Variant A Ülesanne 1 - 6p Nõustate isikut, kes soovib jääda pensionile 65. eluaastal. Ülesanne 2 – 4 p Statistikaameti andmetele tuginedes teate, et 65-aastaste keskmine Saate moodustada portfelli, mis koosneb kahest varast. Nende oodatav eluiga on 15 aastat. Lihtsuse mõttes eeldame, et varade tootlustel on järgmised omadused pensionifondi investeeringute oodatav tootlus nii pensioniks Aktsia Oodatav tootlus Standardhälve Korellatsioon kogumisel kui pensionil olemise ajal on 6% aastas ning sisse- ja A 10% 20% väljamakseid saab teha kuiselt ning see ei mõjuta tootlust. Kui 0,5 B 15% 40% soovitavaks pensioniks oleks €1000 kuus, siis
9% 12 ) −1 →CF =546,23 € Vastus: CF= 546,23€ kuus peab panema Mati kõrvale, et saada pensioniks kokku 1 mln eurot. Kuna me ei saanud Taisiga kokkuleppele kumb on õige, siis peate kahjuks leppima kahe versiooniga B) osas. Vabandame! b. Merili: Kui palju saab Mati iga kuu raha välja võtta? PV= 1 000 000 € t=80 aastat eluiga – läheb 60 aastaselt pensionile=20 a aega raha „tarbida“ r=9% aastas = 9%/12 kuus CF 1 FV t CF 1 1 000 000 € CF V= r ( × 1− t
Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmaksu summast alates 1. jaanuarist 1999 Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja. Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele. Inimene valib: Pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid Fondivalitseja ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele
võib klient arvelduskontoga miinusesse minna) · sündikaatlaen (mitu laenajat, summad nii suured, et üks pank ei taha riski võtta) · riiklik õppelaen (hariduse omandamiseks, maksimumsumma määrab riik, tagatiseks käendused või kinnisvara) · õppemaksulaen (erakõrgkoolide ja avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastele) Pensionifondid · kogumispension (2% brutopalgast + 4% riigilt, kindlustab pensioniks 40% viimasest palgast) · vabatahtlik kogumispension (vabalt valitud summa, kuni 15% brutopalgast maksuvabalt, tuludeklaratsiooniga saab selle tagasi) Keskpanga ülesanded (aru antakse riigikogule, ei allu valitsusele) · Korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. · Teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata kerediidipoliitikat.
saabudes ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüs- teem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteet- Inimene valib lepingu alusel isikule välja Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele Pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid
peremeheks igaühe pensioni suurus sõltub sellest, kui palju ta oma elu jooksul on pensioniaastateks kogunud. Loodud pensionisüsteem peaks olema võimalikult lihtne. Reformi eesmärgiks on ka riigieelarve tasakaal, varimajanduse osakaalu vähendamine, finantsturgude arendamine ja majanduskasvu soodustamine. Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes täiendavat sissetulekut pensionieas. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene ise kogub oma pensioniks, makstes 2% brutopalgast pensionifondi. Lisaks inimese enda poolt makstavale 2%-le lisab riik omaltpoolt 4% töötaja tänase sotsiaalmaksu arvelt, jättes endale 29%. See tähendab, et kui tänase töötaja sotsiaalmaksust kulub suurem osa praeguste pensionäride riiklikeks pensionideks, siis eelnimetatud 4% inimese sotsiaalmaksust läheb tõesti tema isikliku tuleviku kindlustamiseks. Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak on ka vastavalt
Fully Funded Pension System"toodud viit küsimust. Arenenud riikides on toimumas rahvastiku vananemine, mis toob endaga kaasa pensionisüsteemidega kaasenevad probleemid - pensionisüsteemi kriisi fenomeni. PAYG- skeemi (ehk jooksva finantseerimisega pensionisüsteemi) puhul kasutatakse mingil kindlal perioodil hõivatutelt laekunud maksutulusid samal ajavahemikul pensionäridele pensionite maksmiseks, s.t tänaste töötajate poolt makstavad maksud lähevad tänaste pensionäride pensioniks. Seega toimub ka ebaõiglane ressursside jaotus väiksema sissetulekuga isikutelt suurema sissetulekuga isikutele. Selline pensionisüsteem on aga lühiajaline, püüab kõigest leevendada rahvastiku vananemisega kaasnevate probleemide tagajärgi. Tänastel töötajatel puudub garantii, et tulevased põlvkonnad ei keelduks nendele pensionide maksmisest, seega võib süsteem minna pankrotti. Eelfinantseerimisega ehk kogumissüsteem tähendab, et isikud ise koguvad endale tööealistena
panga puhasväärtus saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib
sedasi makseid otse pensionifondist. MIKS pean valima kogumispensioni? II e Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina 2009.a RIIK PEATAS II samba pensionimaksed. Riik muutis ajutiselt II sambasse kogumist. Kui sa ei otsusta vabatahtlikult makseid jätkata, on nii sinu kui ka riigi maksed II sambasse kuni 2010 lõpuni 0%. Aastal 2011 taastuvad
(Jousten, Pestieau, 2002) Pensionisüsteemi on tihti peetud heaolu ühiskonna selgrooks. Euroopa Liit ei ole küll suur, aga hoolimata sellest on igal riigil oma ja küllaltki erinev pensionisüsteem. Paljudes varasemates uuringutes on ka püütud välja selgitada, milline on ideaalilähedane pensionisüsteem. Lääne-Euroopa riikide pensionisüsteemid on välja kujunenud juba 19. sajandi lõpul, 20.sajandi algul, endistel NSV Liidu riikidel on aga enne iseseisvumist olnud ainsaks pensioniks riiklik pension. Riikides, kus pensionisüsteemid olid juba loodud kasutati 3 peamiselt kahte tüüpi pensionikogumist: pool panustab töötaja, pool tööandja (koos riigipoolse subsiidiumiga) ja teine, mida finantseeriti maksude arvelt. Neist esimene on kasutusel näiteks Saksamaal ja teine Taanis. (Bonoli, 2000) Eri riikides töötamisel pensioni kogumine on tänapäeval maailmas suureks probleemiks
· passiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha · pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt · pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja · pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja
passiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha pensioni I sammas – riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt pensioni II sammas (ka kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid,
tasutud sotsiaalmaksu. · Aastakoefitsient keskmiselt tööasult - 1,0. Pensionisüsteemid- ja skeemid · Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab (I-sest pensionisambast) sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks. Pensionisüsteemid- ja skeemid Täiendav kogumispension: · sissemaksete suuruse määrab inimene ise; · 24% tulumaksusoodustust sissemaksetelt; · fondi vahetamise võimalus; · maksepuhkuse võimalus; · aitab hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves; · kogutud summa saad kasutusele võtta juba 55- aastaselt; · väljamaksed on maksuvabad Pensionisüsteemid- ja skeemid · Väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peab
· Joseph II Marie-Antoinette'ile: ``Kui sa veel kauemini viivitadm saab sinust õnnetu naine ja veelgi õnnetum kuninganna.'' (Õe lõbutsemisele raisatud aja kohta.) · Joseph II: ``Nüüd pean ma sinu pärast värisema, sest nii ei saa enam edasi kesta, revolutsioon saab olema julm.'' Emadus · 4. august 1778 õukonnale tehakse teatavaks Marie-Antoinette'i rasestumine. · Printsi sünni puhul saab ämmaemand pensioniks 40 tuhat liivrit, printsessi sünni puhul vaid 10 tuhat liivrit. · Kui 18.detsembri ööl kuninganna sünnitab, täitub ta tuba umbes 50 inimesega, kel kõigil on tavade kohaselt õigus sünnitust jälgida. · Sündinud printsessi auks müriseb kahur 21 korda. Printsi sünni puhul oleks kahur kõmanud 100 korda. · 29. novemer 1780 Maria Theresia sureb kopsupõletikku. · Pärast üht nurisünnitust toob Marie-Antoinette ilmale Normandia hertsogi.
82) Millised rahalised väljamaksed kuuluvad sotsiaalse turvalisuse alla? 83) Sotsiaalturva väljamaksete korralduse viisid on: 84) Sotsiaalhoolekandega tegelevad 85) Kuidas hindad sotsiaalhoolekandesüsteemi toimimist Eestis? Kas riik jõuab hoolitseda kõigi oma kodanike eest? Kas vaesus ja hädad Eesti ühiskonnas vähenevad või kasvavad? 86) Millest sõltub pensioni suurus? Kust tuleb raha pensionide maksmiseks? 87) Võrdle oma vanavanemate pensioni summaga, mida hakkavad pensioniks saama või saavad Sinu vanemad. Kas pensionile jäädes peab inimene muutuma senist eluviisi ja oma kulutusi kärpima? 88) Kas väide on tõene või väär? a. Eestis kehtib üksikisiku tulumaks 26%. -> T b. Käibemaks moodustab 26% kõigi kaupade ja teenuste hinnast > V (,,26%" asemel peab ,,18%" olema) c. Eestis on kaotatud ettevõtte tulumaks. > V (peab olema ,,ainult ettevõtte tulumaks investeeringutelt, mitte aga tuludelt, mida kasutakse dividendideks,
Töölised jäävad kauem pensionile Sageli suured pensionieelsed tööturule ja töötavad ka peale Aktiveerimispoliitikad hüvitised, et saada Võimalus osaajaga tööks vanemaealised tööturule ära pensioniea saabumist osaajaga pensioniks Kõrge töötaja kaitse ja Vanemad töötajad võivad olla tööstaaziga kaasnevad hüved nõus töötama ka sellistel Täielikult pensionile jäämise Varast pensioniseerumist madalalt tasutatud vanus suhteliselt kõrge,
garanteeritud intressiga. Kindlustuslepingu garanteeritud intress on 3,5% aastas. Sõltuvalt kindlustusseltsi majandustulemustest otsustatakse ka lisaintressi maksmine aasta lõpus. Kogumist saab alustada alla 18-aastasele lapsele. Lepitakse kokku maksegaafik, ninf vajadusel saab ennetähtajagselt lepingut lõpetada. Üldiselt saab sõlmida kas EEK või EUR valuutades. 26. Pensionikindlustuslepingud Pensionikindlustusega saab klient koguda pensioniks raha, ning sõlmida elukindlustus Kindlustusseltsid pakuvad: · garanteeritud intressiga pensionikindlustus -liendi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitakse leping, kus fikseeritakse lubatud tootlus. Inimene sõlmib kindlustusseltsiga 7 lepingu ning hakkab sooritama sissemakseid vastavalt oma võimalustele.
Psüühikasse on talletunud stereotüübid. Arhetüübid ja nende esimesed funktsioonid inimese elus: stabiilsus kuuluvus sõltumatus meisterlikkus igaüks tahab olla omaette, aga samas kuuluda kuhugi, samas olla sõltumatu. Iga inimene vajab turvalisust ja stabiilsust, mida saab saavutada rutiini, mugavuse, äraproovitud asjadele truuksjäämisele (kindlustuslepingud, töökohast kinnihoidmine pensioniks, vitamiinide söömine tervena püsimiseks), aga samas kannustavad tagant ambitsioonid, soov olla teistest parem, milleks tuleb võtta riske. Nende arhetüüpide vahel tuleb otsida kompromisse. Arhetüübid on vahendajad kliendi motivatsiooni ja toodete vahel. Ettevõtte brändide loojad ja reklaamikirjutajad lähtuvad sellest, et inimesed tahavad arhetüüpidega sarnaneda. Üks tee arhetüüpideni jõuda on toodet kasutada
kokku annuiteedi tulevase väärtuse mille eelnevalt leidsime. 279 162 CF= =1 804 eurot ( 1+6 )40 ( 6 ) Seega tuleks meil iga aasta lõpus investeerida 1 804 eurot, et endale eeltoodud iga-kuist pensioni lubada. NB! Pange tähele, et arvutustes olen kasutanud kogu aeg intressimäärana 6%. Samas kui 6% arvutada igakuiselt tuleks efektiivne intressimäär pensioni saamise ajal pisut kõrgem kui pensioniks säästmise ajal. Antud juhul ma ignoreerisin sellist väikest erinevust intressimäärades. 4. Oletame, et Teie hea sõber on mehaanika insener kes soovib endale ehitada rahamasina prototüüpi. Rahamasina ainuke probleem on aga kahjuks see, et ta on üsna aeglane. Kokku võtab tervelt üks aasta aega, et valmistada 500 eurone kupüür. Oletame, et selle masina ehitus (kui kohe täna alustada) võtab aega täpselt kolm aastat, kuid kui masin valmis saab
annaabi.ee 
