Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars
soovikumetsad (25%). Puuliikidest on levinuim kask, teisel kohal on mänd. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) RAIED Pärnumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kaitsemajanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara. Pärnumaa metskonna 2011. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 1. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) METSAUUENDUS Pärnumaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 298,75 hektaril. Sellest istutus moodustas 248,18 ha ja külv 23,50 ha. Kõige enam istutati kuuske 184,11 ha, mändi istutati 58,15 ha, kaske 5,55 ha
Kasvukohatüüp: Jänesekapsa Peapuuliik: Kuusk Oxalis site type Spruce 1111 Kood: 1722 KKT= JK PL= KU Eraldusi: 3730 Number of compartments K= 1 Kultuur Seeded or planted
Põlvkond -igikaudu ühevanuseliste puude eluiga tekkest kuni uuendusraie või loomuliku suremiseni 12. Puistu koosseis ja rindelisus. Puuliikide osatähtsust kasvava puistu tagavaras väljendatakse koosseisu valemiga, milles puuliigi lühendi ees seisev kordaja näitab osatähtsust protsentides rinde kogutagavarast. Puuliigid järjestatakse koosseisu valemis harilikult osatähtsuse alanevas järjestuses, seega on esikohal enamuspuuliik, vahel ka peapuuliik. Rindelisus · Esimene rinne suurima kasvava metsa tagavara ja kõrgusega rinne, nn põhirinne · Teine rinne 25...75% I rinde kõrgusest, minimaalselt 4 meetrit ·järelkasv-kuni 4m hea kasvuga puud ·alusmetsa rinne -Puistu rindelisuse all mõeldakse ühe või eri puuliikide võrastike kõrguste jaotumist vertikaaltasapinnas. Mitmerindelisi puistuid nimetatakse liitpuistuteks, üherindelisi lihtpuistuteks. 13. Puistu järelkasv ja alusmets.
Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist - 50Ks 30Lm 20Lv Number näitab, mitu % PL on puistu koosseisust tagavara järgi Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: o Mä - mänd o Ku - kuusk o Ts - ebatsuuga o Nu - nulg o Lh - lehis o Jne Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik n.t 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks Puuliigid, mille tagavara on alla 10% I rinde tagavarast märgitakse + Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsent erineb kahe ühiku võrra Puistu vanus - vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega
29,37 5,54 5,42 93,49711 puud 21,38 415,2365 Hüpoteeside kontroll 13) Võrdleme teie proovitükil mõõdetud andmeid proovitükiga 64. Selleks arvutame proovitükil 64 kahes suunas mõõdetud diameetri keskmise. Seejärel filtreerime proovitükilt 64 välja 1. rinde sama puuliigi diameetrid, mis oli teie proovitükil 1. rinde peapuuliik. Kui suur tuli vaatluste arv (prtk. 64)? Kopeerime need diameetrid teisele töölehele. 14) Leiame diameetri dispersiooni teie proovitükil ja Disp. Oma proovitükil 64 (teie proovitükile vastaval 1. rinde puuliigil) Disp. 64 Kas nendele proovitükkidele vastavate üldkogumite diameetri dispersioonid P-väärtus on erinevad ( = 0,05)? Kuidas leidsite P-väärtuse? Jah või ei
7 4 3 2.15 2.2 8.45 4.4 4.2 4.6 6.45 4 7.7 6.15 3.9 3 6.9 10.85 3 2.75 2.25 5.1 3.6 7 7.55 11.05 1.95 14.05 4.8 2.25 6.55 3.7 5.15 3.5 2.8 3.65 3.25 0 0 Hüpoteeside kontroll 13) Võrdleme teie proovitükil mõõdetud andmeid proovitükiga 64. Selleks arvutame proovitükil 64 kahes suunas mõõdetud diameetri keskmise. Seejärel filtreerime proovitükilt 64 välja 1. rinde sama puuliigi diameetrid, mis oli teie proovitükil 1. rinde peapuuliik. Kui suur tuli vaatluste arv (prtk. 64)? Kopeerime need diameetrid teisele töölehele. 14) Leiame diameetri dispersiooni teie proovitükil ja proovitükil 64 (teie proovitükile vastaval 1. rinde puuliigil) Kas nendele proovitükkidele vastavate üldkogumite diameetri dispersioonid on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Kuidas leidsite P-väärtuse? kasutades f-testi 15) Kas nende proovitükkide diameetrite keskväärtused on oluliselt erinevad ( = 0,05)?
viljakam on reeglina kasvukoht. Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või liikideks (vt. mõisteid). MÕNED OLULISEMAD MÕISTED Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik).
25. Mis on puistu rinnaspindala? Kuidas see leitakse? Rinnaspindala (m3) on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala (G, m3/ha) on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. 26. Kuidas leitakse puistuelemendi kõrgus? Vead kõrguse leidmisel. Puistuelemendi kõrgus (H, m) puistuelemendi keskmise diameetriga puude kõrgus. 27. Mis on enamuspuuliik ja peapuuliik? Tooge näiteid. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik,rekonstrueeritud hall- lepik). Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa
moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. Järelkasv noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Mõisted: Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale või annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu. Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa. Boniteet iseloomustab antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks.
keemiliste tõrjevahendite (pestitsiididega) ilma peremeespuud või keskkonda kahjustamata ei ole juurpessu korral praktiliselt võimalik. Mõeldav on vaid haigusetekitaja levimise takistamine mitmesuguste profülaktiliste võtetega. Kuidas vältida? Vältida tuleks liiga tihedate kuuse- ja männikultuuride istutamist. Juurepessust tugevasti kahjustatud kuuse- või männi-enamusega puistute lageraie järel tuleks metsauuendamisel võimaluse korral välja vahetada peapuuliik uueks peapuuliigiks lehtpuu! Kui mets rajatakse endisele põllumaale, siis esimeses metsapõlvkonnas lehtpuupuistu v segapuistu. Kuidas raietel? Kui okaspuupuistu kännud on peaaegu v vahelka täiesti juurepessuvabad, siis tuleks vältida nende nakatumist lihtsaim ja odavaim võimalus selleks on raiete tegemine üksnes talvel; suviste raiete korral tuleks aga kännud tingimata ja võimalikult kohe töödelda juurepessuvastase preparaadiga. Juurepessust
(kuusk, harvem mänd) Alusmets- põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alustaimestik- metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Peapuuliik- puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohatingimustele, st. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu, täidab antud tingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. Enamuspuuliik- I rindes tagavara poolest esikohal olev puuliik. Puistu tagavara- puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m 3ha-1). Boniteet- puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha viljakuse näitaja (vastavale puuliigile)
Mida suurem on valim, seda väiksem on S m on valim, seda väiksem on SE. Valimi suurenedes läheneb SE nullile. See on siis oluline erinevus SD-st. Hüpoteeside kontroll 13) Võrdleme teie proovitükil mõõdetud andmeid proovitükiga 64. Selleks arvutame proovitükil 64 kahes suunas mõõdetud diameetri keskmise. Seejärel filtreerime proovitükilt 64 välja 1. rinde sama puuliigi diameetrid, mis oli teie proovitükil 1. rinde peapuuliik. Kui suur tuli vaatluste arv (prtk. 64)? Kopeerime need diameetrid teisele töölehele. 14) Leiame diameetri dispersiooni teie proovitükil ja Disp. Oma proovitükil 64 (teie proovitükile vastaval 1. rinde puuliigil) Disp. 64 Kas nendele proovitükkidele vastavate üldkogumite diameetri dispersioonid P-väärtus on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Kuidas leidsite P-väärtuse
Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. 4. Mõned olulisemad metsanduslikud terminid 6 Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstr. hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha). Puistu boniteet (ld
Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või –liikideks. Puhtpuistu – metsa moodustab ÜKS puuliik. Puhtpuistu EI VÕRDU lihtpuistu Segapuistu – metsa moodustab kaks või enam puuliiki. Segapuistu E VÕRDU liitpuistu 5. Mõned olulisemad mõisted. Peapuuliik puuliik, miskõige paremini vastab aintud kasvukohale, samas ka annab pinnaühikult suurima koguse kvaliteetset puitu või täidab kasvukohatingimustes metsa muud funktsiooni paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha) Puistu boneteet e
puistu siis, kui kõrvalliike on vähem kui 10 % tagavarast. Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: Mä - mänd Ku - kuusk Ts - ebatsuuga Nu - nulg Lh - lehis Ks - kask Hb - haab Ta - tamm Lm - sanglepp Lv - hall lepp Sa - saar Ja - jalakas To - teised okaspuud Tl - teised lehtpuud Liigid koosseisuvalemis järjestatakse osatähtsuse alanedes. Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks. Puuliigid, mille tagavara on alla 10 % I rinde tagavarast märgitakse + NB!!! Puistu eraldatakse, kui koosseisukoefitsent erineb kahekümne protsendi võrra. NB!!! 4.Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele koostispuuliigile vanust märgitud,
jagatakse majandusliku tähtsuse järgi keskmine boniteet on 2,5. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, peapuuliigiks ja Metsaomand jaguneb pindala järgi: 37% riigimetsa haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, kaaspuuliigiks või -liikideks. ja 63% erametsa. dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini 2. Eesti metsad 3 kategooriasse: (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult 1. Hoiumets - on kaitseala loodusreservaadis ja tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud
Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või –liikideks (vt. mõisteid). 5. Mõned olulisemad mõisted Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit
Kesk-Eestis, Rapla- ja Läänemaal ning Pandivere kõrgustiku jalamil. Salumetsad on omased lainjatele tasandikele, voortele, oosidele ja laugjate nõlvade jalameile, kus nad kasvavad parima toitelisusega ja kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel, mis on kujunenud karbonaadirikkal moreenil. Soodsate lagunemistingimuste tõttu on metsakõdu horisont väga õhuke või pole seda üldse, mullale on iseloomulik tüse huumushorisont. Peapuuliik võib olla nii kuusk kui ka kask, mõnikord aga haab, paljudes salumetsades on laialehiseid puuliike. Põõsarinne on lopsakas ja liigirohke. Tamme valitsemisega salumetsi on väikeste puistutena eeskätt Lääne-Eestis ning Saaremaal, enamasti on need tekkinud puisniitude taasmetsastumisel. Enamik varem salumetsaga kattunud alasid on praeguseks põllustatud või asendunud kuusikute ja kuuse-segametsadega.
annaabi.ee 
