Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale
tohutu menu, mida ennem poldud Veneetsias nähtud. Rahvusooper ,,Estonia'' lavalaudadel on Verdi tuntud ooperit mängitud peaaegu sada aastat. Praegune lavastus esietendus ,,Estonias'' 19. detsembril 1997. aastal ning on väikeste vahedega mängitud tänaseni. Dirigent Oksana Lõniv Oksana Lõniv lõpetas 2003. aastal Lvivi Nikolai Lõsenko nimelise Riikliku Muusikaakadeemia dirigeerimisklassi, mis asub Ukrainas. Õpingute kõrval tegutses ta ka Lviv Ooperi- ja Balletiteatri peadirigendi assistendina. 2004. aastal osales ta Gustav Mahleri nimelisel dirigentide võistlusel Bambergi Sümfooniaorkestrit juhatades ning sellega pälvis III koha ja pärast seda pakuti talle ka töökohta sama orkestri juures Jonathan Notti assistendina. 2009. aastal sai Lõnin magistrikraadi Dresdeni Carl Maria von Weberi nimelises Muusikakõrgkoolis. Oksana Lõninvat on mitmekordne stipendiaat: Goethe Instituudi stipendiaat, Oscari ja Vera Ritteri nimelise stipendiumi stipendiaat,
Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908. aastal Peningi vallas ja suri 24.01.1993.aastal Tallinnas.Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM). Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat. Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale
Lõpuks oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks Arvo Pärdi muusika kasutamine Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides Tunnustused 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga ,,Da Pacem" 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat, see on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus 13. veebruaril 2011 kandideeris Pärdi Sümfoonia nr. 4 ,,Los Angeles" Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias Teoseid Spiegel im Spiegel (1978) http://www.youtube.com/watch?v=B8qg_0P9L6c Sümfoonia nr
Aastal 1980 emigreerus Järvide pere USA-sse. 19822004 oli Neeme Järvi Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent, 19841988 Kuningliku Soti Rahvusorkestri peadirigent (praegu selle audirigent), olnud ka City of Birmingham Symphony Orchestra esimene külalisdirigent ning aastate jooksul kuni siiani Japan Philharmonic Orchestra peakülalisdirigent Tokyos. 1990. aastast asus Järvi Göteborgi ameti kõrval menukalt täitma ka Detroidi Sümfooniaorkestri muusikadirektori ja peadirigendi kohustusi Ühendriikides kuni suveni 2005 (ka seal on ta nüüd Musical Director Emeritus). 2005. sügisest on Järvi New Jersey Symphony Orchestra muusikadirektor, samuti USA-s, New Yorgi külje all. Sama aasta sügisest on Järvi ka Haagi Residentie Orkesti (The Hague Philharmonic) peadirigent. Alates 2010. aasta septembrist saab Neeme Järvist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent.
Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärt on välja andnud üle 80 erineva laserplaadi.Pärt ise on öelnud oma muusika kohta et see on nagu valgus, mis läbib prisma ,igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Preemiad 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem".2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus. Tunnustused * 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja * Tartu Ülikooli audoktor * Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007 parima kooriesituse Grammy * Léonie Sonningi muusikaauhind (2008)
Aga lõpus muutus teos väga suurel määral. Algusest ja peaaegu lõpuni oli teos ilusa kõlaga ning helikeel oli tonaalne, seda oli hea kuulata. Lõpuks aga kokkukõlavus täiesti kadus, justkui oleks viiuldajad ilma noodita juhuslikult mängima hakanud. See minu meelest rikkus kogu teose ära. Ning viimasena esitati Tüüri ,,Reekviemi", mis on pühendatud väga varakult lahkunud dirigendile Peeter Liljele, kes oli enne surma just asumas Estonia teatri peadirigendi kohale. Juba ainuüksi kuulamise järgi võis ära öelda, et tegu on väga kurva looga ning mulle see ei meeldinud, sest seal ka minu meelest ei kõlanud kõik kokku. Kohati oli tunne, nagu see oleks kuskilt õudusfilmist võetud. Kogu kontserdi vältel oli orkestri rõhk viiulitel. Nad kandsid kogu etteastet üleval. Teisi pille oli väga vähe kuula ja nendele polnud ka väga palju panustatud. Pillimängijad olid päris
Ta töötab regulaarselt Yomiuri Nipponi Sümfooniaorkestriga Tokyos, sh kontserdisarjas, mis esitleb Mozarti kõiki viiulikontserte. Samuti on ta mänginud Bergi viiulikontserti Peterburi Maria teatri orkestriga Valeri Gergijevi dirigeerimisel. Ta on ka aktiivne kammermuusik: Viini Virtuooside asutajaliige ja juht, Viini Keelpillisolistide juht ning esiviiuldaja erinevates koosseisudes. Tallinna Kammerorkester loodi 1993. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes pidas orkestri peadirigendi ametit seitse hooaega. Selle aja jooksul tehti tihedalt koostööd teise Kaljuste poolt loodud kollektiiviga Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Ühistööna plaadistati firmale ECM "Te Deum" Arvo Pärdi muusikaga (1993), Erkki-Sven Tüüri teostega "Crystallisatio" (1996) ja Arvo Pärdi "Litany". Tõnu Kaljustelt võttis orkestri juhtimise töö üle Juha Kangas. Alates 2000. aastast oli orkestri kunstiliseks juhiks Eri Klas, hooajast 2013/2014 on TKO peadirigent ja kunstiline juht Risto
Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka vähemalt sadakonnas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides.2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillierit, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007
Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM, nüüdne Rahvusmeeskoor). Koori kõrge tase tõi kaasa suure publikumenu, koorile kirjutasid laule nii eesti kui ka välis- maa heliloojad, sageli anti kontserte nii endises Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat ja on sageli uudisloomingu ettekandja. Alates 1937 oli Ernesaks Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid (Eri Klas, Kuno Areng, Olev Oja). Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja ja laialdase kooriliikumise propa- geerija sõjajärgses Eestis
1.1 Karjäär 1982-2004 oli Neeme Järvi Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent, 1984-1988 Kuningliku Soti Rahvusorkestri peadirigent (praegu selle audirigent). Ta on olnud ka City of Birmingham Symphony Orchestra esimene külalisdirigent ning aastate jooksul kuni siiani Japan Philharmonic Orchestra peakülalisdirigent Tokyos. 1990. aastast arus Järvi Göteborgi ameti kõrval menukalt täitma ka Detroidi Sümfooniaorkestri muusikadirektori ja peadirigendi kohustusi Ameerika Ühendriikides kuni 2005. aasta suveni (ka praegu on ta seal muusikaline juht) 2005. aasta sügisest on Järvi New Jersey Symphony Orchestra muusikadirektor, samuti USA-s, New Yorgi külje all. Sama aasta sügisest on Järvi ka Haagi Residentie Orkestri (nimega The Hague Philharmonic) peadirigent. Alates 2010. aasta septembrist sai Neeme Järvist jällegi ERSO* kunstiline juht ja peadirigent.
"Cantus in Memory of Benjamin Britten" (1977). On leitud, et need teoseid kasutatakse süzeesituatsioonides, kus tegemist on peategelas(t)e vaimse või emotsionaalse kriisiga, milles satuvad kahtluse alla inimeseks olemise põhiväärtused. Neis situatsioonides lisab Pärdi muusika sündmustikule omamoodi transtsendentse mõõtme, avab teistsuguse vaatepunkti. Tunnustused 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia
John's Passion" (Christopher Swann, 1988), ,,Siis sai õhtu ja sai hommik" (Dorian Supin, ETV/Yleisradio TV 1/RM Arts Co-operation, 1989), ,,Te Deum Arvo Pärt" (TV-Produktion ARTE, 2000), ,,Bamboo Dream" (Cloud Gate Dance Theatre of Taiwan, Lin Hwai-Min, 2002), ,,24 prelüüdi ühele fuugale" (Dorian Supin, F- Seitse, 2002), ,,Passio" (Paolo Cherchi Usai, Holland/Itaalia/USA, 2007). 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007
Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillierit, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007
Neis situatsioonides 2 lisab Pärdi muusika sündmustikule omamoodi transtsendentse mõõtme, avab teistsuguse vaatepunkti. 2013.aasta veebruaris pühendati Belgias Antwerpenis Pärdile muusikafestival "Pärt in primetime". Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja 27 last. 2007.aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat, mis on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus, millega kaasneb preemia samuti 1,2 miljoni Eesti krooni väärtuses
Ta on üles astunud Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Poolas, Hispaa- nias, USAs, Brasiilias, Puerto Ricos, Argentinas, Singapuris, Jaapanis ja Uus-Meremaal. Mihhail Gerts on juhatanud Tallinna Kammerorkestrit, Rahvusooper Estonia sümfoonia- orkestrit, Tallinna Kammerkoori (hõbediplom rahvusvahelisel koorikonkursil Linden- holzhausenis, 2005) ja Tallinna Muusikakeskkooli süfooniaorkestrit. Aastast 2005 on Mihhail Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistent. Kava oli koostatud traditsiooniliste printsiipide järgi, nii, et siis kuulsin avamängu, instrumentaalkontserti ja teises pooles sümfooniat nn peateost. Kava oli paika pandud kaha- neva kronoloogia alusel, alustades kõige uuemast ja lõpetades vanima teosega. Kava algas populaarseima ja enim esitatud eesti sümfoonilise muusika tippteos Tormise Avamäng nr 2-ga. Löökpillide ja keelpillide kooslus pakkus suurt rahulolu ja see sobis hästi
05 ja teisipäeviti 16.05). Esimest kommenteerib ning teise autoriks on muusikateadlane Tiia Järg, meie tunnustatud Sostakovitsi ekspert. Eesti publikule ei ole see helilooja, "sümfonismi viimane mohikaanlane", kindlasti mitte tundmatu suurus, ent avastamisrõõmu pakuvad interpretatsioonid lõpmatuseni. Vanemuise sümfoonikute hooaja avakontserdile tõi täismaja publikut rõõm kohtuda populaarse Griegi Klaverikontserdiga Peep Lassmanni esituses, ergas huvi värske peadirigendi ja teatri muusikajuhi Toomas Vavilovi vastu ja kindlasti soov nautida suure juubilari V sümfoonia esitust koduorkestrilt. Kuna üldiselt heatasemelise kavalehe väike formaat ei lubanud esitada põhjalikke annotatsioone, siis süüvigem siinkohal pisut ajalukku. Sostakovits alustas oma V sümfoonia kirjutamist 1937. aasta aprillis, fakt, mis iseenesest fikseerib vaid aja. Peab aga kindlasti teadma, mis toimus enne seda sama
lisaks heale seltskonnale ja rutiinist välja kiskumisele on ka hea võimalus ennast harida ja avastada uusi pärle kultuuri valdkonnast. Laupäeval, 20.novembril, seadsin sammud Estonia teatri poole, et tutvuda W.A.Mozarti koomilise ooperiga ,,Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti" ehk ,,Nii teevad kõik ehk armastejate kool". Tol õhtul oli teatrikülastajaid ootamas sümfooniaorkester, eesotsas peadirigendi ja loomingulise juhi Arvo Volmeriga. Näitlejatest ootasid lavale minekut Heli Veskus, Helen lokuta, Aare Saal, Oliver Kuusik, Priit Volmer ja külalisena Marion Melnik. Terve ooperi peale esitati ainult üks instumenaalpala ja see oli kohe alguses. Seekord sai ka teise rõdu kohad ära proovida, kuna tavaliselt on piletid kas esimesele rõdule või parterisse. Ooper koosnes kahest vaatusest ja enne ooperi algust tuleks minu arust läbi lugeda kava ja lühitutvustus, et viia end
USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse, milleks on Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse. Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus. Fond põhjendas Pärdi premeerimist järgmiselt: "Pärdi muusikas on rikkalikult vaimseid ülemtoone ning helilooja püüab oma ilusa ja lihtsa muusika abil tabada midagi väga sügaval inimese sees peituvat." Sama aasta septembris võitis
Dirigent Mihhail Gert 8 M. Gerts on lõpetandu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestridirigeerimise ja kalveri erialal ning jätkab õpinguid EMTA doktorantuuris. Ta on osaelnud Neeme Järvi, Eri Klasi, Leif Sagerstami ja Aleksandre Polistsuki meistrikursustel. 2004. aastal sai ta II koha vabariiklikul noorte dirigentide konkursil ning Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia. Aastatel 2005-2007 oli M. Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistant. Alates 2007 aastast täätab M. Gerts dirigendina Rahvusooperis Estonia. Valguskunstnik: Neeme Jõe Tantsuseaded: Eduard Korotin Lavastaja assistant: Tõnu Tamm Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer ja Zoja Hertz Liikumisjuht: Tatjana Järvi Orkestri kontsertmeister: Andrus Haav Etenduse juhid: Peeter Karell või Rein Taidla 9 Peategelaste iseloomustus Eliza Doolittle,Covent Gardeni lilleneiu- Janne Sevtsenko J
Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka vähemalt sadakonnas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima väismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga. 2007
eestvedamisel. 1890. aastal täiendati koori naislauljatega ning laulutraditsioonde edasikandjateks jäi segakoor. Joosep Kapp koos oma abikaasaga olid auliikmeteks ning esimeseks dirigendiks sai Juhan Mein. Koori peajuhatajaks jäi surmani (1894) Joosep Kapp. Orelil saatis 35- liikmelist koori J. Kapi poeg Artur Kapp. (Erik 1962:13, Jürisson 2005) 1891. aastal osaleti Tartus Üldlaulupeol, mis oli seltsi esimeseks laulupeoks. 1892. aastal võttis peadirigendi ameti üle 45 aastaks Hans Kapp. Kahe aastaga saadi juurde 30 liiget. Tallinnas üldlaulupeol saavutati ,,Ilmatari" topeltmeeskvartetiga II koht ning nad olid 14 oodatud järgmisel aastal ka Soome laulupeole. 1903. aasta kihelkondlikul laulupeol juhatas koore Artur Kapp ning kaasa tegid ka Peterburi Konservatooriumi üliõpilased Mart Saar ja Juhan Aavik. 1904. aasta 7. novembril avati ,,Ilmatari" uus seltsimaja. Esimesi laulupidusid
annaabi.ee 
