olukord oleks olnud lihtsalt mõeldamatu. Andres vastupidiselt tahtis kõikide töödega ise toime tulla ja mitte kõrvalist abi paluda. Kuid samuti ei tahtnud Andres oma ülenaabrist kehvemas seisus olla ja ta hakkas ihkama järjest rohkem paremaid asju. Andres teeb romaani käigus läbi suure muutuse, hakates üha enam Pearuga sarnastuma. Andrese arengu pöördepunkt toimub ilmselt kohas, kus ta mõistab, et tõde taga ajades ei saavuta ta õiglust ja ta otsustab ise Pearult õigust nõuda. Seda teeb ta aga täpselt samamoodi nagu oma rivaal, pettuse ja kavalusega. Selleni viis ilmselt kahe mehe omavaheline kemplemine, mis sai alguse Pearu poolt ja seetõttu võib viimast kujutada ka kui mefistolikku tegelast, kes Andrese halvale teele juhib. Romaani lõpus on innukast talupojast saanud kibestunud kuri peremees.
Andres vastupidi oli põikpäine töörügaja, kes ei mõistnud oma naabri kergemat suhtumist töösse. Ta tahtis kõigega ise hakkama saada ning kõrvalist abi mitte paluda. Samas ei tahtnud Andres Pearust sugugi kehvem olla ning ta hakkas ihkama järjest rohkem paremaid asju. Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada kangekaelsust ning tegelikult ka kadedust üksteise suhtes. Teose lõpu poole hakkas Andres aina enam Pearuga sarnanema. See oli minu arvates, seetõttu et ta mõistis: Pearult tõde taga ajades ei saavuta ta iial õiglust, tuleb nõuda õigust. Tegelikult tegi ta seda samamoodi nagu Pearu pettuse ja kavalusega. Teose lõpuks oli Andresest saanud kuri ja kibestunud Vargamäe peremees: naise ja laste surmad, pinge ja koormus murdsid lõpuks kõige tugevamagi. Just nimelt seetõttu arvan, et lõpuks võitis Vargamäe peremeeste vahelise võitluse siiski Andres. Ta kannatas suuremaid kaotusi, kuid sai hakkama. Ta ei murdunud . See oli ka põhjus
Krõõt mõjus talle kuidagi teisti , sest Pearu meelest oli Krõõt täiuslik naine oma ilusa häälega. Selle taga tipuks , miks Pearu niisugune oli , on puhtinimlik kadedus. Peale Krõõda surma muutus Andres väga vaikseks . Ta varjas oma tundeid ja peitus piibli taha . Romaani lõpus hakkas üha enam Andres sarnastuma Pearuga . Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada ,et nad on väga kangekaelsed ja kadedad üksteise suhtes. Lõpuks hakkas Andres Pearult õigust nõudma , sest sai aru ,et tõde taga ajades ei saavuta ta õiglust. Samamoodi pettuse ja kavalusega ta seda tegigi. Andresest oli saanud kuri ja kibestunud Vargamäe peremees.
Krõõt mõjus talle kuidagi teisti , sest Pearu meelest oli Krõõt täiuslik naine oma ilusa häälega. Selle taga tipuks , miks Pearu niisugune oli , on puhtinimlik kadedus. Peale Krõõda surma muutus Andres väga vaikseks . Ta varjas oma tundeid ja peitus piibli taha . Romaani lõpus hakkas üha enam Andres sarnastuma Pearuga . Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada ,et nad on väga kangekaelsed ja kadedad üksteise suhtes. Lõpuks hakkas Andres Pearult õigust nõudma , sest sai aru ,et tõde taga ajades ei saavuta ta õiglust. Samamoodi pettuse ja kavalusega ta seda tegigi. Andresest oli saanud kuri ja kibestunud Vargamäe peremees.
Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolitsema. Indrek vanemana väga hoidis ja armastas ema Nimeta kaks põhjust, mille pärast Andres Liisiga tülitses. Liisi tahtis Oru Joosepiga abielluda ning hiljem jäi Joosepist abieluväliselt lapseootele. Missuguses küsimuses olid Andres ja Pearu ühel nõul? Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda? Andres nägi, kui palju kaasavara sai Joosep Pearult ning ta ei saanud Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit. Millal oli vana Andres Vargamäel südamest rõõmustanud? Mida ütles vana Andres Pearule, kui viimane kosis, mida Indrek linna otsis? Tsiteeri korrektselt. „Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada.“ Võrdle perenaise ametit Krõõda ja Mari ajal ning tänapäeval. Kunagi pidid perenaised päevast päeva töid tegema: koristama, loomi
Tõde ja õigus Luguemiskontroll 1.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe ? Andres teadis ,et Vargamäe on soine ala ,aga ta tahtis teha selles oma unistuste kodu . Ta nägi palju vaeva ja palus abi veel naabrimehelt Pearult ,et maad kuivendada . Pearu oli algul sellega nõus ,kuid hiljem ehitas tammi ette . 2.Missuguse perspektiivse väljapääsu taipamiseni jõudis Andres võitluses soomaastikuga ? Ma arvan ,et Andres lootis ,et kui ta teeb kõik tõe ja õigusega siis jõuab ka temani see nn armastus, aga päris nii see kahjuks ei läinud . Andres nägi küll palju vaeva oma maaga põhiliselt ,kuid kõik liikus pigem allamäge. Kuigi vahest Andresele siiski õnn naeratas
Liisi peale oli Andres lausa nii kuiri, et kihutas ta sauna elama. Ma arvan, et oma lastega ei tohiks nii käituda, sest praegusel juhul oli ta ise selles süüdi kuna ei lubanud noortel abielluda ja siis laps saada. Mulle tundus, et Andresele oli maa isegi kallim kui ta oma perekond, sest sellega ta käitus hästi ja hoolitsevalt, kuid pere sundis raskele tööle ja karmile elule, kui tema tahtmist ei täidetud järgnes sellele peks, millest ma jäeldun, et ta hakkas juba Pearult eeskuju võtma kui too purjuspeaga oma naist ja lapsi tümitas, mis on, aga väga kurb. Arvan, et Andres oma kangekaelsusega ja tähelepanematusega tõmbaski perele vee peale, sest ta ei võtnud Krõõta juba alguses kuudla, et naabrimehega tuleb elada rahus ja ei arvestanud ka naise töövõimetega, mis põhjustaski naise surma, millele järgnes elu allamäge laskmine. Ka Pearu elu polnud meelakkumine, sest polnud ju kerge mitme eest ,,rehnutti"
" küsis Pearu, nagu ootaks ta, et Krõõt Andrest appi kutsub. Aga see ei vastanud naabri küsimusele midagi, hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma. [] Oru peremees seisis kogu selle aja lõhutud aia juures, ilma et ta kätt või jalga oleks liigutanud. [] Ometi oli ta pisut nagu pettunud. [] Oleks Krõõt sõnagi lausunud, siis oleks ta vististi kohe ise oma rukkisse läinud sigu taga ajama, aga Krõõt ei tahtnud Pearult midagi. [] Milleks ta selle tembu teinud oli, ei teadnud keegi. Mõtles ta üleaedset kiusata või olid tal omad plaanid, ainult naabri perenaine, kes tuli, laps süles, ja kutsus sigu heleda häälega, ainult see ehk ajas ta kavatsused luhta." 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Ma arvan, et alati saaks paremini. Kuid usun, et ma sain selle teise lugemisega hästi hakkama. Seda
Andres aga ei lubanud, sest peretütarde koht on kambris. Liisi soovis siiski, sest Oru Joosep oleks tahtnud tema juurde aita tulla enne kui kroonusse peab minema. Liisi lubas teda ära oodata. Joosep tahtis ära Vargamäelt. Seal ei olnud midagi head juhtunud. Muudkui aga naabrite omavaheline riid ja kohtus käimine. Nii mõtles ka Liisi. Mäel olid ristitud Liine, Tiiu ja Kadri, Orul Jüri ja Juljus. Joosep oli kroonust pääsenud. Andres kuulis kõrtsis Pearult, et Liisi Joosepit magatab. Andres sai maruvihaseks. Siis aga leidis ta, et kui Liisist saab Oru perenaine, siis kuulub terve Vargamäe nende suguvõsale. Liisi ja Joosep ei tahtnud Vargamäele jääda ja Andres keelas Liisil Joosepiga suhelda. Ta rääkis ka Mariga, sest aimas, et Mari noorte suhtest teadis. Ta süüdistas Mari valetamises. Arvas, et Mari pole teda kunagi oma meheks pidanud, vaid ikka Jussi. Pearu ütles, et ei anna Joosepile Oru, kui too Liisi endale naiseks võtab.
korduvalt teise põldu, Pearu lõhub isegi aia, et naabri sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille üle tülitseda. Koerad käivad teisepere akende all istumas, hobused pääsevad naabri vilja jne. Pearu kemplemise põhjuseks on, et Andres naljataval jõukatsumisel temast ja ta sulasest kõvasti üle oli ning ta pidi leidma muu viisi käki keeramiseks. Kord kuulis Krõõt, kuidas naabrimees suure kisaga nende aeda lõhub. Laps süles, jookseb Krõõt kohale ning pärib rahulikult Pearult aru ning selle peale ei oska naabrimees end kuidagi õigustada. Et aga seab juba Pearu rukkis on hakkab Krõõt neid oma heleda häälega tagasi kutsuma. Krõõda heledat häält meenutab Pearu purjus peaga veel korduvalt ning viiendas osas selgub, et Pearu oli Krõõta armunud. Ühel kevadel räägib karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja Pearu on kraavile tammi ehitanud. Andrese ütlemistest ei piisa ja kui ta kirvega kraavile läheb, et see lõhkuda, on see juba eest löödud
Jõudu katsutakse sõrme tõmbamises, kaikaveos ja maadluses. Lepitakse kokku ka sõnnikuveo plaanides. Kui sõnnikuvedamiseks läheb, siis on Andresel sõnnikut üsna vähe, oleks rohkem vaja. Kui jõuab kätte heinategu, siis hakkab Andres võitlust pidama võsa ja mätastega. Ta leiab, et enne kui heinamaad juurde ei saa, siis pole mõtet ka loomi juurde hankida. Põllusaak kipub kesine olema: eelmine peremees on maad halvasti hooldanud ja pole väetist pannud. Talvel laenab Andres Pearult rege, aga see hakkab kõrtsis ärplema, et üleaedne on nii vilets vend, et peab tema reega sõitma. Andres viib seepeale ree tagasi. Andres pidas varem plaani, kuidas uued kambrid ehitada, kuid kui ta oma majandusliku seisu näeb, siis on selge, et uusi kambreid ei tule. Krõõt sünnitab esimese lapse, tüdruku. Andres on pettunud, kuna lootis kohapärijat. Talv möödub põhiliselt tarbeasju tehes. Kevadel otsustab sulane (Juss), et jääb tallu edasi, Mai lahkus.
Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres laenas Pearult rege, Pearu tegi sellest kõrtsis numbri, et Andres on vaene mees. Näis, et kahe talu vahel toimub võistlus. Mai lahkub, kuigi tal oli kahju, kuna Krõõt oli talle meeldinud. Küllap lahkus Kaarli pärast. Andrese hobused said koplist välja, käisid Pearu kapsaid söömas. Andres tahtis ka Aaseme Aaduga kraavi kahasse kaevata, kuid Aadu polnud kindel, kas ta sinna elama jääb. Mari lõõbib Jussi kallal. Juss tahab Marile näidata, et on kõva mees, ujub üle jõe ja tagasi
pääseski seekord teenistusse minemisest. Jõuluajal tuli naabrimeestel jälle üks kohtutee ette võtta: nimelt puudutas see Oru koera Valtut, kes käis jõuluõhtul Eesperes liha ning vorstide kallal, ja selle eest sai ta Andreselt kõva nahatäie. Kõigil teistel Kõrvenurga elanikel oli juba ammu teada, mis Joosepi ja Liisi vahel toimus. Ainukesena polnud sellest teadlik Eespere Andres, kes kuulis seda esimest korda alles kõrtsileti ääres Pearult. See vestlus Oru peremehega sütitas Andreses viha, sest tema eest oldi kõike varjatud. Andres ei leppinud Liisi ja Joosepi pulmadega ning ta ei tunnistanud Liisit enam oma tütreks, ajades ta kodust ära. Kui Liisi ja Joosep Vargamäelt lahkusid, oli neil oma esimene laps juba käes, kelleks oli poeg. Tütre lahkudes muutus aga Andrese meel härdaks ning ta ei saanud lasta enda ja Krõõda esimesel lapsel kodust nõnda lahkuda, et tal polnud mingit kaasavara. Andres rääkis
Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber. Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar. X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas Jussi (oleks uppunud). Pearu lasi loomi enda maale ning käis kõigiga lepitust palumas. XII (102-110) Andresel kiire töö majaehitamine. Pearu saatis sulased appi
Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber. Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar. X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas Jussi (oleks uppunud). Pearu lasi loomi enda maale ning käis kõigiga lepitust palumas. XII (102-110) Andresel kiire töö majaehitamine. Pearu saatis sulased appi
Ei andnud kumbki kergelt alla. XVI Juss ja Mari olid jalad alla saanud. Neile sündis esimene lapski poiss. Juss ehitas lehmalaudagi ja oli ajutiselt abis ka perele. Krõõdal sündis, aga juba kolmas tütar. Pere oli kaubelnud uue tüdruku- Kaie , Krõõdale ta ei meeldinud. Tahtis Mari sugust tagasi. Pearu enam naabreid ei tüüdanud, kuid sai endale sulase (Jaagup), kes talle vastu hakkas. Viskas teise välja, Jaagup läks Eespere ning hakkas Pearult kohtu kaudu palka nõudma. Poiss sai oma palga kätte, aga Pearu ei jätnud seda niisama. Kõrtsist tulles kui Jaagup teda jälle rahustas jooksis Eespere, et sulane peksab teda ning läks jälle kohtu. Lõpuks sai Pearu ka võidu kätte, sulane aeti minema. Koduteel sai Peru peksa ning pidi kogu suve voodis veetma. Sügisel kui üles sai tahtis naist tapa, kuid teine jooksis jälle naabrite juurde. Tuli ka Pearu ise sinna, aga Andres viskas teise välja. Ulgus veidi väravas, aga kadus siis.
Vee hiljemgi,kui Matu on Vargamäelt läinud, meenutab Pearu teda kui vänget, julget, töökat meest. Tasuks suvise tüssamise eest mängis Matu Pearule sügisel vingerpussi too jäi mutta kinni ja karjus appi. 15. Pearu uus sulane Jaagup / hilisem Eespere sulane Pearu võttis tugeva sulase Jaagupi selleks, et oleks toeks üleaedse vastu, ent läks hoopis ise oma sulasega vastamisi. Sellest peale hakkas toda kiusama.julges Pearule vastu astuda. Nõudis kohtu kaudu Pearult raha, lõpuks sai raha kõrtsis purjuspeaga kätte. Võis Eespere juurde kolida, polnud kusagile minna. Pearu kaebas sulase kohtusse; Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Hiljem korraldas Pearu läbipeksmise. Mängis pilli, ei tahtnud sõjaväkke minna, näljutas end sellepärast. Tööd tegi nõrkemiseni. Imelik unistaja unistas Põlluotsa talu Roosist. Õppis pilli mängima Roosi pärast. Mängis pilli vaid talle/tema suunas
Nimi tuli sellest, et Kuusiku peremees käis sulasega Kuusiksaarel salaja kuuski lõikamas, kuid jäi ükskord mõisnikule vahele. Sellest ajast peale hakatigi seda kohta kutsuma Vargamäeks. Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks. Pearu tegi sellest kõrtsis suure probleemi ning Andres saatis ssetõttu ree võimalikult ruttu naabrimehele tagasi. Krõõdal sündis tütar. Andres oli lootnud poega ning oli nüüd pettunud. Krõõt tunnetas mehe pettumust nign tundis end seetõttu süüdlasena. Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X Mai, kes Kaarliga varem hästi läbi sai, lahkus nüüd pererahva juurest pisarsilmi. Ta oli perenaisesse väga kiindunud
Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15. Mareti ja tisler Sassi pulmad. Andres leebub. 16. Indreku koolipõli. Indrek hakkab kirjutaja abiliseks. 17. Indrek läheb linna kooli, Andres kroonusse. 6) Seosed tänapäevaga Noorem põlvkond ei väärtusta vanemat. Andres töötas Vargamäe talu üles, samas kui kõik tema lapsed läksid lapsepõlvekodust ära, lootes mujalt paremat leida
Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15. Mareti ja tisler Sassi pulmad. Andres leebub. 16. Indreku koolipõli. Indrek hakkab kirjutaja abiliseks. 17. Indrek läheb linna kooli, Andres kroonusse. 6) Seosed tänapäevaga Noorem põlvkond ei väärtusta vanemat. Andres töötas Vargamäe talu üles, samas kui kõik tema lapsed läksid lapsepõlvekodust ära, lootes mujalt paremat leida
midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult peale hobuse-kohut saanud.Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul tahtis A teada kus see on aga Mari ütles algul et seda ei ole ja siis et keegi olevat ära võtnud. A tahtis teda lüüa aga lapsed tulnud vahele. XXIV Tasu rääkimise eest. Peres olid kõik aga tõsises- väga harva kuuldi kedagi naermas või vilistamas. Aga uue tüdruku ja sulase tulekuga see muutus
Eesmärgiks andres välja süüa nagu ta eelnevatega ka teinud on. Vägivaldne peksis oma naist. Purjuspäisus. Kaevu reostamine , kuidas sa sealt kaevust ise jood, peret joodad ja ka loomi, hoolitsev peremees nii ei käitu. Ühisosa parema elu saamine, maa endale himustamine. Andres mõtles,et see et nende lapsed kokku lähvad polegi väga halbidee, et lõpuks saab siis kogu vargamäe tema lastele. Murede jooki uputamine. Litsid mehed need vargamäe omad. Kavalus andres õppis pearult. Vägivaldsus. 3. Milliseid tähtsaid rolle täitsid Andres ja Pearu veel peale, selle, et olid peremehed? Abikaasa - andres halb.kõõdag ei pannud tähele, et naine väsinud. Pearu peksis naist ja lapsi. Andres vähemalt natukenegi austas. Kirjutatud andrese vaates, autor andrese poolt. Andres ei mõistnud krõõda koormat Andres pani kõrge uksepiida, et sead sisse ei saaks, aga Krõõt pidi sealt koguaeg raskeid asju üle tõstma, aga ta ei mörganud seda.
laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul küsis aga kurjal häälel et kus see on. Naine ütles algul et seda pole, hiljem et keegi on ära võtnud. Andrese hääles ja toonis kõlas halastamatus ja julmus. Ta tahtis oma kätt juba perenaise vastu tõsta kuid lapsed tulid ette ja ta loobus sellest. Hiljem ütles et talle
et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul küsis aga kurjal häälel et kus see on. Naine ütles algul et seda pole, hiljem et keegi on ära võtnud. Andrese hääles ja toonis kõlas halastamatus ja julmus. Ta tahtis oma kätt juba perenaise vastu tõsta kuid lapsed tulid ette ja ta loobus sellest. Hiljem
annaabi.ee 
