Kirjandusteose analüüs Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega. Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel. Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed
Alkeemik Tutvustan teile raamatut nimega "Alkeemik". Raamatu ,,Alkeemik" on kirjutanud 1947. aastal Brasiilias sündinud kirjanik Paulo Coelho. See raamat tuli välja aastal 1988.aastal. Kui Coelho oli 25-aastane hakkas ta pühenduma muusikale ja ajakirjandusele. Kolm tema avaldatud raamatut ,,Võluri päevik" , ,,Palverännak Santiago de Compostelasse" ja ,,Alkeemik" olid aluseks tema kirjanikukarjäärile ja tõstis ta kultuskirjanike hulka. Alkeemik on raamat, mis räägib Omast Loost. See Oma Lugu on kõik see, mis on inimese sees, näiteks see, kui inimene käitub nii nagu ta arvab õige olevat mitte nii nagu peab. See õpetab, et ei tohi ära põlata midagi, mis maailm pakub, olgu selleks kasvõi kõige tähtsusetum asi, kuna hiljem võib see sulle vägagi kasulikuks tulla.
********** ******* 11. klass ,,Veronika otsustab surra" Paulo Coelho Uurimustöö Juhendaja: ******* Väike-Maarja 2009 Sisissejuhatus...............................................................................................3 1.Paulo Coelho.....................................................................................4 1.1 Auhinnad ja tunnustused...............................................................5 1.2 Bibliogeaafia............................................................................6 2.Sisu kokkuvõte..................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga.
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Paulo Coelho Merilyn Leppik 02.12.2008.a. PT1 2 Pärnu 2008 Sisukord Sisukord....................
Alkeemik märkmed ESIMENE OSA - poiss Santiago karjatas lambaid, ööbis mahajäetud kirikus, luges raamatuid, kui ta ärkas, ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel
Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha
Alkeemik #Esimene osa Poisi nimi oli Santiago Matamaros, kes oli lahkunud kodust, et rännata. Ta ei tahtnud hakata preestriks. Kord teekonnal, kui ta lambavillaga raha tegi, kohtas ta tüdrukut, kellesse ta armus. Kui ta oli ühte unenägu, milles ta leiab varanduse, juba mitu korda näinud. Läks ta mustlase juurde ja Lasi ta endale selle lahti seletada ja selgus, et teda ootabki varandus Egiptuse püramiidide juures. Tänaval istus tema kõrvale vanamees, ta oli Saalemi kuningas. Kuningas kirjutas liiva peale terve poisi eluloo ja ütles poisile, et peab elama Oma Loo järgi. Vanamees andis poisile kaks kivi (Uurim ja Tummim), mis aitasid teda (Küsimus pidi olema erapooletu ning siis andsid kivid vastuse ei või ja ). Raha saamiseks müüs ta kogu oma lambakarja. Ja sõitis üle väina Aafrikasse. Kuid sellel maal räägiti ainult araabia keelt, mida ta ei osanud
"Alkeemik" ja alkeemia. ,,Alkeemik" on sümboliline raamat väga kuulsa kirjaniku Paulo Coelho poolt. See räägib Oma Loost, oma südame kuulamisest, enesekssaamiseks, sellest, mida on vaja, et tavalist, halli argipäeva kullaks muuta. Sõna ,,alkeemia" tuleb araabiakeelsest sõnast al-kimia. Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Seda ,,kullaks muutmise" oskust tuntigi keskajal kui alkeemiat, mis põhines
Paulo Coelho looming P.Coelho "Palverännak: Maagi päevik" "The Pilgrimage" (1987) "Palverännak: Maagi Päevik" on menuautori Paulo Coelho esimene teos, mis valmis 1987. aastal pärast iidse 800 kilomeetri pikkuse palverännakutee läbimist Santiago de Compostelasse. Autor annab värvika kirjelduse teekonnast, saadud kogemustest ja iidse mõõga otsinguist. Seda teed on sajandeid läbinud miljonid palverändurid üle maailma. Teekond on populaarne ka tänapäeval, seda lähevad kõndima paljud inimesed, et võtta aeg maha ja vaadata iseendasse. Igaühe jaoks on see teekond erinev, aga kindel on see, et palverännak Santiagosse on teekond vastuste poole. P.Coelho "Alkeemik" "The Alchemist" (1988)
,,Pinget keriv lugu" Arvustus Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni
mis võib, aga ei pruugi plahvatada; mis võib inimese märkamatult läbi söövitada... Paolo Coelhol on, mida öelda - ajas, mil kirjandus on paljude jaoks ehk juba lõppenud. Ometi on ta valinud kirjasõna vormi, selleks et teatada: elage. Elage, enne kui hilja." Tänaseks on Coelho müünud üle 85 milljoni eksemplari. Aastal 2003 oli ta enim müünud autor. Tema raamat ,,11 minutit" oli suure läbimüügiga, kuigi polnud veel avaldatud USA's ja Jaapanis. ,,Alkeemik" oli 2003. aastal läbimüügilt 6. kohal. Teda loetakse üheks tähtsamaks 20. sajandi kirjanduse fenomeniks
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3
Paulo Coelho "Palverännak: Maagi päevik" Tere, intro Enne tänast ettekannet ei olnudki mul vaieldamatut meelisteost. Seisin oma raamaturiiuli ees ning sirvisin erinevaid kirjatükke. Üha kutsuvamalt vaatas mulle vastu Paulo Coelho "Palverännak: Maagi päevik". (Nüüdseks olen veendunud, et see ongi minu lemmikutest lemmikum raamat.) See jutustab kirjaniku minategelase palverännaku imepärastest kogemustest, mis juhtisid teda sisemise jõu, tarkuse ja salapärase mõõga otsingutel. Seda teed olid rändurid läbinud alates keskajast. 700kilomeetrine teekond viis SaintJeanPiedde Portist Santiago de Compostelasse, lihtsamalt öelduna kõrgetest Püreneedest Hispaania läänepoolseimasse provintsi
Remarque'i olnud nii kõrgel positsioonil. Isal käisid nad külas ainult siis kui neil sõnutsi on tegu ühe väikese sõdurite salga seiklustega. raha vaja oli. Vahel käis mõni teenija raha järel. Kui isa haigeks jäi Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja ei tulnud kumbki tütardest teda vaatama. Nad koorisid ta rahast dramaatiline. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on tühjaks ja ikkagi arvasid nad, et isal kuskil veel suurem varandus sõjapidamise teinud surmavamaks ja julmemaks kui varem. on. Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda . ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis.
moodustab eraldi isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Kõigi oma mõtete ja tegudega oleme täpselt nii väärtuslikud, kui palju head oleme teistele andnud. Inimese elu on tema enese nägu. Meie elu on selline nagu meie mõtted. Oodates, mis saatusel meile pakkuda on, võime magada parimad ajad maha. Mõtete ja unistuste teostamiseks peame juhtima saatust, mitte laskma sellel ennast ise juhtida. Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda oma soovide poole. Paulo Coelho sümbolistlik romaan ,,Alkeemik" jutustab loo karjusest, kelle suurim soov on maailmas rännata. Autor vastandab karjusepoissi mitmete paigalpüsivate kangelastega. Ilmekaim neist on kristallikaupmees, kes on oodanud aega, mil saab palverännakule minna, kuid pole suutnud leida endas jõudu unistuse teostamiseks. Karjusepoiss aga teab, et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud. Poiss leiab varanduse oma tahet järgides, kristallikaupmees elab siiani unistades.
Valküürid Paulo Coelho Tutvustus „Valküürides” räägib Paulo Coelho ausalt ja avameelselt võitlusest oma sisemise hirmu ja kahtlustega. Samuti on see lugu kahest inimesest, kes püüavad teineteist mõista. Kuid eelkõige on see jõuline sõnum minevikuga leppimisest ja usust tulevikku. Alles siis, kui suudame ära tunda ja omaks võtta oma tugevused ja nõrkused, võime muuta maailma. Tutvustus "Valküürid"on autobiograafiline romaan ning räägib
palju kannatama". Mõeldes nii pole ikka alistatud. Inimese alalhoiuinstinkt ei lase alistuda, sest muid me kaotaks. Inimese vainu ei suuda keegi ega miski võita juhul kui inimene ise seda ei soovi. Kindlasti on juhuseid kus inimesed alistuvad, väidetavalt oma saatusele. Millegipärast kaldun arvama sellise vabanduse leidmine on enese petmine. Miks? Ernst Hemingway on kirjutanud raamatu ,,Vanamees ja meri", peategelaseks on vanamees Santiago. Vanamees kes on kaotanud oma naise, kelle pilti ta ei suuda vaadata, muidu tunneb end üksikuna ta oligi üksik. Tema ainuke tõeline sõber oli nooruke poiss, kes hakkas temaga käima juba viie aastaselt kaasa kalale. Santiago ei saanud mitmeid päevi kalu ja poisi vanemad ei lasknud enam teda vanamehega kalale kaasa. Santiago ei murdunud, vaid käis üksi, ometigi oli ta juba kaheksakümmend neli päeva käinud kalal, polnud midagi saanud ei kaotanud ta lootust
hakkama suurte tegudega. Arusaadav on see, et Santiagol on olnud raske elu, see- eest on ta lihtne vana mees, kes püüab kala. Ta mõttekäigud on huvitavad, ta paneb tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiago on traagiline karakter. Ta riskis oma eluga, et üks kala kätte saada. Merel olles ei söönud ta korralikult ega maganud peaaegu üldse. Liiniga töötamisest olid ta käed katki ja verised. Ta oli väga kurnatud ja jõuetu, sellel vaatamata ei läinud ta ilma kalata koju. Ta pigem suri, kui andis alla. Santiago jõudis koju küll elusalt, kuid haid olid terve kala hävitanud ning mehe käed olid nii kohutavas seisus, et
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis
Tallinna Tehnikagümnaasium Madli Tammel ISTUSIN PIEDRA JÕE ÄÄRES JA NUTSIN Referaat kirjandusteosest Õpetaja: Ave Teder Tallinn 2012 KIRJANIKU CV a) Nimi: Paulo Coelho b) Sünniaeg ja koht: 24.august 1947 ,Rio de Janero c) Surmaaeg ja koht: - d) Elukohad: Brasiilia , Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Lääne-Euroopa e) Perekonnaseis: abielus f) Haridus: Põhihariduse omandas Jesuiitide koolis ja sealt edasi läks õppima õigusteadust, kuid langes sealt juba aasta pärast välja. g) Töökohad: luuletaja, näitleja, ajakirjanik, teatridirektor, kirjanik h) Mida kirjutanud: luuletusi, laule, autobiograafiat, ilukirjandust
guano´ks kutsutud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid, ja osmikus olid voodi, laud, üks tool ning nurgas muldpõrandal kolle, kus sai puusöega süüa teha. Meri, kus vanamees kalu käis püüdmas asus Golfi hoovuses. Meri oli muutlik, salapärane ning pakkus kaluritele erinevaid katsumusi ja seiklusi. Santiago oli olnud oma külas parim kalamees, kuid nüüd oli ta juba vana ja tema kalasaak polnud enam endine.Ta elas tagasihoidlikus majakeses, ning toitu tal eriti polnud. Santiago eest hoolitses väike poiss Manolin, kes tõi vanamehele lähedalasuvast Terrassilt talle tihti toitu ning joogipoolist. Poiis oli ainuke, kes võis vanamehe kaluritarbeid kanda.Väike poiss oli tema õpilane ja käis vanamehega koos merel, kuigi tema vanemad olid seda keelanud. Vanemad tahtsid, et poiss käiks nendega kalal, kellel igakord kalasaaki on. Poiss oli väga osav kalamees, sest ta õppis erinevaid nippe ja nõkse kalapüügist just Santiago käest. Santiago ja
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiagot saab pidada traagiliseks karakteriks, sest koges suurt lüüasaamist looduselt. Tal oli merel olnud 84 päeva halb õnn ning 85 päeva hea õnn kestis vaid hetkeks, kuniks ta jõudis sadamasse tagasi vaid kala uimega. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest. Santiago põhiline motivaator oli tema usk iseendasse ja tahe ning kui sellest ka ei piisanud, siis mõtles poisist. «Iga minutiga jõuad kodule lähemale
üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele. Marie Under poleks Marie Under, kui tema looming ei sisaldaks kergelt sensuaalse alatooniga või meelierutavaid luuletusi. Jaan Tätte ei oleks Jaan Tätte, kui ta ei räägiks romantilistest hetkedest meeste ja naiste elus. Minu üks lemmikutest kirjanikest on Paulo Coelho. Minu lemmik raamat tema kõikidest teostest on Alkeemik. Ma leian, et see raamat avas mu silmad. Kui lõpetasin selle lugemise, panin rohkem tähele enda ümbritsevat ja ka erinevaid märke ning sümboleid. Kõik, mis meil on vaja teada, on meie ümber olemas, kui me oskame vaid vaadata ja märke tähele panna. Kui ma olen millegagi kimpus, siis ma mõtlen sellele, et tegelikult on vajalik vastus kõigele olemas ja asi on lihtsam kui ma arvan. "Kuula oma südant. Ta teab kõike, sest pärineb maailma hingest ja ühel päeval pöördub sinna tagasi
Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ningSiimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Mareti unistus oli leida kaldalt pärleid ja sellega seoses rikkaks saada. Nipernaadi unustab samast asjast, aga vastupidi, et tema saaks rikkaks ja siis tuleks talle külla Seeba kuninganna, kes ongi Maret. Nipernaadi proovis talle selgeks teha, et Maret ei leia neid pärleid mitte kunagi. Ta ei rääkinud ka juttu Seeba kuningannast lõpuni. Maret arvas, et Nipernaadi ei salli teda. Siis hakkas Nipernaadi rääkima oma rikkast tädist, kelle nimi oli Katariina Jee. Ütles, et aasta pärast on Katariina
päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? Hermann Hesse, 1877-1962 oli saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paulo Coelho, 1947- on brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Ja nii kui nad (inimesed) meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Karl Ristikivi, 1912-1977 oli eesti kirjanik Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.
lihtsalt kirja on pannud. Teoses peitub palju allegoorilisi arutlusi ning ka peategelase elutarkade filosoofiliste mõtete taga peitub alati midagi sügavamat. Teosel on palju sügavam sisu kui lihtne ,,kalurijutt". Raamatus on sündmustikust ja süzeest palju olulisemal kohal enamasti siiras ja optimistlik elufilosoofia, milles on ka autori enda mõtisklusi, ideid ja tõekspidamisi. Hemingway teose ,,Vanamees ja meri" peategelane Santiago on kõigest lihtne mees, tavaline inimene, kes on sattunud keset karmi elu ookeani, kus ta peab koguaeg võitlema oma elu eest. Vaatamata sellele on ta siiski elurõõmus ja mõttelaadilt positiivne. Tema positiivsus ongi see mis teda elus edasi viib ja talle jõudu annab. Alati kui tal on raske, kirub ta ennast ja käsib endal pidada vastu katsumusele, antud juhul võitlusele kalaga, keda ta tappa üritab. Ta võitleb enda, oma maailma ja oma elu eest
päev korraga ning ootab elult vaid tsirkust ja leiba. Parema meelega istuks professor oma kabinetis lahtise raamatu ning helendava arvutiekraani ees ning suhtleks inimestega, kes tema tööst lugu peavad. Inimestega, kes näevad tema töös tulemust ning austavad teda. Kuid kuidas vastaksin mina küsimusele mis on minu elu kreedo? Minu elu kreedo on see, et ma saaksin ringi liikuda, õppida tundma maailma enda ümber. Suuresti on minu elu mõtet mõjutanud Paulo Coelho teoste lugemine. Ma ei saa küll öelda, et ma tema raamatute jünger oleksin, kuid igat tema teost lugedes leian ma seose iseendaga. Minu rändamiskirg on tulnud tema esimesest teosest, mida lugesin. Paulo Coelho teekond läbi mitmesaja kilomeetri see kajastub raamatus "Palverännak". "Sa pead mängima oma eluga mõningaid mänge, muidu muutub see liiga sirgjooneliseks,"on tema elu moto.Veidi mängib see tsitaat minu eluski rolli.
,,Alkeemik" Tegelased Santiago-poiss peategelane,lambakarjus Kaupmees-tüdruku isa Tüdruk-andaluusia neiu,pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oskand lugeda Vana naine-unenägude seletaja Melksiedek - vanamees, tarifa elanik, jutukas, nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis,varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees-mees,kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle Inglane-tahab kohtuda Alkeemikuga Alkeemik-mees ,kes aitab santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudabmuuta kõik metallid kullaks. Fatima-kõrbenaine,Santiago eluarmastus
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud
kalu, nagu ta oma hiilgeaegadel oli püüdnud. Ta nägigi oma elu mõtet just kalapüügis. 3.Tegelaste omavahelised suhted Santiago (vanamees), ei saanud külarahvaga eriti hästi läbi, sest ta hoidis omaette ning ei suhelnud palju teistega. Küll aga oli tal tihti kalal kaasas noor poiss Manolin, kellega ta väga hästi läbi sai. Manolini vanemad küll ei lubanud Manolinil Santiagoga merel käia, sest nad soovisid, et poiss käiks nendega kalal, kes kala ikka kätte ka saavad. Manolini ja Santiago usaldasid teineteist. 4.Teose probleemid, teose idee -Üksindus Külarahvas ei suhelnud Santiagoga. -Ebatolerantsus Manolini vanemad ei lubanud tal Santioagoga merel käia. -Auahnus Santiago soovis kõigest hingest püüda samamoodi kalu, nagu varem (seega palju kalu). -Loodus Inimese jõud ei käi looduse omast üle ning ükskõik kui palju inimene ka ei üritaks loodus jääb ikkagi võitjaks.
Hemingway ,,Vanamees ja meri" Tegelaste tabel. Santiago Manolin Looduse armastaja- ,,Merel olles ei Manolin oli väga hooliv, tubli ja ta oli ole sa kunagi üksi, loodus on koos alati Santiago jaoks olemas. sinuga." - Kui poiss tagasi tuli, magas Kangekaelne- ,,Aga nii kaua, kui mul vanamees toolil ja päike oli loojas. on aerud ja nui ja pinn,ma ei anna Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja alla." laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade. Väärtustas olemasolevaid asju- ,,Paegu ei ole aeg kõike seda taga - ,,Mis sa said
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
