Perekond eile,täna ja homme Perekond sünnib kahe inimese armutundest, kellest saavad mees ja naine; nende armastusel ja üksmeelel põhineb kogu perekonnahoone. Sellest armastusest tuleneb ka vanemlik armastus ning laste armastus oma vanemate ja üksteise vastu. Armastus on pidev valmisolek anda ennast teisele inimesele, tema eest hoolitseda, teda hoida; rõõmustada tema rõõmu üle ning tunda kurbust tema murede üle, nagu oleksid need sinu enda omad. Peres peab inimene jagama teise kurbust ja rõõmu mitte ainult tunnetes, vaid ka elu ühtsuses. Abielus saavad mure ja rõõm ühisteks. Lapse sündimine, tema haigus või isegi surm -- kõik see liidab abikaasasid ning süvendab nende armastust Viimase neljakümne aasta jooksul on perekonna institutsiooniga toimunud suured muutused. Euroopa maades on abielude arv oluliselt kahanenud, kusjuures suurim abiellumuse langus on aset leidnud Baltimaades.. Naise esmaabiellumise vanus ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS, EURO EILE,TÄNA JA HOMME Juhendaja: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Turismiteaduskond Teeninduskultuur eile, täna, homme Referaat Pärnu, 2008 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................3 Teeninduskultuur eile........................................................................................4 Teeninduskultuur täna.......................................................................................6 Teeninduskultuur homme..................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................................
Perekond eile, täna, homme. Essee Nagu me teame, on meil kõigil oma pere. See võib olla nii suur kui väike. Perekond on inimese elus kõige tähtsam, see mõjutab olulisel määral inimese elukeskkonda, õpetab kohustusi ja ka õigusi ning annab tugeva lükke inimese tuleviku suunas. Juba ajaloost võime saada infot perekonna moodustumise kohta, kui mees hankis oma lähedastele toitu ning ka kaitses neid. Vanaajaga võrreldes on toimunud perekonnaelus palju muutusi. Samas pole tänapäeval palju infot muistse pere kohta, aga võime oletada, et tänapäeva perekonnad on siiski erinevad võrreldes vana aja perega. Perekond arenes välja juba väga kaugel minevikus, kui mees ja naine elasid koos suures rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näi...
Perekond täna, eile, homme. Perekond-see on midagi, mis on igal inimesel individuaalne, selle all mõtlen ma, et igaüks mõistab seda terminit erinevalt, vastavalt perekonnale ja erinevatele arusaamadele ning väärtushinnangutele. Perekonnaelu on aegade jooksul muutunud ja muutub ka edaspidi, arvan mina. Euroopas on viimaste aastakümnete vältel abiellumiste arv oluliselt vähenenud, kui see oli seda varem. Kõige suurim langus on just nimelt toimunud Baltimaades. Uurimus näitab, et naiste vanus esmaabiellumisel on kasvanud. Abiellutakse keskmiselt kuskil 25 aastaselt. Sündimiste arv on samuti kahanenud, ning see on tegelikult suureks probleemiks kogu Euroopas. Suurim sündimise langus on toimunud Euroopa Liidu uutes liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis. Aina rohkem sünnib lapsi, kelle vanemad ei ole abiellunud ning see näitab ka seda, et inimesed on hakanud viimasel ajal lihtsalt koos elama ning, et abiel...
Maardu- eile, täna ja homme Mõeldes Maardule, mõtlen kui Euroopa väikelinnast, erinevate rahvuste linnast, oma kodulinnast, kus olen üles kasvanud. Igaüks meist näeb Maardut oma vaatepildis erinevalt. Inimestel on erinevad huvid, noorematel ja vanematel erinevad vajadused. Maardul on pikk ajalugu, millest kõnelevad veel tänapäevalgi looduse iseäralikud pinnavormid, kus kunagi kaevandati fosforiiti või hiigelsuur hüljatud keemiatehase kompleks-meenutades meile kunagist tööstuselu. Kaugemasse aega saab mõttes rännata, kui jalutada Rootsi-Kallavere küla vahel või minna uudistama Maardu mõisa uhkeid hooneid. Läbi ajaloo on Maardu olnud tähtsaks transpordi sõlmpunktiks ida ja lääne vahel. Täna randuvad Muuga sadamas suured kaubalaevad ja kolossaalsed tankerid. Pea sama tähtis on raudteetransport- mille olulisus planeeritava Rail Balticuga veelgi kasvaks. Maardul on hea bussiühendus Tallinnaga ja tulevik...
Perekond eile, täna ja homme Katriin- Eliis Brecher Inimesed on läbi aegade tähtsustanud perekonda kuulumist ja üleüldise peretunde olemasolu. Tihti võib inimestel meelest minna perekonna olulisus, mida see endast nõuab ning mida see samaaegselt vastu pakub. Kunagi oli perekond ettenähtud lihtsalt paljunemise eesmärgil, kuid mida aeg edasi seda enam see arusaam muutus. Ajaloos on perekonna mõiste tihti muutunud, pea igal ajastul oli oma arusaam perekonnast, selle otstarbest ja olulisusest. Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta.Põhiliseks eesmärgiks oli ihtsalt järglaste saamine ja väljasuremise ennetamine. Õpetamine käis mängu ja eeskuju najal. Pikkamööda kujunesid osade meeste ja naiste vahel ka pikemajalised suhted, p...
Me pole täna need, kes olime eile Kes ma olen? Olen näitleja, kes päeva jooksul muudab mitmeid kordi rolle igapäevaelus. Olen õde, tütar, sõber, lapselaps, unistaja, koolilaps... Ja neid rolle tuleb muudkui juurde. Öeldakse, et aeg ravib haavad. Seega seda muutust peaks minuga tegema aeg. Aga mis on aeg? Kella seierite liikumist vaadates ei märka ma ehk muud, kui vaid enda vananemist. Tähendab muudan ma end ise läbi kogemuste, teadmiste, pettumuste ja teiste inimestega koos eksisteerimise. Kui ma olin alles väike, selline 5 aastane tirts, siis kindlasti oli minu suur soov saada suureks. Minu kingi ja jõulusoovideks olid mänguasjad, mis tol ajahetkel popid olid. Mulle meeldis vaadata lastesaateid, lugeda muinasjutte, mängida koos sõpradega, koguda igasugust eluks vajalikku staffi, mis nüüd tagantjärele mõeldes lausa kentsakas oli. Loomulikult on paljut lapseeast minusse jäänud. Mulle meeldivad endiselt õnneliku lõpuga film...
Minu kodumaja eile, täna ja homme. Referaat. Koostaja: Juhendaja: Kutseõpetaja Kool: Hoone asukoht. · Minu kodu asub Hoone otstarve läbi aastate · Hoone otstarve on läbi aastate olnud tsiviilhoone. Kasutatud materjalid algselt · Vundament on valatud säästbetoonist · Väliseinad on laotud väikeplokist (20cm* 6cm) silikaadist tellisvooder 12cm · Sisemised kandeseinad on laotud silikaattellistest 25cm vaheseinad on laotud silikaattellistest 12cm · keldri ja esimese korruse vahelagi on monteeritavatest paneelidest. Teise ja kolmanda korruse vahelagi on puittaladest(20*8cm vahekaugusega 75-85cm) · Katusekandjateks on sarikad (20*6)Sarikatele on naelutatud laudis (2.5cm) millele on peale pandud ruberoid · Alumine korstna osa on laotud punasest savitellistest. Korstna ...
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1. Kirjutatakse kirja peale 2. Selle pealt vaatad aega 3. Eile, ... , homme 4. Neid kantakse silmadel 5. Kui miski ei tööta, siis on ta... 6. Mitte kole 7. Kui raamatus on 800 lk, siis on ta... 8. Tagab korrakaitse 9. Sellega sõidetakse 10. Teatripiletil on kirjas iste... 11. Omama 12. Nüüd 13. Kui ei maksa palju 14. Kui ei ole palju S P H B W K C O A J I E
Ühed mustad mõlemad. Ühed veidrikud mõlemad. Alguses valguse salgasid. Alguses naised nad salgasid. Pärast põhjasid pimedust. Pärast üksteisesse armusid. Valgus kinni, pimedus lahti, Suu kinni, tuli kustu. pimedus kinni, valgus lahti. Põsed punni, tegutsen sutsu. Ühed mustad mõlemad. Ühed veidrikud mõlemad. Kalju Lepik ,,Eile nägin ma Eestimaad" ,,Eile nägin ma Sindi linna" Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Nägin hurtsikuid, saunasid, Nägin konisid, pudeleid, nägin bagaazi ja paunasid, nägin bomse ja kaabakaid, väljal kivivõsa aunasid väljas pingipeal aelesid - eile nägin ma Eestimaad! eile nägin ma Sindi linna! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Lagunud talumajasid! Lagunenud kutsekooli! Oh kui rammetuid rajasid! Oh jalgu murdvaid kõnniteid!
Juhan Liiv (1864-1913) Luule ja elulugu Juhan Liivi luuletusi „Sina ja mina“ „Mets kohas...“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Rändaja“ „Ta lendab lillest lillesse“ „Mine, mine, lumekene“ „Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ning tema sõnavara ol...
samaväärsest osalausest. Rindlauses asuvad osalaused üldiselt järjestikku ning need on suhteliselt iseseisvad. Rindlauset saame kergesti muuta lihtlauseteks. Nt. Tõnu sõi ja jõi. Tõnu sõi. Tõnu jõi. Et ühendada lauseosi, kasutatakse komastamist, sidesõnu, üldlaiendeid või kirjavahemärke. Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt. Marju pesi pesu ja laulis. Eile tantsiti ning lauldi kogu öö. Ma ei joo ega suitseta. Eraldav sidesõna või, mille ees koma ei kasutata. o Nt. Kas sa tantsid või laulad? Vastanduvad sidesõnad kuid, aga, ent, vaid, siiski, ometi. Nende ees kasutame alati koma. o Nt. Tõnu armastas Marjut, aga vihkas naabrinaist Jutat. Juta solvus, kuid andestas peagi. Marju teadis, ent ei öelnud midagi. Tõnu ei maganud, vaid
Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta ...
Otsekõne Otsekõnes on edasi antud kõneleja täpne sõnastus. Et lugeja saaks teada, kes räägib, lisatakse otsekõnele saatelause. Saatelause võib paikneda 1. otsekõne ees, nt Ema ütles: „Nägin eile põnevat filmi.” (Saatelause: „Otsekõne.!?”) 2. otsekõne järel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema. („Otsekõne,!?” saatelause.) 3. otsekõne keskel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema, „ja soovitan seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB! Otsekõne lõpus võib olla ka hüüumärk või küsimärk. Kaudkõnes on mõte edasi antud kellegi teise sõnastuses, nt Ema ütles, et ta nägi eile põnevat filmi. Üte Üte on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse alati muust lausest koma(de)ga. Üte on alati nimetavas käändes. Üte võib paikneda
suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad „Eile näen ma eestimaad“ korra aastas just jaanipäeval Jürgen Rooste mõisa avarale õuwele mõdu mekkima eile näen ma eestimaad itaallaste ärikeskusi eile näen ma eestimaad ameeriklase mõisa klaasmetallmaju vanalinnas millenniumikella ja läänelikke söögikohti kust tähendab valu mida tunneb valge maakas saab kõhtu vaid liblikas kui ta surutakse maohaavad puutoikaga liiva tähendab näha valu mida
Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu.
Eile näen ma Eestimaad töötad kuskil koolmeistri tunnitasuga Autor: Jürgen Rooste: torumehe päevapalgaga eile näen ma eestimaad olge lojaalsed itaallaste ärikeskusi või pühkige omi tagumikke ameeriklase mõisa vanade ajalehtedega ostet odavamalt milline valik suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad näha eile eestimaad korra aastas tähendab valu mida tunneb valge just jaanipäeval liblikas kui ta surutakse mõisa avarale õuwele mõdu mekkima puutoikaga liiva tähendab näha valu mida eile näen ma eestimaad kallavad endast madalad pilved klaasmetallmaju vanalinnas harimatta maa pääle
Uudiste analüüs Kolm hea pealkirjaga uudist: 1. Palin süüdistas Obamat semutsemises terroristidega www.postimees.ee Oliver Tiks 05.10.2008 1.1. Juhtlõik vastab kriteeriumitele. Vastab küsimustele: Mis? Avalikkusele esitatud teade Obama sõprussuhetest ,, terroristidega ,, Millal? Eile Kes? Sarah Palin Juhtlõigus esitatakse kõige uudisväärtuslikumad punktid, lõik tekitab lugemise vastu huvi. Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 23 sõna USA...teatega, et ...terroristidega". Aktiivne tegusõna: sokeeris 1.2. Struktuur vastab kriteeriumitele. Juhtlõik on sobiv. Teema arendus on paslik. See laiendab juhtlõigus kirja pandut, materjal on esitatud loogiliselt ja igas lõigus on uus alateema.
Pearu No on alles raske hommik. Eile sai ikka kõvasti viina võetud, küll nüüd kõik mehed seal kõrtsis teavad mis mees ma olen ja kui palju ma kannatan. Oi näe, magussai. Unustasin vist eile lastele anda. Kahju ainult, et Andrest eile kõrtsus polnud. Oleksin tahtnud temaga paar asja ära õiendada, aga nüüd pean jälle kohtusse minema. See mees ikka ei anna mulle rahu, on alles sitke vennike. Või tema otsib õigust, kuid mis õigust sa siin Vargamäel tahad. Minu arust võidab see, kes on kavalam. Ühes asjas oli siiski Andres õige valiku teinud, see oli tema kadunud naisuke Krõõt. Ma siiamaani mäletan tema heledat häält kui ta sigu minu maa pealt ära ajas. Küll Krõõt oli ikka väärt naisuke
Tegumoekategoorial laiemas mõttes on kaks liiget: aktiiv ja passiiv. Morfoloogilist aktiivi ja passiivi on nende eripärasest tähendusest johtuvalt tavaks nimetada isikuliseks tegumoeks ehk personaaliks ja umbisikuliseks tegumoeks ehk impersonaaliks. Isikuline tegumood Isikuline tegumood on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt on tavaliselt väljendatav alusena, nt Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse siiski ka üldisikulistes lausetes, nt Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 3 Umbisikuline tegumood Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi elus tegija, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi.
3. Korduvate määruste puhul tuleb jälgida mõiste mahtu. • Visuaalne reegel – koma ei panda. nt Elasin pikka aega Pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. (kohamäärus) nt Elasin pikka aega Saare maakonnas Kuressaare linnas Pikal tänaval. (kohamäärus) nt Ma olen sündinud 5. märtsil 2006. aastal. • Mõistemahult samad – koma pannakse. nt Olen elanud Saare maakonnas, Pärnu maakonnas ja Harju maakonnas. nt Eile, 6. oktoobril toimus koosolek. nt Täna, 7. oktoobril, teisipäeval kell 14.30 lõpeb eesti keele tund. (kellaaja ees koma pole, sest kellaaeg on üks hetk päevast, mahub teise sisse, seega koma ei ole) • Ametlikus keeles kasutatakse määruesid nimetavas käändes (nt CV) ja sel juhul eraldatakse määrused alati komaga. nt Marit Tarkin, 07.10.2014, Kuressaare Gümnaasium • Erinevaid määruseid (aeg – millal?, koht – kus?, viis – kuidas
(minu arvates oli see kotka oma). Viisin asitõendid politsei jaoskonda ja läksin koju. Mu nimi on John Smith kui te seda veel ei teadnud. Hommikul esimese asjana läksin haigla seda vanameest vaatama. Arst ütles: ,, Ta on nüüd valmis selgitusi andma ,kuid ta räägib kogu aeg mingist vanast kellast " . Kui ma jõudsin vanamehe juurde nägin, et ta süda oli just seiskunud. Arstid ütlesid, et see tuli vanadusest. Läksin panka inimesi küsitlema. Fuajees ütles üks preili et eile oli töödanud tema õde ja et too oli läind poodi. Ma ootasin ta ära ja siis hakkasin teda küsitlema.Ta rääkis mulle, et see vanamees oli olnud hirm rikkas ja et eile oli varastatud tema seifist iidne kullast kell. Läksin vaatasin turva kaamerate linti nägin sealt röövli punti kellel olid linnu suled peas. Mul meenus, et eile leitsin linnu sule maast. Rautselt oli see ühe röövli oma. Viisin linnu sule laborisse, kus võeti sellelt juuksekarv millelt võeti DNA.
Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad, väike maja nagu valge häll. Epiteete- sininiiske õhtu, tumm, valge naerupude, vana, madal kummut. Personifikatsioone- pea pudenev, lilled, iseenda lõhnast joobund, päike ära jooksnud. Metafoore ja sümboleid- sünnin linade valevast vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad. Allegooriat- täna on tulnud ning eile suri, kurvad rõõmud. Luulekujundid teevad lugemise põnevamaks. Luuletaja peidaks teosesse nagu väikeseid mõistatusi, mida lugeja peab lahendama. Samuti on kujundite ülesanne kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Minu lemmikluuletus sellest teosest on “Hommik”. Luuletus jäi mulle silma tänu oma põnevatele kõnekujunditele, mis aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Samuti sisaldab luuletus
anymore. We don’t live together. Me ei ela koos. They don’t live next door Nad ei ela enam meie kõrval. anymore. PAST SIMPLE – lihtminevik – LÕPETATUD SEISUND VÕI TEGEVUS I finished the project yesterday. Ma lõpetasin selle projekti eile. You finished Cambridge University. Sa lõpetasid Cambridge ülikooli. He finished art school last year. Ta lõpetas kunstikooli eelmisel aastal. She finished cleaning the house at 10 Ta lõpetas maja koristamise kell 10. We finished homework two hours ago
sinuta öö, kel polegi piirt, sinuta kevade olen, pole üht lillekest, sinuta puu, kellel ainustki lehekest; taevas siis olen, kel ei ainustki tähekest. Sinuta olen ma udune ilm, nägemata silm. Sinuta olen ma uneta öö, sinuta töö ei olegi töö. Sinuta pisar olen, mida valu pole toond, sinuta loom olen, mida keegi pole loond. Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaazi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik,
............................................................................. 79 Lisa 1 ........................................................................................................................................ 83 5 Sissejuhatus E-turunduse teemal on suhteliselt lihtne end internetis leiduvate materjalide abil harida, kui tead, mida otsid. Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus see, mis kehtis eile, ei pruugi enam täna 100% paika pidada, tasubki otsida kõige värskemat infot. Samas on siin äärmiselt oluline leida internetis laiali olevast infotulvast üles usaldusväärsed allikad ning tunda ka tausta – mida varem on tehtud, mis toimib ja mis mitte ning milliseid elus, äris, turunduses ja kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei
· 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud ka Kodavere murrakus raamatut ,,Peipsi peal" ja ,,Pahased naabrid" , ,,Igapäevane lugu". · Kõige esimene raamat oli ,,Kümme lugu" (1893) · Tal on üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Luule temaatika ja zanrid
TEKSTIÕPETUS 12. klass NIMI: Pillerin Pihelgas Asenda kõrvallause sobiva lauselühendiga ja pane vajalik(ud) koma(d). Kui raamatu kätte võtsin, unustasin kõik muu enda ümber. Raamatu kätte võtnud, unustasin kõik muu enda ümber. Töödejuhataja, kel oli käes ruupor, jagas meile pidevalt korraldusi. Töödejuhataja, käes ruupor, jagas meile pidevalt korraldusi. Post, mis eile püsti pandi, oli tänaseks viltu vajunud. Post, eile püsti pandud, oli tänaseks viltu vajunud. Ralliauto, mis kurvist välja kihutas, pidi võistluse katkestama. Ralliauto, kurvist välja kihutanud, pidi võistluse katkestama. Kui film oli lõpuni vaadatud, heitis isa puhkama. Film lõpuni vaadatud, heitis isa puhkama. Poisivolask, kes hoidis käsi taskus, vaatas ülemusele ülbelt otsa. Poisivolask, käed taskus, vaatas ülemusele ülbelt otsa.
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am E work working I, you, we, they have worked I, you, we they have bee V He, she, it He, she, it is He, she, it has He, she, it has b I works working worked ...
peegeldusid linnatulede valgusvihud, lamasid kaks surnukeha. Abrahami sisemus muutus õõnsaks ning järgmisel hetkel kostis numbris uksekoputus, mille peale ta ehmus. Pea oli mõtetest tühi ja hetkeks talle tundus, et kõik ümbritsev oli kadunud, kuid järgmisel momendil tabasid tema aju koputuse helilained kui noad. Peas oli kakofoonia ja otsustusvõimetus. Lõpuks puudutasid jalad põrandat ja ta astus ukse poole, kuid poolel teel jäi seisma ning mõtles järele, mida täpselt oli ta eile teinud. Tean, et mul oli eile palju tegemist, kuid mida ma täpselt tegin, mõtles ta pingsalt. Ta pilk langes laual asetsevale pealtnäha tavalisele karbile. Lähenes sellele ning leidis seest kaks tulirelva ja palju padruneid. Olime saadetud siia missiooni täitma, tabas teda järsku. Uks tema selja taga lendas eest ning sisse jooksid maskidega mehed üleni mustas, kuid Abraham ei jõudnud reageerida ja tundis lõikavat valu kuklapiirkonnas. Järgmisel hetkel lebas ta teavuseta maas.
Juhan Liivi luuleanalüüs Juhan Liiv oli üksindane luuletaja. Paremad luuletused kirjutas ta siis, kui oli haige. Tema luules saab eristada neli teemat - loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule. Mulle nendest enam meeldib isamaa- ja loodusluule. Liiv oli realist. Ta kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Näiteks isamaluules näeb ta neid hädasid ja probleeme mis tegelikult olid. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunenud talumajasid! (,,Eile nägin ma Eestimaad!") Juhan Liivi luuletuses väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta usub, et Eestist saab kunagi iseseisev riik ja kõik muutub paremaks. Iga eht südamelöök sinu eest, oh Eestimaa, minu elu võtab ta
Katse tulemused kirjutaksin ma üles ja hiljem analüüsiksin joondiagrammina. Näidis tulemuste märkimiseks: 1. päev Ärkasin sama vara, kui tavaliselt 2. päev Ärkasin samal ajal aga polnud enam nii väsinud 3. päev Muutsin kella minut varajasemaks ja ärkasin minut varem 4. Ärkasin samal ajal mis eile 5. Ärkasin samal ajal, mis eile ja polnud nii väsinud 6. Määrasin minuti võrra varajasemaks ja oli juba lihtsam varem ärgata 7. ... Analüüs: Kui kaua kulub kümne minuti võrra varem ärkamiseks? 10 9 8 7 aeg (minutites) 6 5
36. Kaudne kõneviis e kvotatiiv, iseloomustus ja näited. Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset väidet. Teade pärineb kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, näiteks Jüri olevat eile maale sõitnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, näiteks ela/vat, ole/vat elanud, ela/nu/vat, ela/ta/vat. 37. Möönev kõneviis e jussiiv, iseloomustus ja näited. Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib
Määrsõna Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 Määrsõna on muutumatu või vaegmuutuv sõna, mis väljendab kohta (väljas), aega (täna), viisi (kiiresti), seisundit (lahti), määra (palju), suhtumist (kahjuks) jm. Kohamäärsõnad. - , , . : Kuhu? Kus? Kust? ( -sse,-s,-st; -le,-l,-lt) Läheme välja mängima. Väljas on külm. Väljast tulid lapsed. Sõidame sinna täna õhtul. Kaugele ei tohi minna. Läksime üles aeglaselt. Ülevalt näeb kaugele. Seal on ilus loodus. Kuhu? ? Kus ? ? Kust ? ? Ette Ees Eest Sisse Sees Seest Taha Taga Tagant Maha Maas Maast Välja Väljas Väljast Alla All Alt Eemale Eemal Eemalt Kaugele Kaugel Kaugelt Ku...
protsenti kavandatust. Suurpõleng Frøya saarel näitab rahunemise märke. Kahjutuli liikus öösel edasi kiirusega 30 kilomeetrit tunnis, laienedes igasse ilmakaarde.Hommikul oli tule levik aeglustunud.Praeguse seisuga näib, et tuli ei ähvarda asustatud ala ning täiendavat evakueerimist pole kohe korraldada vaja.Ohupiirkonnas elavaid inimesi on evakueeritud 180, kuid kuna mõned on ilmselt lahkunud omal initsiatiivil, siis päris täpset numbrit teada pole.Norra meedia kirjutas eile õhtul, et tuleõnnetus võis saada alguse matkal viibinud koolilapse välgumihkliga mängimisest. Politsei pole seda veel kinnitanud. Putin pani Ukraina abiraha ootele. Venemaa president Vladimir Putin hoiatas eile, et Moskva ootab enne 15 miljardi dollarilise abipaketi lõplikku rakendamist ära Ukraina uue valitsuse moodustumise.«See kõik oli Moskva poolt väga väga ettearvatav. Nad üritavad survestada Ukraina poliitikuid moodustama valitsust, mille
SUPPOSE/SUPPOSING (peaaegu sama, mis if) Type 2 Type 1 · Past Simple kujuteldav olukord, vastandub If he came back he won't be (=will hetkeolukorrale late last night,Kui not be) on time for Suppose/Supposing II, would +I ta jõudis eile work today. ei jõua õhtul hilja tagasi, ta täna õigeks Suppose/Supposing he stood you ajaks tööle. up, what would you do? Type 2 Type 3 Suppose/Supposing you met a film
nendest talle ravimeid tegema. Käime Senniga igapäev ka seenel ja marjul, et valmistada nendest kõigile toit, ning samuti hoiame tänu nendel Sulevil hinge sees. Täna oli väga eriline päev, sest saak oli eriti rikkalik saime hulganisti mustikaid, pohli, jõhvikaid. Tagasi jõudes peavad ka mehed endale kargud alla ajama, ning sammud metsa poole seadma. Täna on neil plaan minna jahile, et saaks valmistada midagi rammusamat kui marjad ja seened. Eile olid mehed valmis saanud uutest sarvedest valmistatud odaotsadega, mis olid väga hoolikalt viimistletud.Välja otsitud mõrrad, võrgud, kahvad ja õngekonksud viitasid sellele, et plaan on ka järve ääres kalaõnne proovida. Mehed on õppinud nii kalastamist kui ka jahil käimist põlvest põlve, ja see on väga oluline oskus meie elus. Liha on üks olulisim toit, mida oleme metsasaaduste kõrval harjunud sööma.
Minu päev kammkeraamika asulas Tere! Mina olen Alvis. Olen 43-aastat vana. Elan koos oma suure kogukonnaga, mille suuruseks on 21 inimest, Kagu-Eestis. Täna on meil leinapäev, sest eile suri üks meie kogukonna liige vanadussurma. Õhtul matame ta maha, kuid enne tuleb tuleb ära teha päevased toimetused. Hommikul vara läheme juba jahile ning tagasi kui tagasi oleme jõudnud, ajame naised üles. Natuke hiljem lähevad naised taimi ja seeni korjama, milleks on mustikad, pohlad, jõhvikad, puravikud, kuuseriisikad. Taimedest valmistavad naised kogukonnale hommikusööki. Kui naised on tagasi jõudnud, aetakse meid, parimaid kalureid, kalale. Kala püüame
Alkoholi müügipiirangud Eesti ühiskond liigub pidevate muutuste teed. See , mis eile oli nii iseenesestmõistetav, ei pruugi seda olla enam homme. Inimest, kellega eile mõnusalt vesteldud sai, ei pruugi enam täna olla. Miks? Põhjusi võib olla mitmeid. Üks neist võib olla alkohol, mida peetakse tarkade inimeste joogiks ja mida Eesti inimesed tarbida üldiselt ei oska.Iga alkohoolne jook kustutab osakese meie reaalsustajust. Ta paneb unustama ohud ja uinutab alalhoiuinstinkti. Veidi purjus olekus istume autorooli, mis see tilk ikka teeb...... Ja jälle on juures mõni õnnetu pere.
Nt vormis elavat ei kajastu pöörde- kategooria. Üksikutel pöördsõnavormidel puudub üldse seos pöördsõna morfoloogiliste kategooriatega, ntelada. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Nt lauses Ma käisin eile teatris on käisin pöördsõna finiitne vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab pöördekategooriast ainsuse 1. pööret, tegumoekategooriast isikulist tegumoodi, ajakategooriast lihtminevikku, kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi ja kõneliigikategooriast jaatavat kõnet. Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning milles pöördsõna morfoloogilised kategooriad saavad
Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome Määrsõnad Näitavad aega, kohta jne Kus? Kuidas? Miks? Eile, seal Kaassõnad On koos teiste sõnadega - Üle (tee), (seal) pool Sidesõnad Seovad sõnu, lauseid - et, ning, ja, aga Hüüdsõnad Annavad edasi hüüde - Ai, hurraa, appi 6) Sidesõnad Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega: Et, sest, kuid, vaid, aga seisavad koma taga. Ja, ning, ehk, ega, või ette koma ei käi. 6) Suur ja väike täht
ei mahtunud. Võrreldes eelmise kogumikuga, on siin veel näha Juhan Liivi siirust ja armastust oma isamaa ning looduse vastu. Isamaalisi luuletusi on siin palju ning need kutsuvad üles armastama oma isamaad. 5.6 MINU LUULE 67 luuletusest koosnev kogumik sisaldab ohtralt isamaalisi ning loodusteemalisi luuletusi, kogumikus on palju luuletusi, mis on tänapäeval saanud väga populaarseks. EILE NÄGIN MA EESTIMAAD! Raudteel Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaazi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasideile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid!
ÜHENDVERBID (NB! Ühendverbe on tegelikult väga palju. Siin on toodud vaid mõned valitud näited nende kohta.) BLOW UP (explode): The factory was blown up yesterday. (Tehas lasti eile õhku.) BREAK DOWN (stop functioning): My car broke down yesterday. (Mu auto lakkas eile töötamast.) BREAK IN ON (interrupt): He broke in on my conversation with mom. (Ta segas vahele mu vestlusele emaga.) BRING UP (mention a topic): Jenny brought up that song again. (Jenny võttis jälle selle laulu kõne alla.) BRING UP (raise children): Deborah has to bring up four children. (Deborah'l peab nelja last kasvatama.) CALL OFF (cancel): The meeting was called off. (Koosolek jäeti ära.) CALL ON (visit): The doctor called on Helen. (Arst käis Heleni juures.)
Moskva eitas inimkaotusi Süürias Venemaa kaitseministeerium eitas väiteid, nagu oleks Süüria sõjalise operatsiooni käigus saanud surma ka Vene sõdureid. . «Kinnitame uuesti, et Venemaa relvajõududel pole olnud Süürias kaotusi,» seisis ministeeriumi avalduses, mille kohaselt ei vasta tõele välismeedia teated Vene sõdurite surmadest Süürias. Venemaa viib Süürias läbi õhurünnakuid septembri lõpust. Viimati teatasid lääne uudistekanalid Vene sõdurite surmast eile. Lisaks teatas Ukraina eile, et annekteeritud Krimmi toodi Süüriast kümnete Vene merejalaväelase surnukehad. Ossinovski: pagulased ei too massiliselt nakkushaigusi , Eestis on kokku lepitud, et kõik pagulased läbivad tervisekontrolli ja kui neil on nakkushaigusi, siis need ravitakse kiiresti välja. Eestis on pidev valmisolek nakkushaiguste raviks. Kokku on nakkushaiguste raviks olemas 157 voodikohta, nende hõivatus on keskmiselt 65 protsenti, seega on kapiisav varu
faksi või e-posti teel. Trükitakse kahes eksemplaris. 3.Milline peab olema ametikirja tekst ? Mida tähendab lühend KISS? Ametikirja tekst peab olema, lühike, täpne ja selge, keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud, loogiliselt üles ehitatud. K-eep I-t S-hort and S-imple 4.Kuidas trükitakse ametikirja tekst? Tee kaks näidet. Kirja tekst trükitakse plokkstiilis, mitmuse esimeses või ainsuse kolmandas pöördes kindlas kõne viisis. (mitmuse I pööre-nt Me käisime eile linnas. Ainsuse III pööre- nt Isa käis eile linnas. Buss väljub kell 10). 5.Mis mõjutab kirja loetavust ? Põhjenda. Kirja loetavus mõjutavad lausete ja lõikude pikkust (10-12 sõna lauses). Pikad laused väsitavad, mõte kaob ära. Lühikesed laused muudavad teksti tuimaks , hakituks. Lõikude puudumine mõjub monotoonselt ja ei teki soovi dokumenti lõpuni lugeda. 6. Nimeta ja selgita lahti kirja loogilised osad.
Ta leiab ühte huvitava kandidaadi: Dagobert, kutsutud ka Mustpea, tuntud oma eriliste tegude ja ka hea isu pärast. Murf helista Dagoberdi mobiilile ja palub talt väikest intervjuud. Dagobert sööb just hommiksööki. Aga ta saab kohe tulla kui see nii tähtis on. Muideks, ta istub poole tunni pärast Murfi büroos, naeratav ja singivõileib peos. ,,Nagu te võibolla olete kuulnud", ütleb Murf, ,, keegi on eile õhtul varastanud Nofretete, teie olete ekspert ja teate ,et see oli peaaegu võimatu. Ja see inimene on ka joonud veini ja söönud võileibu. Teiste sõnadega: Ma tean, et see võisite olla ainult teie!" Dagobert naeratab ikka. ,,Üks hetk, Murf, tasa! Miks mina? Eile õhtul, te ütlete? Vabandust, mul on suurepärane alibi. Ma võin teile täpselt öelda, kus ma olin: ma olin koos enda emaga. Ta teeb väga hästi süüa. Me sõime ja rääkisime terve õhtu mu tulevikust
Nende sõbrus suhe soojeneb kuna Valerie võttab Georgi nagu täiesti tavalist poissi. Georg kutsub tütarlapse ballile ja teevad oma suhte avalikuks. Valerie on veendunud, et tema uus elu on alanud ja ta kuulub tervikuna Schwerinborgi. · ,,Külmkappi tangima tähendab Martin Winslow' keelepruugis, et kui ma hiljem diivanil olesklen, leidub tal minu jaoks midagi maitsvad" Oma pärane kõne pruuk · ,,Valerie, kas sa said oma pisikese mure eile korda? Nägin sind esimese korruse tualetti tormamas ja sa paistsid meeleheitel olevar." Kas tõesti on olemas nii õelaid ja vastikuid inimesi ?! · ,,Pagan, ta tabab täpselt naelapea pihta!" On vähe poisse kes tabavad sinu mured täpselt ära. · ,,Niisiis, sa võid ballile minna. Aga ühel tingimusel, kui ma tohin mängida homo- ristiema." Isa kes ise pakub välja et luba ma aitan sul valida ballikleidi välja.
Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti. Selle ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim õpilane. 3. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 4. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. Nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. Märkus. Kui lause jätkub pärast loetelu, siis on soovitatav panna loetelu siiski mõttekriipsude vahele. Nt Eile jõudis kohale kogu seltskond – õde, õemees, vend, vanaisa ja onu – ja nad korraldasid korteris suure segaduse. Võimalik on ka koolon, kuid ainult siis, kui loetelu ei kuulu täiendi juurde. Kui kuulub, tuleb tingimata mõttekriipse kasutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
