tundejuure, mille kiud lähevad ganaglioniharude koostisse: a.N palatinus major (annab rr nasales posteriores inferiores ninaõõne limaskestale) ja nn palatini minores, mis lähevad läbi samanimeliste kanalite kõrva- ja pehmesuulae limaskestale. b. Rr nasales posteriores superiores- foramen sphenopalatinum'i kaudu ninaõõne külje ja vaheseina limaskestale, vaheseina lõppharu n nasopalatinus läbib canalis incisivus'e ja
3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2. N zygomaticus nahk sarnakaare ja oimu pk 3. Nn pterygopalatini kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad
koonuspapillid. papilliliigid olemas. keskpaigast kitsam. pikk ja kitsas, tipp Esinevad paariline Keelel paksenenud on laienenud. keelekida ja tagaosa – keelemõhk. Keeleseljas – Neelu eraldab Pikk ja kitsas neel. Lühike neel, ei ulatu Lühike neel, söögitorust Ninavahesein jätkub kaelalülide tasandini. pehmesuulae Neel limaskestavall neeluvaheseinana, On neelumandel ja suupinnal leidub (limen milles paikneb tõrvemandel. suulaepurje-mandel. pharyngoesophag neelumandel. Kuulmetõrve eum). Neelusopis Ninamise osa limaskest on puudub. Puudub söögitoru tagaseinas
Need läbivad samanimelised kanalid (canalis zygomaticofacialis et zygomaticotemporalis) ja innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas. 3. Nn. pterygopalatini (mediaalsed harud-limaskest): moodustavad ganglion pterygopalatinumi tundejuure, mille kiud lähevad ganglioniharude koostisse: 8 a) N. palatinus major ja nn. palatini minores: samanimeliste kanalite kaudu kõva- ja pehmesuulae limaskestale. N. palatinus major annab eelnevalt ninaõõne limaskestale rr. nasalis posteriores inferiores. b) Rr. nasales posteriores superiores: for. sphenopalatinumi kaudu ninaõõne külg- ja vaheseina limaskestale. Vaheseina lõppharu n. nasopalatinus läbib canalis incisivuse ja innerveerib suulae eesm osa limaskesta. c) R. pharyngeus: ülaneelu limaskestale. 1
- LIQUOR CEREBROSPINALIS ● Asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● F: liikvor loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaajukanalis. 28. Inimesel on KRANIAALNÄRVE ehk peaajunärve arvuliselt 12 paari. 29. Kirjeldage X peaajunärvi ehk UITNÄRVI NERVUS VAGUS ➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas, magu, peen- ja jämesool, neerud. 30. Peaajunärvid ➔ Peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? ● V kolmiknärv NERVUS TRIGEMINUS ➔ Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid ja nöonahka? ● VII näonärv NERVUS FACIALIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud kuulmisega?
http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images /illu_mouth.jpg Kõvasuulagi, (palatum durum) selle aluseks on luuline suulagi, mis moodustatakse ülalõualuude ja suulaeluude poolt. Limaskest on ebatasane, limaskesta aluskiht puudub. Pehmesuulagi, (palatum molle) laskub purjetaoliselt alla, siit tuleneb ka tema teine nimetus suulaepuri. Pehmesuulae aluseks on aponeuroos, millele kinnituvad pehmesuulae lihased. Pehmesuulae keskelt ripub alla suulaenibu (kurgunibu) e. uvula. See on limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. Uvula ülemisest osast algavad 4 limaskesta volti, kummalgi pool kaks, nende vahele jäävad lümfoidsese koe kogumikud tonsillid e. kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae). Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda neelamisel, haigutamisel, oksendamisel
(kontralateraalselt). 5. Alumise perifeerse motoneuroni keha ‒ kraniaalnärvi motoorsetes tuumades: a) bilateraalselt ‒ ristunud ja samapoolseid kiude saavad: nucleus nervi oculomotorii´s (III) ‒ silma lihased; nucl. motorius n. trigemini (V) ‒ mälumislihased; nucl. n. facialis (VII, alumine osa) ‒ näo ülemise osa miimilised lihased; nucl. ambiguus (IX, X) ‒ neelu, pehmesuulae lihased, kõri lihased. b) kontralateraalselt ‒ ainult vastaspoolseid kiude: nucleus n. abducentis (VI), nucleus n. facialis (VII, ülemine osa) ‒ näo alumise osa miimilised lihased; nucleus n. hypoglossi ‒ (XII) keele lihased. c) ristumata, homolateraalselt ‒ nucleus trochlearis (IV). 6. Funktsioon ‒ tahtele alluvad silma, miimiliste, mälumis‐, neelamis‐, kõri lihaste liigutused.
Häälikute peamine moodustusala on kõrist ülal-pool ja kannab nimetust kõnetrakt. Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks. Häälikut saatev huulteümardus kannab nimetustlabialisatsioon. Samamoodi on tuletatud järmised mõisted: pehmendus ehk palatalisatsioon (lad palatum 'kõvasuulagi'); hääliku ninakõla ehk nasalisatsioon (lad nasus, cavum nasi 'nina, ninaõõs'), pehmesuulae mõju häälikule ehk velarisatsioon (lad velum 'pehmesuulagi'). Konsonantide jaotus ,,klusiilid, nasaalid, frikatiivid, poolvokaalid" rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil neist igaühe puhul on elundite takistus õhu- (väljapääsu)-le erineva iseloomuga. Kõnetaju motoorilise teooria kohaselt osalevad kõne tajumisel peale kuulmismeele ka need närviühendused, mille abil me kõnet moodustame. Foneetiline transkriptsioon märgib häälikuid ja kirjutatakse nurksulgudes. Fonoloogiline
*Hääldamise käik ninaõõnde avatud ka siis, kui ta peab olema suletud &* hääldamisel käin ninaõõnde suletud ka siis, kui ta peab olema avatud. **Avatud ninakõla Põhjused võivad olla orgaanilised ja funktsionaalsed. Orgaanilised põhjused jagunevad kaasasündinuiks ja omandatuiks. Sagedasem kaasasündinud viga on lõhe näol, mis jagab suulae kahte ossa, ühendades seega suuõõne ninaõõnega. Huulevigastust teatakse jänesemoka nime all. Hiljem omandatud ninakõla võib tekkida pehmesuulae haigestumise tõttu, mida võivad põhjustada suulae torkimine mingi terava esemega, pöidla või luti imemine, halvatused ja tursed. **Kinnine ninakõla Põhjuseks on häälduseks vajaliku ruumi vähenemine ninaõõnes. Kui ninaõõs hääliku moodustamisest üldse osa ei võte, siis räägib laps m asmele p ja n asemel t, see on vastupidine seisund avatud ninakõlale, mis tekkis ninaõõne pideva koostöö tulemusena. Ninaõõs võtab nii nagu suuõõski hääldamisest osa resonantsruumina
kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. !!!66.Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine( joonis) :
· X peaajunärv ehk uitnärv funktsionaalselt on seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude. Kõhuõõnes annab harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna ja sugunäärmeid (munandeid ja munasarju). Üks uitnärvi sensiiblitest harudest lõpeb retseptoriga aordikaares ja etendab olulist osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid; · XI peaajunärv ehk lisanärv on motoorne. Innerveerib rinnaku-rangluu- nibujätkelihast ja trapetslihast; · XII peaajunärv ehk keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim
kõrvasüljenääret. Neelulihas, tegeleb neelamisega - tunneme maitset. ,,Neelamine on väga keeruline akt meie sellega ei tegele." X uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) 'uitab' mööda keha ringi, reguleerib siseelundite talitlust (võimaldab lõõgastust) - juhib siseelundite rahu ja tegevust. Tuumad asuvad piklikajus. Uitnärvi sensoorsed kiud hargnevad siseelundites, kus neil on sensoorsed närvilõpmed. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpt osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. Reguleerib lihaseid, mis on peale hästi lähedal, pea liigutamine(trapets). XII keelealune närv (motoorne) innerveerib keelelihaseid, neelamine. ,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68
pisaranääret ja keele-ja lõuaalust süljenääret 70. mis närv on VIII peaajunärv ja mida ta teeb? esiku-teonärv sensoorne, orienteerumisreflekis vastuseks ootamatutele heliärritustele NS slaid 108; anat lk 222-223 keeleneelunärv seganärv sis parasümpaatilisi kiude, innerveerib pehmesuulae ja neelu lihaseid, 71. mis närv on IX peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 109; anat lk 223 süljenäärmeid, tagab maitsetundlikkuse uitnärv seganärv sis põhiliselt parasümpaatilisi kiude, reguleerib vererõhku, innerveerib südamelihast, 72
10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine:
lõtvumine VIII ESIKU-TEONÄRV - sisekõrvaesikust tasakaaluerutused N. VESTIBULOCOCHLEARIS - sisekõrvast kuulmiserutused IX KEELE-NEELUNÄRV sensoorsed kiud: maitsetundlikkus keele tagaosast, N. GLOSSOPHARYNGEUS trummiõõnest motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele, tikkejätke-keeleluulihas veget.kiud: kõrvasüljenäärmele parasümp. kiud: kõrvasüljenääre X UITNÄRV N. VAGUS sensoorsed kiud: väliskuulmekäigust, neelust, kõrist, keele tagaosast, peaaju kõvakestalt
aspireeritud). Õhuvoolumehhanismid ehk –tüübid 1) Õhuvoolu suuna järgi: - Egressiivne kõne – õhuvool liigub välja - Ingressiivne kõne – õhuvool liigub sisse 2) Õhurõhkude muutumise tekitamise viiside järgi: - Pulmonaalne – kopsuõhuvoolu abil - Velaarne – pehme suulae õhuvoolu abil - Glotaalne – kõriõhuvoolu abil (õhk liigub välja või sisse) IPA mittepulmonaalsed konsonandid Velaarne ehk pehmesuulae õhuvool: - Imihäälikud ehk avulsiivid Moodustatakse 2 oraalset sulgu: üks huultel, hammastel, hambasompudel, hambasompude tagusel alal või kõval suulael. Teine alati pehmel suulael. Pärast esimese sulu vallandumist vallandub teine ning õhk imetakse hõrenduse tekkides suhu (velaarne) Glotaalne ehk kõriõhuvool: - Helilised implosiivid ehk injektiivid Moodustatakse samaaegselt glotaalne ja oraalne sulg. Suus moodustatakse sulg: huultel,
külgseinas ostium pharyngeum tubae auditivae seinasisesed torus tubarius glandulae labiales avaneb suuesikusse recessus pharyngeus glandulae buccales avaneb suuesikusse - pars oralis (mesopharynx) glandulae palatinae avaneb pärissuuõõnde pehmesuulae alaservast kõri ülaservani glandulae linguales avaneb pärissuuõõnde ühendub ees kurgukitsuse kaudu suuõõnega enamik seganäärmed toidu- ja õhuteede ristumine mukoossed suulae- ja keelejuurenäärmed - pars laryngea (hypopharynx) seroossed vallnäsade näärmed
annaabi.ee 
