Ehituskunstis on oluline ruumimõju. Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse põhiliselt kolmel viisil väljaraiumi...
Kujutav kunst 1. Kujutava kunsti liigid tarbekunst ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on hoone esikülg ja seal asetseb peauks 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk kirikuarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika,metallehistöö,puitehistöö,klaasehistöö.nahkehistöö ja tektstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekuntst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kuntstiteos ehk reljeef ja vorm. 10
1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi: Lenne Lõiv Rühma nr: K-09 1. Kujutava kunsti liigid: arhitektuur ja tarbekunst on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on hoone esikülg ja seal asetseb peasissepääs. 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg. 5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on metallehistöö, puitehistöö, nahkehistöö, keraamika, klaasehistöö, tekstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm. 10
1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi:. Rühma nr.K-08B 1. Kujutava kunsti liigid .Tarbekunst, maalikunst, graafika, skulptuur ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on.fassaad ja seal asetseb.sissepääs 4. Peafassaad on alati ehitise kõige esinduslikum külg 5. Sakraalne ehk kiriarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks esemed millel on tarbimisväärtuse ja iluväärtuse järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika, klaas, metallehistöö, nahkehistöö, puitehitis ja tekstiil 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst, dekoratiivkangad, vaibad ja kodutekstiil 9
Õpilase nimi:Marit-Maria Hermanson Rühma nr: MT-09A 1. Kujutava kunsti liigid arhitektuur ja tarbekunst on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on fassaad ja seal asetseb peasissepääs 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika ,metallehistöö ,nahkehistöö ,tekstiil ,klaas ,puitehistöö. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vorm ja reljeef 10
trapetsikujule. Väliuurimistulemuste kokkuvõtete põhjal on väidetav, et vanim raekojahoone hõlmas praeguse raekoja läänepoolset osa ja tema turuväljakupoolne esisein oli nüüdse kaaristu lõunasein. Hoone põhikonstruktsioonid - vundamendid, müürid ja võlvid on ehitatud Toompea paelavalt ja linnalähedastest kivimurdudest hangitud paekivist ning kokku laotud lubimörti kasutades. Kahekorruselise, suures osas kellerdatud hoone väljaku poolne peafassaad toetub kaheksast piilarist ja üheksast kaarest moodustuva võlvkaaristu lahtisele arkaadile ja on üleval simsivöölt lenduva sakmelise rinnatisega. Kõrgetele viiludele toetuva sadulkatusega hoone teeb pilkupüüdvaks sale kaheksatahuline kellagaleriiga konsooltorn. Kõigi hoonekülgede arhitektuuripildi kujundab puhtfunktsionaalne ehitusloogika: akende paigutus , rütm ja suurus on otsesõltuvuses ruumijaotusest ning nende kasutamisviisist
Klassitsismi näide Tallinnas on ka Nikolai kirik Vene tänaval (valmis 1825, arhitekt itaallane Luigi Rusca). Toompeale ehitati mitmeid aadlipaleesid, millest võib tuua näiteks elamut aadressiga Kohtu tänav 8. Selle arhitekt on nimekas sakslane, Helsingisse tähtsaid ehitisi (toomkirik, senatihoone, ülikooli peahoone, ülikooli raamatukogu) kavandanud, 1808-1815 Tallinnas töötanud Johann Carl Ludwig Engel. Selle hoone peafassaad on Kohtu tänaval, kuid enam tuntud on Pika jala poole avanev kolmekorruseline tagakülg, mille keskel on kuue joonia stiilis sambaga portikus (meenutab Tartu ülikooli peahoonet). Eesti tähtsaim klassitsismilinn on Tartu (=Emajõe Ateena). Palju näiteid on tänaseks kahjuks hävinud. Klassitsistlikud on näiteks Tartu raekoda (1789) ja Raekoja platsilt üle Emajõe viinud Kivisild (1775-1784, hävinud).
Algul oli ristivapp linna elus mõjurikka Suurgildi vapp, väikese linnavapi staatuse sai see 15.-16. sajandil. Tallinnas võib seda vappi näha Taani kuninga aias ning Suurgildis. 7. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas? Jah, mõjutas küll.Raekoda on pikliku põhiplaaniga kahekorruseline ehitis, mille ehitusmaterjaliks on kasutatud paekivi. Rae esindushoonet katab teravnurksete otsaviiludega kõrge sadulkatus. Peafassaad on pööratud põhja, endise turuväljaku poole ning toetub esimese korruse kõrgusele lahtisele võlvitud kaaristule. Gooti stiili profaanarhitektuuris ei kasutatud kuigi järjekindlalt teravkaart ja nii on ka raekoja aknad algupäraselt sirge sillutusega. Kuid see eest teravkaarne peaportaal kuulub Tallinna hilisgooti profaanarhitektuuris esinevate arhivoldi ning palestike osas ühtse ümarturbaga profileeritud portaalide rühma
katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Portaalide kohal on arkaad 28 juudi kuningaga. Fassaadi keskel on tohutusuur roosaken, mis on täidetud pitsilise kivipunutise ja vitraazidega.Paremas tornis ripub tornikell, mis
KUNSTIHOONEST KUNSTITEMPLIST 1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937). Omal ajal oli Kunstihoone selge geomeetrilise fassaadiga Tallinna linnapildis avangardistlik ehitis moodsa kunsti sümbol. Leonhard Lapin on öelnud: ,,Kunstihoone aknal säravat päiksepeegeldust nähes tunnen, et Päike tõuseb Kunstihoonest Kunstitemplist. Päike loojub sinna, et taas sealt tõusta". JÜRI PALM ,,HILINE MÖÖDUJA" Jüri Palm (19372002) õppis algselt ERKIs
Värav on rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega, mis omal ajal olid osaliselt kaetud lehtkullaga. Ukse kohal paikneb tiivuline Püha Markuse lõvi, kelle ees põlvitab doodz Francesco Foscari. Gooti ahitektuur Eestis Tallinnas leiame ka gooti stiilis ühiskondlike hooneid- näiteks raekoda. See on pikliku põhiplaaniga kahekorruseline ehitis, mille ehitusmaterjaliks on kasutatud paekivi. Rae esindushoonet katab teravnurksete otsaviiludega kõrge sadulkatus. Peafassaad on pööratud põhja, endise turuväljaku poole ning toetub esimese korruse kõrgusele lahtisele võlvitud kaaristule. Gooti stiili profaanarhitektuuris ei kasutatud kuigi järjekindlalt teravkaart ja nii on ka raekoja aknad algupäraselt sirge sillutusega. Kuid see eest teravkaarne peaportaal kuulub Tallinna hilisgooti profaanarhitektuuris esinevate arhivoldi ning paleestike osas ühtse ümarturbaga profileeritud portaalide rühma
Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastub egiptuse kunst uute elementidega, sellega kujuneb välja ka templiarhitektuur. Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme siin valitseb suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Ei ühtegi akent ega sammast, mis seda monotoonsust vähegi elustaksid, ainult värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalatele ning valitseja kujutisted, mis katavad templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel. Siin kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik. Seda väravaehitist nimetatakse polüooniks. Ukse ülemist osa kroonib süvarihva smiss, mida näeme ka templimüüride ülemises ääres. See on egiptuse arhitektuuri tüüpiliseimaid ja levinumaid motiive. Sissekäigu kõrval olid mastid, mille otsas lehvisid lipud halbade vaimude eemalepeletamiseks. Tihti olid sissekäigu kõrval ka obeliskid ja vaaraokujud
(2)3.4 Interjöör, ida ja lääne ristlööv Kiriku löövide ja võlvide juures rakendati ebatavalist organiseeritust eesmärgiga muuta sisselangevat valgust ning saavutada parim akustika. Gaudi peatähelepanu koondus Kristuse sündi kujutava fassaadi loomisele. (3) Päikesetõusu poole vaatav idafassaad esindab Kristuse sündimist, aga päikeseloojakule suunatud läänefassaad Kristuse kannatusi. Lõunapoolne peafassaad on hiilguse päralt. Kiriku interjöör on mõeldud sarnanema metsaga, mille puutaolised sambad hargnevad teatud kõrgusel, et üleval hoida võlvi, mille moodustab tähte meenutavate kujundite võrgustik. (1) Interjöör, ida ristlööv Ida ristlöövi fassaad on disainilt pigem gooti stiili. Gaudi tegi kirikust kipsmudeli, kuid mis hävines 1936.aastal Hispaania Kodusõjas. Konstrueeriti uus mudel, kuid paratamatult enamus kirikust siiski jäi pigem gooti põhivoolu juurde.Roos-ja
majandusele. Osalt seetõttu loobuti ehitamisest ja maeti nad haudadesse, mis mõnikord olid kaljusse raiutud. Püramiid ei onud üksikehitis vaid enamasti osa suurest kompleksist, nii kujunesid omapärased ,,surnute linnad" . Egiptuse templi lihtsaim tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja pealt suures osas lahtine. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, veel edasi mõned väiksemad ruumid, kus olid jumalakujud. Peafassaad sissekäiguga oli templi kitsal küljel. Otsetee viis väravast kõige pühama paiga suunas. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest kõrgest, längus esiseinaga müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Egiptuse templiarhitektuuri tähtsaks elemendiks sai sammas, mis enamasti meenutas mõnda taime papüürust, palmi, lootust jne. Kasutati ka 16 kandilist nn. protodooria sammast.
uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püütud taastada algseid interjöörilahendusi, milleks tarvilikku teavet on saadud lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. [2] Joonis . Alatskivi loss 2011. Peafassaad Joonis . Alatskivi lossi vestibüül. J. Vali 2002 ARAVETE KOOLIMAJA Aravete koolihoone õppekorpus on Eestis ainulaande postmodernistlik massiivne õppeasutus. Hoone rajati aastatel 1981-86 Eesti Maaehitusprojekti poolt, arhitektiks Ignar Fjuk. Vanema funktsionalistliku koolihoone (1941) juurdeehitisena valmisid 1985. aastal postmodernistlik 3-korruseline õppekorpus, 1988 võimla ja 1991 ujula. [12] Parkmetsa keskel asuv koolikompleks on orienteeritud piki Piibe maanteed. Juurdeehitis
Jäneda mõisa juugendlikud elemendid on aga punastest tellistest laotud faktuur ja seinu ilmestavad erikujulised asümmeetriliselt paigutatud aknad. Täielikult juugendiga seotavad mõisahooned on Taagepera, Holdre (Joonis 8) ning Peetri, mis kõik asuvad Lõuna-Eestis. Taageperat võiks pidada Baltikumi juugendarhitektuuri tippteoseks. Lossi fassaad on üsna rahutu ja üks vorm kasvab välja teisest, iseloomulikud on jällegi tornid ja viilud. Kindel peafassaad hoonel puudub. Väliselt ilmsetavad lossi maakiviplokkide massiivsus, mis mõjub romantilis-arhailiselt. Oma rustikaalsuse ja graniitsuse tõttu võib Taageperat kõrvutada Soome rahvuvromantistlike autorite loominguga, 7 mis oli siinse mõisaarhitektuuri puhul võõras. Holdre ja Peetri hooned on, nagu Taageperagi, liigendatud põhiplaaniga, pingestatud. Inglise stiilis Arts and Crafts Movement'ist mõjustatud mõisahoone on Olustveres. Selle
tagasihoidlikumaks. Kirikud olid kas ümberehitatud või varemeis. Maakirikute arengus juhtivat positsiooni ei saavutatud. Tartu märkimisväärseks saavutuseks on toomkiriku juures tehtud ümberehitused. Pikihoone lõunaküljele lisandus uus, arvult 5-s lööv, mis ehitati kabellöövina tugipiilarite vahele; vastu pikihoone külgseinu ehitati uusi kabeleid, väike romaanipärane koor asendati suure 3-löövilise kooriga ja kiriku lääneseina ette ehitati uus2 torniga peafassaad. Ümberehitatud toomkirik kujunes Eesti kõige pikemaks ja pindalalt suurimaks sakraalhooneks. Kõrged laiad aknad paiskasid kooriruumi valgust ja muutsid ta poolhämara pikihoone kõrval pidulikult kirkaks. Tehti ka uus koor eesti hilisgootika suurejooneline ehitis. Lõuna-Eestis muutus sel perioodil domineerivaks omapärane kirikutüüp, mis oli territoriaalselt seotud Tartu piiskopkonnaga ega ulatunud selles kaugemale. Ordule kuulunud aladel ei ole selles
Hertsogil oli vaja palmimaja, ehitas suure kasvuhoone, mis julgustas teda kandideerima võistlusele üle maailmselt et esindada UK. 600m ja 120m lai ja pikk. Eiffeli torn. Metallkonstruktsioon võeti kasutusele avalikkudes hoonetes. (Henri Labrouste - Bibliotheque Nationale). Auguste Perret - arendas edasi betooni. Esimene maja mis tal oli, kõige esimene raudbetoonist korterelamu maailmas. Franklini tänava korterelamu. Champs Elysees teater ja Notre Dame du Reincy kirik. Teatri peafassaad on klassitsistlik, tavapärase kivikattega, mis on väga vähesel määral seotud selle taga asuva fuajee rikkaliku sammastikuga liigendusega. 3.loeng Chicago koolkond-ajast eest liikumine (Ameerikas) Keskaja vaimustus- industraal, historitsism Ettemääratud reeglid muutusid trotslikuks, oli vaja muutust-> tagasi loodusesse Juugend = vabaliikumine, pole algust ega lõppu. Püüd leida uus stiil, uus ühiskonna elamise viis Juugend on MOODNE + SISULT INNOVATIIVNE või VANAMOODNE +
Sambaid on kokku 284 ning neil asuvad 140 märtri ja pühaku kujud. Bernini ise võrdles kolonnaadi mõlemat tiiba kahe väljasirutatud käega, mis haaravad iga väljakule astuja oma embusse. Chiesa di Sant' Andrea al Quirinale - Peafassaad on vaatega Via del Quirinale nagu ka San Carlol. Erinevalt San Carlost on hoone tänavast kaugemal ja ruum väljaspool kirikut on ümbritsetud madala kaardus kandilise seinaga. Kuplti ümbritseb ovaalne silinder ja suured volüüdid. Peaportaali kohal olevat poolringi kujulist verandat hoiavad kaks joonia sammast. Üleveranda küünib Papmhili patrooni heraldika vapp. Francesco Borromini (1599 1667) Itaalia arhitekt ja Bernini rivaal, kes juhatas keerulise ruumipaigutuse
pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad, ning neid püstitati mitte ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse. 3. Egiptuse uus riik: ARHITEKTUUR: Mitmekesine arhitektuur. Pealinnaks Teeba. Kujuneb välja templiarhitektuur. Templil range ja monotoonne üldilme: ei ühtegi akent ega sammast, olid aga värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujutistega, mis katsid templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel, kus kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik see väravehitis on püloon. Sissekäigu kõrval mastid, mille otsas lehvisid lipud, tihti seal ka obeliskid ja vaaraokujud. Templi juurde viivat teed kaunistasid kahelt poolt sfinkside kujud. Tähelepanuväärsed templid on näiteks Amoni tempel Karnakis ülisuure sammassaaliga, suurejooneline oli ka Ramses II ehitatud vägev Ramasseum Teeba juures
Säilinud ainult Narva Raekoda, restaureeritud G. Doifeli poolt. Rootsi ajast säilinud Kuressaare Raekoda, väikene, väliselt jätab laohoone mulje, kahekorruseline, valmis 1670. Tallinnasse ilusaid aadlike elumaju, tuntuim Rosenite palee, teinud kivimeister, pole arhitekti, asub Pikal tänaval, praegu Rootsi suursaatkond. Kõrge soklikorrus. ITAALIAPÄRANE BAROKK 18. saj Itaalia toretsev barokk. Kadrioru loss, N. Michetti, valmis 1723, peafassaad 3-korruseline, tagafassaad 2-korruseline, keskrisaliit, läbi 3 korruse pilastrid (kalliskivipunane valgega), lame katus, esialgu suured aknad, tehti väiksemaks, sest Katariina külmetas. Ehitatud Peeter I korraldusel tema naisele Katariina I. Lossi juures väike Peetri maja, suur prantsuse stiilis park, praegu korrastatud ainult lossiäärne pargiala. Lubimördist tehtud suured reljeefid. Peakorruse pidusaalis mütoloogilise teemaga laemaaling (tempera ja õlivärvidega). 18
kuid tähtsus ja sümboolne tähendus on see, mis sellest turistide tõmbenumbri teeb. (Hallas-Murula, 2012) See on säilinud enamasti 15.sajandi algusest pärineval kujul. Lääne suunas natuke ahaneva pikliku trapetsilähedase põhiplaaaniga 2- pilt 4 korruselist paekivihoonet katab kõrge viilkatus. Risttahukalise hoonel on sale 8-tahuline konsooltorn, mille friisil kõrgub hilisrenessanslik kiiver. Väljakule pööratud peafassaad toetub I korruse kõrgusele ja hoone pikkusest u. kolmveerandi moodustavale lahtisele võlvkaaristusele, mis lääne otsas lõppeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Suhteliselt kitsad nelinurksed aknaavad paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Kontrastiks määrdekrohviga kaetud suurtele seinapindadele on hoone välimust mitmekesistatud töödeldud peadetailidega. Teravkaarne peaportaaal on 2-astmeline, sirge
Levinud olid kaljuhauad kuulsaimad Benikassanis. Nende sissekäigule üritati anda fassaadi (esinduslik esikülg) meenutav kuju. Kasutati erineva kujuga sambaid. Tuntuimad kujud papüürus-, lootos- ja palmsambad. Arvatakse, et samba idee pärineb Egiptusest. (Samba ülesandeks oli toestamine ja ilu) Uue riigi perioodil äärmiselt rikkalik arhitektuur. Templiehituse kõrgaeg. Tempel oli äärmiselt lihtne, ei ühtegi akent. Peafassaad oli kitsamal küljel. Templi juurde viis sfinksidega (lõvi keha ja inimese pea) ääristatud tee. Sissekäigu ees oli mastide rida, kus lehvisid pikad ja peened lipud. Nende funktsioon kurjade vaimude peletamine. EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Kunst on olnud pikka aega reeglite täpne järgimine. Hea kunstnik tegi seda võimalikult täpselt. Maali- ja reljeefikunst olid hästi sarnased. Kokku kutsutakse pinnakunstiks, kuna reljeef oli äärmiselt madal ja värviline. Reljeefi näide : ,,Linnujaht"
Domineerib geomeetrilisus, mõjudes tihti nõnda, et kirik tundub olevat erinevatest geomeetrilistest mahtudest kokku laotud. Suur tähtsus on tornidel, need on kas ümmargused, nelja või kaheksakandilised. Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide ülaosa välisseintel ja eriti apsiidil on dekoratiivseks motiiviks kääbusgalerii, iseloomulik on ka petikkaarte ja petiknisside kasutamine seinte liigendamisel. Kõige rikkalikumalt on kaunistatud fassaadid: peafassaad asub lääneküljel, teised fassaadid põiklöövide otstes. Peafassaadil võib olla üks kuni kolm sissekäiku e. portaali. Romaani portaal on sissepoole ahenev perspektiivportaal. Portaali külgseina nimetatakse palestikuks, kui selle astmetesse on paigutatud väikesed sambad, siis kannab see sammasportaali nime. Sambad jätkuvad silluskaares arhivoltidena, üleminekut palestikust arhivoltidele markeerib talum
annaabi.ee 
