valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguskiir. Hajuv valgusvihk. Paraleelne valgusvihk. Koonduv valgusvihk. *VALGUSE PEEGELDUMINE Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastaval langevaks kiireks ja peegelduvaks kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemis nurka tähistatakse: -ga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.
peeglis sama suur kui ese, kujutis on samapidine, kujutis tekib sama kaugele kui on ese peeglist, vasak ja parem pool on nagu vahetuses. 20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised peeglid jaotatakse kumerateks ja nõgusateks. 22. Sfäärilise peegli fookuseks nimetatase punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglile optilise peateljega paralleelselt langevad valguskiired pärast peeglilt peegeldumist. 26. Valguse murdumiseks nimetatakse nähtust, kus valgus langedes kahe keskkonna lahutuspinnale muudab teises keskkonnas oma levimissuunda. 27. Murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. 28. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda. 29
,,Peeglike, peeglike seina peal ,kes on kauneim kogu maal?" Peegel vastu: ,, Teie mu kaunis peremees olete kõige kauneim." Kuningas oli peegli vastusega alati rahul, kuna peegel ei valetaks talle kunagi. Pöialpoiss aga sirgus suuremaks ja pikemaks, muutus veel kaunimaks. Kord küsis kuningas peeglilt: ,,Peeglike, peeglike seina peal, kes on kauneim kogu maal?" ,,Teie mu kuningas olete küll kaunis, kuid teie kasupoeg Pöialpoiss on teist veel kaunim," vastas peegel. Kuningas muutus väga kadedaks ja vihaseks. Ta käskis enda juurde kutsuda kuningriigi parima jahimehe. ,,Jahimees, tule kohe siia!" ,,Jah mu kuningas ,mis juhtus
Valgusvihu, mis moodusub paralleelsetest valguskiirtest nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustab teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valgusvihk: Esemele langev valgusvihk: Hajuv valgusvihk: Paraleelne valgusvihk: Koonduv valgusvihk: Valguse peeldumine Peegelpinna tähistame joonega. Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(alfa)
levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta, kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa). Peegeldumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku
2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfilter 10 limbiga okulaarvõrk 4 diafragma 11 okulaar 5 pööratav peegel 12 lugemismikroskoop 6 lääts 13 minutiskaala 7 töölaud 14 okulaar Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3, diafragma 4, peegelduvad peeglilt 5, läbivad läätse 6 ja valgustavad klaasist töölauale 7 tsentrite vahele kinnitatud mõõdetavat keeret. Objektiiv 8 projekteerib keerme kujutise okulaari 11, kus asub okulaarvõrk 10 niitristi kujutisega. Klaasplaadile 10 on kantud nurgaskaala 0...360°. See pöörleb koos niitristi pööramisega. Nurgamõõte minutiskaala on kantud klaasile 13 ja see projekteerub nurgaskaala peale. Järgnevalt on kujutatud okulaarmõõtepea, millel on okulaar 24, mis
sähvivaid kontsertidel muusikaga ühes taktis kõrgel pealtvaatajate peade kohal. ( joon.5 ) Vaatemängud, kus kasutatakse lasereid, on alati hoolikalt läbi mõeldud. Võimsad valguskiired ei tohi mingil juhul sattuda pealtvaataja silmadesse. Seetõttu on laserikiired sihitud alati taevasse. Nõrgemad valguskiired ei tee inimese silmale lühikese perioodi vältel halba, kuid selliseid laserikiiri pole pooltki nii huvitav jälgida. Nagu tavalisedki valguskiired, peegelduvad laserikiired peeglilt. Lasershow´s kasutatakse kiirte suunamiseks mootori abil liikuvaid peegleid, mida juhitakse arvuti abil. Erinevat värvi kiired pärinevad kas erinevatest või siis läbi värviliste filtrite lastuna ühest laserist.[,,Laserid" lk14-15 ; google.ee/laser] joon. 5 Kuigi me kasutame lasereid oma igapäeva elus, siiski on laserid meile ohtlikud. Laserikiirgust tohib kasutada seal, kus on see ette nähtud. Tuleb kinni pidada ohutusnõuetest. Laserkiidre vaatamine võib olla ohtlik
3) Valguse peegeldumisel on vaguskiirte käik pööratav. (Joonised) 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis. 1) Kujutis on näiline ehk ebakujutis. 2) Kujutis on sama suur. 3) Kujutis on peeglist sama kaugel kui ese. 4) Kujutis on samapidine. 5) Kujutise ja eseme vasak ja parem pool on vahetatud. 20. Mida nim sfääriliseks peegliks? Nende liigid. 21. Sfäärilise peegli elemendid. Joonis. 22. Mida nim peegli fookuseks? Fookuseks nim punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglilt peegeldunud kiired, mis langesid peeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konstrueerimisel sfäärilistes peeglites kasutatavad kiired. 1) Kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega peegeldub tagasi läbi fookuse. 2) Kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub sama teed tagasi. 4) Kiir, mis langeb peegli poolusele, peegeldub tagasi sümmeetriliselt
pööramisega vertikaaltelje ümber saab pendli seada vajalikku asendisse. Pendli pöördumisel tekib traadis elastsusjõud, mille moment püüab pendlit tagasi viia tasakaaluasendisse. Võnkuva pendli stabiilsuse suurendamiseks on vertikaalsele vardale kinnitatud koormised 3 ja 8. Pendli pöördenurga mõõtmiseks on vertikaalsele vardale kinnitatud peegel 7, mida saab pöörata ja nihutada üles-alla. Statiivil asuvast valgustist lähtuv valguskiir peegeldub peeglilt ja tekitab skaalal valguslaigu. Pendli pöördudes libiseb valguslaik piki skaalat. Maksimaalne pöördenurk 0 määratakse (arvestades valguse peegeldumise seadust) valemist. Foucault pendel Foucault' pendli abil saab näidata, et Maa pöörleb. Katse aluseks on pendli omadus säilitada oma võnkesihti*. Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupeva
vahelduvvoolu jaoks aga optilisi vibratsioongalvanomeetreid. Nende suur tundlikkus saavutatakse vastumomendi vähendamisega ja pika valguskiire kasutamisega. Galvanomeetri mähis valmistatakse miniatuursena väga peenest traadist võimalikult suure keerdude arvuga. Mähise kinnitamiseks kasutatakse voolujuhtivaid ribasid, mis toimivad ka vastumomendi tekitajatena. Raamiga ühendatakse jäigalt peegel, mida valgustatakse lambiga. Peeglilt suunatakse valguskiir kas skaalale või milles peegeldub skaala. Kuna galvanomeetreid kasutatakse väga väikeste voolude (alla 1,0 · 10-6 A) ja pingete mõõtmiseks, on väga oluline nende mõõteriistade tundlikkus. Magnetoelektrilised mõõteriistad reageerivad oma suhteliselt suure mõõtesüsteemi inertsmomendi tõttu ainult staatilistele suurustele. Selleks, et neid saaks kasutada vahelduvsuuruste (pinge, vool) mõõtmiseks, tuleb need eelnevalt muundada staatiliseks või
muusikaga ühes taktis kõrgel pealtvaatajate peade kohal.( joon.5 ) Vaatemängud, kus kasutatakse lasereid, on alati hoolikalt läbi mõeldud. Võimsad valguskiired ei tohi mingil juhul sattuda pealtvaataja silmadesse. Seetõttu on laserikiired sihitud alati taevasse. Nõrgemad valguskiired ei tee inimese silmale lühikese perioodi vältel halba, kuid selliseid laserikiiri pole pooltki nii huvitav jälgida. Nagu tavalisedki valguskiired, peegelduvad laserikiired peeglilt. Lasershow´s kasutatakse kiirte suunamiseks mootori abil liikuvaid peegleid, mida juhitakse arvuti abil. Erinevat värvi kiired pärinevad kas erinevatest või siis läbi värviliste filtrite lastuna ühest laserist.[,,Laserid" lk14-15 ; google.ee/laser] joon. 5 Kuigi me kasutame lasereid oma igapäeva elus, siiski on laserid meile ohtlikud. Laserikiirgust tohib kasutada seal, kus on see ette nähtud. Tuleb kinni pidada ohutusnõuetest.
atoptics.co.uk/halo/cza.htm) Parheelne rõngas Parheelne rõngas on horisontaalne joon, mis on alati päikesega samal kõrgusel. Enamuse ajast on näha vaid üksikuid fragmente, tavaliselt kõrvalpäikeste pikendusena päikesest eemale. Kui on näha kõrvalpäikeste sabasid, tuleks igaks juhuks terve taevas üle vaadata, sest tihtipeale on läbipaistvat joont pilvedest raske eristada. (http://www.atoptics.co.uk/halo/parcirc.htm) PEEGELDUS Valgus peegeldub klaassiledalt veelt samamoodi kui peeglilt. Tuulevaikse ilma korral näeme peegelsiledalt veepinnalt vastaskalda peegelpilti - majade katused ja puude ladvad asuksid nagu allpool. Kui veekiht on õhuke, on näha veekogu valgustatud põhja. Kiirte langemisnurga kasvades kasvab ka vee peegeldustegur, 80° all langenud valgusest peegeldub juba pool tagasi. Loojangueelse Päikese peegeldus siledalt järvepinnalt tundub sama hele kui horisondilähedane Päike ise.
Sanitaartehniliste ja inseneriseadmete paigutamisel ja monteerimisel tuleb kinni pidada vajalikest akustikanõuetest. Ventilaatorid ja vajadusel ka harukanalid peavad olema varustatud mürasummutitega. 7. Kõrge sagedusega heli leviku iseärasused. Kõrge sagedusega heli on täpselt suunatav ja kergesti peegeldatav. Kui kõrge sagedusega heli põrkab vastu tugevat panda, peegeldub ta nii nagu peegeldub valgus peeglilt, kuid läbib igat seines olevat avaust, muutmata seejuures oma suunda. Kõrge sagedusega heli ei levi aga nurga taha. Kõrge sagedusega heli tugevus väheneb õhus levimisel. 8. Tuule põhjustatud helide vähendamine Kui tuul läbib tetud kiirusel esemel olevaid avasin, nurkasid siis tekib tugev puhas vilin. Seda heli saab vältida tehes esemed rohkem voolujoonelisemaks või teha ese korrapäratumaks nt vähendades järske nurki. 9
koonuses. 2.1.7. Valguse peegeldamine * Valguse peegeldumiseks nimetatakse füüsikalist nähtust, mille puhul valgus langeb kahe keskkonna lahutus pinnale, pöördub esimesse keskkonda tagasi, kas täielikult või osaliselt. Valguse Peegeldumine Hajus valguse peegeldumine Peegeldumine peegelpinnalt Peegeldumine tasa peeglilt Peegeldumine sfääriliselt peeglilt -) Hajuspeegeldumine esineb pindadelt, mille konarused on suuremad valguslaine pikkusest. (tänu sellele peegeldumisele on meid ümbritsevad esemed meile nähtavad) -) Peegeldumine peegelpinnalt esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad või võrdsedvalguslaine pikkusega. * Valguse peegeldumisel kehtivad valguse peegeldumis seadused. I Langevkiir, peegeldunudkiir ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas.
2. samm Tõmbame esemelt peeglile kiire C, mis läätse korral oma lii- kumissuunda ei muudaks. Peegli korral võrdub kiire langemis- nurk peegeldumisnurgaga (nurki mõõdetakse optilise peatelje suhtes). Peegeldame eseme I asukohta optilise peatelje suhtes ja saame uue asukoha I 0 . Kui tõmmata jooned punktidest I ja I 0 peegli keskpunkti, siis on nende joonte kalded optilise pea- telje suhtes võrdsed. Peeglilt peegeldunud kiir läbib ka punkti J, sest sinna tekib kujutis. Järelikult läbib kiir C nii punkti I 0 kui ka J. Tõmbame kiire läbi nende punktide. Kohas kus uus kiir lõikub optilise peateljega, asub peegli keskpunkt. Joonis 28: Vasakul on lahenduse teine samm ja paremal vastus. 3. samm Peegli fookuse leidmiseks tõmbame punktist I kiire, mis liigub 25
suunast kas laseb valgust läbi või ei lase. Nii on võimalik elektriväljaga juhtida iga pikseli heledust ja värvilise vedelkristallkuvari puhul ka värvi. ) LCD kuvarid on kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted effektil põhinevad. Nemaatilistel LCD kuvaritel muudetakse kristalli struktuuri vooluga mis muudab nende läbipaistvust. Kasutatkse nii tagant valgustamist kui ka tausatavalguse peegeldumist vedelkristalli taga olevalt peeglilt. Peegelduse korral jääb valgus tihti nõrgaks ja kujundi kvaliteet ei ole piisav. Twisted effekti korral muudab vedelkristall teda läbiva valguse polaarsust kui teda mõjutada pingega. Kui kristalli ei mõjutata polariseeriva valgusega läbib valgus muutumatul kujul vedelkristalli. Kuvari vedelkristall paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter mis laseb läbi valgust 0 kraadise
Mõõtesignaal lülitatakse välja ajaks mil mõõtmist ei toimu, sest see on kõrgsageduslik kiirguse allikas. Mõõtmisel tekkiv doppleri helisignaal ei tohi olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. (https://www.riigiteataja.ee/akt/121062011006) (http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html) 32. Kus ja milliste tingimuste esinemisel ei ole lubatud sõidukiirust mõõta? Sõidukiirust ei ole lubatud mõõta: · Tunnelis · Peeglilt · Tugeva vihma- või lumesaju või udu korral · Kui kiirusemõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid (http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html) 33. Mida tuleb kontrollida kiirusmõõturi juures enne kiiruse mõõtmist? Mõõtmise ettevalmistamine: · Kontrollitakse, et kiirusmõõturi taatlus on kehtiv ja taatluskleebised ei ole vigastatud. · Kiirusmõõtur seatakse töökorda vastavalt tootja kasutusjuhendile.
(Glover 2003, lk 29) TEEME VIKERKAARE Ehkki päikesevalgus paistab valge olevat, koosneb see tegelikult erinevatest valgustest. Neid värvusi võib näha, kui valguskiir läbib klaasi või vett. Kui vihma sajab võivad ja Päike paistab, võivad õhus olevad vihmapiisad päikesevalguse värvilisteks valgusteks lahutada ja tekitada vikerkaare. Pane peegel mingi nurga all veenõusse. Aseta veenõu akna juurde, kust päike sisse paistab, nii et valgus läheb läbi vee ja peegeldub peeglilt mingile papitükile. Peeglit kattev vesi peaks lahutama päikesevalguse spektrivärvideks. (Glover 2003, lk 27) Töölehed OTSI TÄHTI! Leia segamini aetud tähtedest üles need tähed, mida kasutatakse sõna ,,LUMEMEES" kirjutamiseks. Tõmba nendele tähtedele ring ümber. A L E M U M S R D S M E K I Leia ,,JÄÄ", ,,ÄIKE", ,,PÄIKE", ,,VIKERKAAR", ,,UDU" jne. MOODUSTA LIITSÕNA!
Nii on võimalik elektriväljaga juhtida iga pikseli heledust ja värvilise vedelkristallkuvari puhul ka värvi. ) LCD kuvarid on kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted effektil põhinevad. Nemmatilistel LCD kuvaritel muudetakse kristalli struktuuri vooluga mis muudab nende läbipaistvust. Kasutatkse nii tagant valgustamist kui ka tausatavalguse peegeldumist vedelkristalli taga olevalt peeglilt. Peegelduse korral jääb valgus tihti nõrgaks ja kujundi kvaliteet ei ole piisav. 60 Twisted effekti korral muudab vedelkristall teda läbiva valguse polaarsust kui teda mõjutada pingega. Kui kristalli ei mõjutata polariseeriva valgusega läbib valgus muutumatul kujul vedelkristalli. Kuvari vedelkristall paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter mis laseb läbi
Nii on võimalik elektriväljaga juhtida iga pikseli heledust ja värvilise vedelkristallkuvari puhul ka värvi. ) LCD kuvarid on kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted effektil põhinevad. Nemmatilistel LCD kuvaritel muudetakse kristalli struktuuri vooluga mis muudab nende läbipaistvust. Kasutatkse nii tagant valgustamist kui ka tausatavalguse peegeldumist vedelkristalli taga olevalt peeglilt. Peegelduse korral jääb valgus tihti nõrgaks ja kujundi kvaliteet ei ole piisav. 59 Twisted effekti korral muudab vedelkristall teda läbiva valguse polaarsust kui teda mõjutada pingega. Kui kristalli ei mõjutata polariseeriva valgusega läbib valgus muutumatul kujul vedelkristalli. Kuvari vedelkristall paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter mis laseb läbi
piludest tulevatel kiirtel. Veel näitas Fresnel, et interferentsipilt tuleb selgem ja teravam, kui kasutada ühevärvilist (monokromaatset) valgust. Maksimumide/miinimumide asukohti ekraanil saab arvutada Youngi katse valemitest, kui lugeda võrdseks valgusallikate kujutiste kaugusega ekraanist ning kujutiste omavahelise kaugusega. Fresnel'i kaksikpeegel. Valgusallika A peegeldumisel kahelt väikese nurga all asuvalt peeglilt tekib kaks valguslainet, mis on samaväärsed "peegli taga" asuvatelt allikatelt tulevatega. 19. Musta keha tasakaalutemperatuur: kujunemise põhjus ja arvutamine. 20. Vesiniku spektrijoonte arvutus üldistatud Balmeri valemiga. Elementide elektronkatete struktuur (Mendelejevi tabeli esimesed kolm perioodi). Üldistatud Balmeri valem. Aga esimene asi, mida tegid teoreetikud, oli üldistatud Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks
polarisatsioonitasandi suunast kas laseb valgust läbi või ei lase. Nii on võimalik elektriväljaga juhtida iga pikseli heledust ja värvilise vedelkristallkuvari puhul ka värvi. ) LCD kuvarid on kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted effektil põhinevad. Nemmatilistel LCD kuvaritel muudetakse kristalli struktuuri vooluga mis muudab nende läbipaistvust. Kasutatkse nii tagant valgustamist kui ka tausatavalguse peegeldumist vedelkristalli taga olevalt peeglilt. Peegelduse korral jääb valgus tihti nõrgaks ja kujundi kvaliteet ei ole piisav. Twisted effekti korral muudab vedelkristall teda läbiva valguse polaarsust kui teda mõjutada pingega. Kui kristalli ei mõjutata polariseeriva valgusega läbib valgus muutumatul kujul vedelkristalli. Kuvari vedelkristall paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter mis laseb läbi ainult 90 kraadise
piludest tulevatel kiirtel. Veel näitas Fresnel, et interferentsipilt tuleb selgem ja teravam, kui kasutada ühevärvilist (monokromaatset) valgust. Maksimumide/miinimumide asukohti ekraanil saab arvutada Youngi katse valemitest, kui lugeda võrdseks valgusallikate kujutiste kaugusega ekraanist ning kujutiste omavahelise kaugusega. Fresnel'i kaksikpeegel. Valgusallika A peegeldumisel kahelt väikese nurga all asuvalt peeglilt tekib kaks valguslainet, mis on samaväärsed "peegli taga" asuvatelt allikatelt tulevatega. 19. Musta keha tasakaalutemperatuur: kujunemise põhjus ja arvutamine. 20. Vesiniku spektrijoonte arvutus üldistatud Balmeri valemiga. Elementide elektronkatete struktuur (Mendelejevi tabeli esimesed kolm perioodi). Üldistatud Balmeri valem. Aga esimene asi, mida tegid teoreetikud, oli üldistatud Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks
Võttes aluseks mingi mudeli presenteerimise kunstnikuna. Goffman : ,,See, kuidas end teistele näitame, on kaalutletud." Goffman ta on tähele pannud, et me mitte ainult ei mõtle selle üle, kes me oleme vaid püüame end ka välja näidata mingil viisil. Küps pilk inimestevahelisete suhete maailmas saab aru sellest, et inimene ei käitu spontaanselt vms. Joonis 3: Erving Goffaman Eneseesitlusel on teatud ülesanded: Tunnetuse otsimine (peeglilt positiivne tagasiside) Enesekindlustamise funktsioon (kindlustab nt läbikukkumise vastu) Eile oli kõva pidu Enesenäitamine Oma unikaalsuse näitamine Enesehinnang Ajaloost kõrva taha panna: inimese ajalugu on psühholoogia vaatepunktist inimese enda avastamise ajalugu. Mida kaugemale me lähme, seda rohkem oli inimene "loom" st see osa inimese mõtetest ja arvamustest, mis ta mõtleb enda kohta, seda algul ei olnud see on samm-sammult tulnud. "Inimese
saada ka kolm päeva ilma veeta. Jakk on vajalik, et varjata kehapinda, riidekanga abil saab teha varjualuse. Liikuda tuleks võimalikult vähe. Teine oluline probleem on seotud signaliseerimisega. Selleks saab kasutada peeglit, helesinist riidekangast, taskulampi, revolvrit ja lõket. Peegel on neist kõige olulisem, sest on kõige efektiivsem vahend märguandmiseks pikkade vahemaade tagant. Peeglilt peegeldunud päiksekiired jõuavad väga kaugele, olles märgatavad näiteks lennukitelt. Helesinine riidekangas võib olla samuti lennukitelt nähtav just oma kontrastsuse tõttu ülejäänud maastikuga. Kuid selle märkamiseks peab olema küllalt lähedal. Taskulampi võib kasutada öösel, kuid taskulambi valguskiired ei ole ilmselt hästi nähtavad kaugemalt. Püstolit võib kasutada helisignaali andmiseks kui häda on juba väga suur (veevarud täiesti
annaabi.ee 
