: · Mõlema abielluja sündi tõendav dokument
kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Alla 18-aastane isik ei saa olla eestkostjaks. Vanusepiirid lapse soovi ja tahte arvestamisel ning arvamuse ärakuulamisel Perekonnaseadusest tulenevalt lähtub eestkosteasutus või kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Last puudutava sotsiaalhoolekande küsimuse lahendamisel tuleb arvestada vähemalt 10- aastase lapse enda soovi ja tahet. Lapse eraldamisel kodust ja perekonnast tuleb arvestada ka
muu õigusteadmistega isik. Esindajaks Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada võib üksnes vandeadvokaat. Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad / teovõimetu isik / alaealine / piiratud teovõimega isik / kohtunik, uurija, prokurör o seadusjärgne esindus Seadusjärgse esinduse tavaliseks näiteks on lapse esindamine tema vanemate poolt. Tema esindusõiguse ulatus tuleneb perekonnaseadusest, mille § 50 lg 2 kohaselt on vanemal eestkostja volitus ning sellest tulenevad esindusõiguse piirangud §-des 99 ja 100. Näiteks ei tohi vanem võõrandada lapsele kuuluvat kinnisasja ilma eestkosteasutuse nõusolekuta. Teovõimetut isikut, samuti 7- kuni 18-aastast alaealist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Riigi või kohaliku omavalitsuse, selle üksuse seaduslik esindaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus.
seaduslik esindaja või raha on antud seadusliku esindaja nõusolekul ( nn taskuraha reegel). See on lubatud ka alla 7 aastastele lastele. 3) Võib teha iseseisvalt tehingu, kui talle on antud vahendid selleks otstarbeks seadusliku esindaja poolt või seadusliku esindaja nõusolekul. See on lubatud ka alla 7 aastastele lastele. Piiratud teovõimega isiku eest võib teha tehinguid tema seaduslik esindaja. Siin tuleks pöörata tähelepanu Perekonnaseadusest tulenevatele normidele, piirangutele. Seda õigust on piiratud Perekonnaseaduse § 99 ja § 100. Seal on sätestatud need tehingud, millele on vaja eestkoste asutuse eelnevat nõusolekut ning tehingud, mis on keelatud (eelkõige tehingud iseendaga). Seaduslik esindaja võib teha ka ise piiratud teovõime isiku nimel ja tema heaks teha tehinguid, arvestades Perekonnaseadusest tulenevaid piiranguid. Seaduslikud esindajad on eelkõige
kui pärandi oleks vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad (samuti sätestas ENSV TsK). Uue pärandajale kaugemad alanejad sugulased), kes pärivad üheskoos selle osa, mille oleks saanud nende pärimisseaduse kohaselt on seaduse järgi pärima õigustatud alanejal sugulasel, vanemal või abikaasal, ühine vanem, kui ta oleks olnud elus pärandi avanemise ajal. Põlvkondade järgi pärimisel pärivad ühe kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, ja sama astme sugulased oma ühise üleneva sugulase järel võrdsetes osades ehk pärandit ei jagata õigus nõuda pärijatelt sundosa, kui pärandaja on nad jätnud pärandist ilma või on nende pärandiosi mitte isikute arvu järgi vaid põlvede järgi. Kui aga pärija kuulub mitmesse tüvikonda, siis pärib ta vähendanud võrreldes sellega, mis nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral
saada nendelt notari juures nõusolek. Kui eeskosta on määratud, sisi määratakse ka piiratuse maht. Kui kohus peab vajalikuks, siis toob eraldi välja piiratude määr võrreldes tsüsis ära tooduga. 2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud Põhiline reegel on lisaks sellele, et nad iseseisvalt tehinguid teha, võidakse piiratud teovõimega inimese eestkostja olla ja tema eest ja nimel tehinguid teha. Perekonnaseadusest läbi lugeda peatükk 11 (seoses eestkostega). Siin on 2 olkulist §. §50 lõik 2. §99, §100 need on piirangud esindajale. § 99 need tehingud, mille tegemiseks peab eestkosteasutuse eelnev nõusolek. §100 - Need tehingud, mida seaduslik esindaja ei tohi üldse teha. Nt tehinguid iseendaga. Oma abikaasa, õdede ja vendadeg.a. st ta ei tohi tema nimel teha tehinguid WTF. Keelatud on nende tehingute tegemine. (ei tohi 1 lapse vara teisele lapsele või oma õdedele-vendadele jne
eestkotja taotluse ja saada nendelt notari juures nõusolek. Kui eeskosta on määratud, sisi määratakse ka piiratuse maht. Kui kohus peab vajalikuks, siis toob eraldi välja piiratude määr võrreldes tsüsis ära tooduga. 2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud Põhiline reegel on lisaks sellele, et nad iseseisvalt tehinguid teha, võidakse piiratud teovõimega inimese eestkostja olla ja tema eest ja nimel tehinguid teha. Perekonnaseadusest läbi lugeda peatükk 11 (seoses eestkostega). Siin on 2 olkulist §. §50 lõik 2. §99, §100 – need on piirangud esindajale. § 99 – need tehingud, mille tegemiseks peab eestkosteasutuse eelnev nõusolek. §100 - Need tehingud, mida seaduslik esindaja ei tohi üldse teha. Nt tehinguid iseendaga. Oma abikaasa, õdede ja vendadeg.a. st ta ei tohi tema nimel teha tehinguid WTF. Keelatud on nende tehingute tegemine. (ei tohi 1 lapse vara teisele lapsele või oma
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2010 omandatud vara. Eeltoodud seisukohta ei muuda asjaolu, et poolte abielu oli lahutatud enne kehtiva seaduse jõustumist. Nimetatud asjaolul ei ole PKS § 211 kohaldamisel tähtsust. PKS § 210 lg 2 järgi tuleb poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (vt selle kohta ka Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, p 18). (p 9) PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete järgi. ( p 12) Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 järgi kuulus ühisvara hulka üksnes see vara, mis omandati abielu sõlmimisest kuni abielusuhete lõppemiseni, s.o abikaasade isiklike ja varaliste suhete lõppemiseni (p 12, 13). Ühisvaraga tehingute tegemine: 13.11
Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegiga kaasneb solidaarvastutus. Kohtulik hüpoteek Selle hüpoteegi võib seada kohus, et tagada sellega hagi (kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue). Kohtulik hüpoteek seatakse enne kohtuotsuse tegemist. Kohtulikku hüpoteeki ei saa sisse kanda juhul, kui kinnistustaamatus on keelumärge. PEREKONNAÕIGUS Mis on perekond ? Perekonnaseadusest mingisugust legaaldefinitsiooni ei tulene. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Perekond rohkem sotsioloogiline. Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt
subjektile. Nõuet võib esitada peale nõude tekkimist üldiselt 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses teisiti sätestatud. Aegumistähtaega ei või poolte kokkuleppel muuta. Aegumist ei kohaldata: 1. kinnisraamatusse kantud asjaõigusest tulenevatele nõudele 2. kinnisasja piiride kindlakstegemise nõudele 3. vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise suhtes 4. perekonnaseisusuhetest tulenevale nõudele, kui perekonnaseadusest ei tulene teisiti. Aegumist võidakse mitte kohaldada ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Aegumistähtaja kulg algab päevast millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguserikkumisest. Teatud juhtudel võib aegumine peatuda või katkeda ehk alata otsast peale. Aegumise tähtaeg peatub, kui: 1. teovõimetul isikul ei ole esindajat 2. hagi esitamist takistab vääramatu jõud 3. kehtib erakorraline seisund või eriolukord 4. on kehtestatud moratoorium 5
mittepärandatavuse kohta. Eesti nimesüsteemile on omane ühekordne perekonnanimi; kaheosalisi perekonnanimesid esineb vaid erandina. Nende juurdetekitamine ei oleks mõistlik. Eelnõu kohaselt abiellumise korral isiku soovil moodustatav kaheosaline perekonnanimi ei oleks pärandatav, küll aga saaks pärandada seniseid kaheosalisi perekonnanimesid. Perekonnanimede perekonnaõiguslik regulatsioon on isikunimeseaduse eelnõusse üle võetud praegu kehtivast perekonnaseadusest peaaegu muudatusteta. Isikunimeseaduse eelnõu täpsustab olulisel määral kehtivas perekonnaseaduses eesnimele esitatavaid nõudeid. Seaduseelnõu järgi võib lapsele panna kuni kolm lahku kirjutatud nime või kaks sidekriipsuga seotud nime; ei ole lubatud panna nime, mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommete või eesti nimetavaga; ei või mõjuva põhjuseta panna tavatut eesnime, mis keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava
Põhiline reegel: piiratud teovõimega isiku eest võib teha tehinguid tema seaduslik esindaja. piiratud teovõimega isik seaduslik esindaja tehingu teine pool (tehing toimub siiski piiratud teovõimega isiku ja tehingu teise poole vahel) Nt. vanemad müüvad kinnistu, mis on lapse nimel; nad on esindajateks, tehingu pool on ikkagi piiratud teovõimega isik (laps). Kui ta tehingu ikkagi teeb, siis on oluline teada piiranguid, mis seadus seaduslikule esindajale seab. Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100) §100 on sätestatud tehingud, mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on? linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. § 100 on antud, mida eestkostja ei või üldse teha. Nt. ei või ta teha tehinguid iseendaga. Nt. vanavanemad on pärandanud lapsele kinnistu, siis saaks laste seaduslik esindaja müüa kinnistu endale; va. kingitused, nt
Põhiline reegel: piiratud teovõimega isiku eest võib teha tehinguid tema seaduslik esindaja. piiratud teovõimega isik ←→ seaduslik esindaja → tehingu teine pool (tehing toimub siiski piiratud teovõimega isiku ja tehingu teise poole vahel) Nt. vanemad müüvad kinnistu, mis on lapse nimel; nad on esindajateks, tehingu pool on ikkagi piiratud teovõimega isik (laps). Kui ta tehingu ikkagi teeb, siis on oluline teada piiranguid, mis seadus seaduslikule esindajale seab. Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100) §100 on sätestatud tehingud, mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on? – linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. § 100 on antud, mida eestkostja ei või üldse teha. Nt. ei või ta teha tehinguid iseendaga. Nt. vanavanemad on pärandanud lapsele kinnistu, siis saaks laste seaduslik esindaja müüa kinnistu endale; va. kingitused, nt
annaabi.ee 
