Mis on katlakivi? Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade. mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel.katlakivi on kahjulik suurtes veemahutites, selle vältimiseks tuleb kasutada vee pehmendajaid. Kas katlakivi on ohtlik??? Kare vesi inimese tervisele ohtu ei kujuta (rauarikka veega pestes muutuvad vaid hambad pruunikaks ja juuksed tuhmiks), kuid lühendab kuumutusseadmete eluiga. Lisaks kõigele on katlakivi soojusisolaator. Seetõttu suurendab boilerite, pesumasinate ja nõudepesumasinate kuumutusspiraalidele või soojusvaheti plaatidele tekkinud katlakivi ka elektriarvet: Kuidas katlakivi ennetada? Kasutada tuleks rauafiltreid või veepuhastussüsteemi
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid,
sajandini. Närimisvaiguks sobis kuiv, läbipaistev, kõvastunud vaik, mille vanus oli mitu aastat. Lõpuks lagunes vaigukämp suus pudedaks jahuks ja selle mälumisest tuli loobuda. Selline kuusevaigu närimine puhastas suuõõnt mikroobidest, hoidis hambad valged ja terved ning vältis ka igemete haigusi. Põhimassi närimiskummist moodustab vees praktiliselt lahustumatu elastne ja valkjas kummialus. Lisaks põhikomponendile sisaldavad närimiskummid veel vahasid, emulgaatoreid, pehmendajaid, maitse-, aroom-, värv- ja kaitseaineid. Närimiskummi magustamiseks saab kasutada kas suhkrut või magusaineid. 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel soovitasid hambaarstid suhkrust loobuda ning turule paisati suhkruvabad närimiskummid, mis tänapäeval üha rohkem populaarsust võidavad. Et inimesed olid harjunud magusamaitseliste närimiskummidega, tuli suhkrule leida sobiv asendaja. Selleks osutusid polüalkoholid ksülitool, sorbitool ja maltitiool.
reguleeritud EL tasemel, seepärast lähtume oma tegevuses EL kemikaalipoliitikast, arvestades vajadusel Eesti iseärasusi. Ohtlikud plassmassid meie ümber, mis kahjustavad meie tervist. Polüvinüülkloriid (PVC) on plastik, millest tehakse kandikuid, kilet, purgikaane tihendeid jne. PVC on madala termilise stabiilsusega ja selle lagunemisel (umbes 70°C juures) eraldub tervisele ohtlik soolhape (HCl). PVC sisaldab ka plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi. PVC tootmisprotsessis vabaneb ka kantserogeenseid dioksiine. Kokkuvõttes võib öelda, et kasutage võimalikult vähe kemikaale ja olge rohelise mõtte viisiga, nii on sulle parem ja teistele ka. Kristian Raus.
Püsiv ehk jääv karedus on tingitud.... v tugevate hapete Ca2+ ja Mg2+ vees lahustuvatest sooladest (nt CaCl2, MgCl2). Keetmise teel kõrvaldada ei saa. Püsiva kareduse eemaldamiseks on mitu viisi · ioniitmeetod · destillatsioon Pehme vesi o Pehme vesi on vihma ning lumevesi. Küllaltki pehme on tavaliselt veel ka järve või jõevesi o Karedad veed on kaevu ja allikaveed, eriti aga merevesi o Vett saab veel pehmendada kasutades nn vee pehmendajaid (näiteks naatriumfosfaat), sadestamaks vees sisaldaavid kaltsium ja magneesiumioone vähelahustuvate ühenditena. Ettevaatusnõuded! § Hoida suletud anumas petrooleumi või õlikihi all § Kasuta kaitseprille, kummikindaid § Vältida kokkupuudet nahaga § Süttimisel ei tohi kustutada veega tuleb takistada õhuhapniku juurdepääsu § Kasutamata metallijääke ei tohi visata prügikasti!
Jäika PVC-d saab umber töödelda torudeks. Mõned PVC tootjad on alustanud ümbertöötlemise programmidega, töödeldes jääke tagasi oma toodeteks, millega kasutamist alles jäänud PVC konstruktsioonide hulka prügilates. PVC-d ei ole veel varem taaskasutatud kuna algse PVC väärtus on väiksem kui taaskasutatud PVC-l. Soojusliku depolümerisatsiooniga saab turvaliselt ja kasulikult polüvinüülkloriidi kütuseks ja mineraalideks töödelda. PVC sisaldab samuti plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. PVC tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida EPA (Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuur) määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed. Allikad http://www.vanderprint.ee/?id=28 http://www.vet.agri.ee/static/body/files/885.Polyvinyylkloriid.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCvin%C3%BC%C3%BClkloriid http://en.wikipedia.org/wiki/Polyvinyl_chloride
Tänapäeval võib PVC-d leida väga erinevates valdkondades (Vikipedia, Polüvinüülkloriid, n.d.). Polüvinüülkloriidist tehakse kandikuid, kilet, plekkpurkide sisepindasid, purgikaane tihendeid ja palju muud (Homutov, 2014). Lisaks valmistatakse PVC-st elektrikaableid, laste mänguasju, mööblit, aknaraame, autoosi, ehitusmaterjale jne (Jõgisaar, 2013). PVC on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70°C) eraldub tervisele ohtlik HCl. PVC sisaldab samuti plasti pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust (Homutov, 2014). 4 POLÜPROPÜLEEN (PP) Polüpropüleen on propüleeni polümeer, mille sulamistemperatuur on ca 165 °С juures. Polüpropüleeni erikaal on väikseim üldises kasutuses olevate termoplastide hulgas, moodustades vaid 0,91 g/cm3
Töökäik: Vala kaltsiumhüdroksiidi lahus katseklaasi. Aseta katse-klaasi kõrs ja puhu enda väljahingatav õhk katseklaasi. Jälgi katseklaasis toimuvat. Jätka puhumist ning tee kokkuvõte: a) Ca(OH)2 + CO2 b) .......... Kui oled puhumise lõpetanud, siis lisa lahusele hapet. Selgita toimuvat! (kirjuta ka võrrand) Eestikeelne video: http://www.chemicum.com/?video=16&lan=EE Jäävast karedusest vabanemine Jäävast karedusest vabanemiseks kasutatakse vee pehmendajaid, mis peavad sadestama Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Kuidas saaks sadestada karedust põhjustavad ioonid? K+ Na Li+ Ca Mg2 Ba2 Mn2 Ni2 Zn2 Cu2 Pb2 Fe2 Fe3 Al3 Cr3 + 2+ + + + + + + + + + + + OH- L Br- L L VL E L E E E E E E E E E K+
või muude ökosüsteemide põlengud. 2. Kationiit on ioniit, mis on võimeline vahetama katioone. Anioniit on ioniit, mis on võimeline vahetama anioone. Neid kasutatakse vee pehmendamiseks. Ioniidid on võimelised siduma vees lahustunud ioone, vahetades neid välja oma koostisse kuuluvate ioonide vastu. 3. Vee karedust saab eemaldada vett pehmendades. Näiteks vee pikemaajalisel keetmisel, vett destilleerides, kasutades vee pehmendajaid (Na3PO4, Na2CO3) ja ioniite. 4. Kareda vee negatiivsed tagajärjed on näiteks katlakivi teke, mille tagajärjel tekivad ummistused, küttekehade soojusjuhtivus halveneb ja energiat kulub rohkem. Seep ei eemalda enam mustust hästi ja rikub kangast ja juukseid. 5. Vee karedust liigitatakse mööduv ehk karbonaatne karedus ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumsoolad. 6
Polüpropüleen on vastupidavam õlile ja rasvale. Orienteeritud polüpropüleeni on võimalik kasutada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. Sellest valmistatakse toiduga kokkupuutuvaid asju, nagu pudrlid, mahutid, leiva pakkekiled, kausid. Polüpropüleenist ei imendu toidu sisse mürgiseid kemikaale. Polüvinüülkloriid (PVC) on madala termilise stabiilsusega. Selle lagunemisel eraldub tervisele ohtlik HCl. See sisaldab samuti plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. Polüvinüülkloriidi tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida EPA määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed. Orienteeritud polüvinüülkloriid on välimuselt sarnane klaasiga, kuid on kergem ja purunemiskindlam. Talle ei jää plekke peale ja ei anna kõrvalmaitset. Polüvinüülkloriid on vastavalt lisaainetele kahte liiki: plastifitseerimata ja
pindasid ning värvi kulub sõna otseses mõttes ämbrite kaupa. Ajaloolisest vaatevinklist on liimmaal olnud ka omaette maalimiszanr, kuid just seesama ajalooline vaatepunkt toob välja ka liimmaali suurima nõrkuse. Nimelt võib liimmaal, juhul kui sideaineks on kasutatud loomseid liime, lihtsalt roiskuma minna. Et seda ennetada, lisatakse värvi sisse antiseptikuid (tenool, formaliin jne.) Et anda liimile suuremat elastsust, lisatakse pehmendajaid. Parim neist on mesi. Pehmendajat lisatakse mitte rohkem kui veerand osa. Teise võimalusena pakutakse pehmendajaks glütseriini, kuid see on tegelikult lubamatu, sest glütseriin olles ise hügroskoopne muudab liimmaali niiskusest sõltuvaks. Liimmaalide puhul on eriliseks tunnuseks see, et liimmaali värvid segab kunstnik ise kokku ka tänapäeval. Kui maalitakse lõuendil, siis võetakse vajalikku värvi pigment, mis lahustatakse taimses liimilahuses
27. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduse määramiseks on vaja koguseliselt määrata vees HCO-3 ja CO2+3 sisaldus ja Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. 1 mmol/dm3 või mekv/dm3; Saksa kareduskraad ehk 'dH; ppm. 1 mmol/dm3=2 mekv/dm3 = 100ppm = 5,6 'dH 28. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+ tekivad mitmesugused rasklahustuvad orgaanilised ühendid 29. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid (moodustavad Ca ja Mg ioonidega sademe), polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad (seovad Ca ja Mg ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks) 30. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel lagunema, reaktsioonide käigus tekib sade, mida nimetatakse katlakiviks. 31
Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke. AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees). 42. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris). 43. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumsool ehk triloon-B. 44. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist?
1) üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2) karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO-3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud: 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C?
49. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Värvus sõltub nii metallist kui ka liganditest. 50. Kelaat- Kompleks, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli. 51. Kompleksühendite teke. Tsentraalaatomi ja ligandide ühinemisel, kompleksi moodustajametall + ligand= kompleksühend. 52. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained 53. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis, kosmeetikas (šampoon), laboratoorsetes töödes. 54. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Sooda, Fosfaadid, Tseoliit. ioonvahetus – Ca2+ ja Mg2+ ioonid vahetatakse välja teiste ioonide vastu. 55. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Osad metalliühendid lahustuvad hästi vees, andes vette metalliioone. Metalliühendite lahustuvus sõltub keskkonna pH-st, pH vähenedes lahustuvus suureneb ning metallid muutuvad liikuvamaks. 56. Huumus- orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Tavaliselt pruuni või
Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke. AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees). 42. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris). 43. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumsool ehk triloon-B. 44. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist?
· Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 41. Kompleksühendite teke AgCl+NH3(Ag(NH3)2)Cl PbSO4+4NaOHNa(Pb(OH)4)+Na2SO4 42. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid: · Humiinhapped · Aminohapped · Kloriidid · EDTA · NTA · Na- tripolüfosfaat 43. EDTA (eteendiamiintertaetaanhape) kasutusala: tööstuses, meditsiinis, keemias (laboris) 44. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbrile? Millel põhineb nende toime? · Leelismetallide karbonaadid. Silikaadid, ortfosfaadid- moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksmoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. 45. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkes faasis? · Toksiliste raskmetallide sattumine vette kelaadimoodustajate ligandide toimel - Ligandi konsentratsioon vees
alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2) dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
..3 nädalat, seejärel raskel juhul ülepäeva 1 kuu jooskul, f) relapside korral (mis on tavalised) kõhulahtistid suu kaudu 1...2 nädala jooskul, g) mineraalõli manustamine lõpetada järkjärgult pärast iste normaliseerumist 4...6 kuu pärast. Rasedad peavad jooma palju vedelikku ning suurendama väljaheite hulka juur ja puuviljadega ning kiudainerikka toidu söömisega. Kui sellest ei aita, võib manustada soole sisu pehmendajaid (dokusaat 100...200 mg/ööpäevas), nõrgatoimelisi kõhulahtisteid (magneesiumisisaldavad) või soole mahtu suurendavaid aineid. Puuduvad andmed senna, magneesiumsulfaadi või dokusaadi toksilisusest lootele. Tugevatoimelisi kiire toime algusega kõhulahtisteid ja klistiiri tuleb vältida. Vanuritel pikeneb sooletransiidi aeg ja aeglustub soolemotoorika. Roojamassi
kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6
Eraldi grupi moodustasid taimsed liimid - nisu-odraliim ja linaliim, mis mõlemad ka liimmaalis ühtviisi hinnatud on olnud. Liimmaali aluseks sobivad linalõuend, lauapind, vineer, papp, papile või vineerile kleebitud lõuend. Kruntidena kasutatakse kas kalaliimi või nahaliimi veelahust. Veelahust segatakse omakorda kas kipsi, kriidi või kaseiiniga. Et anda liimile suuremat elastsust, lisatakse pehmendajaid. Parim neist on mesi. Pehmendajat lisatakse mitte rohkem kui veerand osa. Teise võimalusena pakutakse pehmendajaks glütseriini, kuid see on tegelikult lubamatu, sest glütseriin olles ise hügroskoopne muudab liimmaali niiskusest sõltuvaks. Liimmaalide puhul on eriliseks tunnuseks see, et liimmaali värvid segab kunstnik ise kokku ka tänapäeval. Kui maalitakse lõuendil, siis võetakse vajalikku värvi pigment, mis lahustatakse taimses liimilahuses
selles inimesele kasulikku ning mis on kahjulikku. Selleks refereeris autor interneti allikaid ning keemiaalaseid raamatuid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli ka uurida seebi vahutavuse sõltuvust koostisest. Selleks, et autor saaks uurida vahutavust, keedeti enne kaks seepi. Peale seebikeetmist võrdles autor poe- ja isekeedetud seebi vahutavust. Autor järeldas uurimistöö käigus, et poeseep vahutab paremini kui isekeedetud seep, sest poeseepi on pandud vee pehmendajaid, mis vähendavad vees olevate soolade toimet parandades sellega vahutavust. Samuti järeldas autor seda, et kui keeta kookosrasvaga seepi, siis saab valgemat seepi kui rapsiõliga keetes. Autor soovitab tulevastel põlvedel teha seepi külmmeetodil, kus segada seep kokku ja jätta pikemaks ajaks seisma, siis võrrelda sellise seebi ja keedetud seebi omadusi. Samuti soovitab autor võtta valikussse tervisepoodides müüdavad endatehtud seebid.
14.11. Aperitiiv Aperitiivide koostisse kuuluvad mitmesuguseid ravimtaimi (sh. koirohi) või toniseeriva toimega aineid sisaldavad piiritusleotised. Neid kasutatakse söögi alla Liviko Bitter (21%). 14.12. Segujoogid 57 Kokteil on tuntuim segujook.. Võivad olla alkoholiga ja alkoholivabad. Alkoholisisaldava kokteili aluse moodustavad viin, viski, brändi, rumm, tekiila, dzinn või vein. Lisatakse mahlu, siirupeid, mineraalvett, toonikuid, nn. pehmendajaid (suhkur, koor, piim, muna), vett või jääd. Kokteilid valmistatakse põhiliselt kohapeal, kuid neid tehakse ka tööstuslikult. Onistari kokteilid on Virsiku, Maasika, Cherry kõik 14,5%. Long drink (pikk jook) on üks enam valmistatavaid kokteile. Tooraineks on alkohol, mahlad, toonikud, soodavesi, aroomi- ja maitseained Lonx Gin, Lonx Metsmaasikas, Lonx Lemon kõik 5,5% ning Gin Tonic, Rum Cola, Vodka Exotik 5,6%.