Paul-Eerik Rummo (0)

Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja  poliitik . aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale. Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga.
Ta on olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige 1987–1990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 1989–1992, Eesti Komitee liige 1990–1992, kultuuri- ja haridusminister 1992–1994, Tallinna linnavolikogu liige 1996–1999 ja 1999–2000.
Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 1992–1999.Ta valiti Riigikogu VII–XI koosseisu liikmeks.
1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Formaalselt oli ta Andrus Ansipi valitsuses portfellita minister, rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult. "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane  Rein Veidemann.
Eredaimaks pöördepunktiks tolleaegses kultuurielus oli kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul-Eerik Rummo. Kahekümne aastaselt avaldas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik , optimistlikult naiivne ja kõrgustesse pürgiv.
Tahan olla laps, kes liivakastis, liivast ehitab maailma, veel ilusama sellest mida näeb("Algused", luulekogust "Ankruhiivaja")
1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte oll1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse.
Siingi tihti niisamuti tammuti:
taara-, neto - ja brutosaurused,
küll brutaalsed, küll netid mammutid ,
kõige ees olid minotaurused.
("Hüperborea", luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus")
1972. aastal valminud kogu " Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Antud kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. Tema jaoks oli oluline tekstipaigutus, sõnade ruumisuhted paberil .
Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest.
Üle kõige on maailmal vaja üht vaba last,
üht vaba last,
kes midagi pole kuulnud heast ega kurjast,
ei heast, ei kurjast
ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust,
kuid püüdjail on vaja just vaba last.
Põgene , vaba laps!
See on ainus võimalus.
Põgene, vaba laps!
Vii peitu maailma vabadus,
kuni veel sa vähegi suudad,
kuni veel sa vähegi loodad,
vähegi hoolid –
põgene, vaba laps!
Vägivald armastab vabadust,
tahab ta võita ja vallutada.
Vägivald igatseb vabadust
enda naljale kallutada.
Vägivald armastab vabadust,
armastab vabadust.
Põgene, vaba laps!
Refr . Põgene, vaba laps
Puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää.
Kellad käel, käivad inimesed,
seisma kellad ei jää,
ei jää kellad, ei inimesed.
Ei me peatu, ei näe.
Meie meeled on ikka keset
minekut üle mäe.
Oh me tuhanded tähtsad teod,
rabe , rabelev aeg.
Lennukiteks maskeerunud teod.
Hirmus hetkedevaeg.
Üha rutem! Üha rohkem!
Siis vast õnn on meil käes!
Peidetud pohmelus , pettumusohked.
Tahtmiste lõppu ei näe.
Käime, möödume, inimesed,
ei me peatu, ei näe.
Puudel õitsesid leevikesed,
aknaklaasidel jää.
Siin oled kasvanud. Tasasel maal.
Siit on su rahu ja tasakaal. Munamägi on pilvepiir.
Pilv on madal ja hall nagu hiir .
Maailmapilet su kätte anti.
Maailm on lahti mõndagi kanti .
Nende seenemetsade sekka ikka kuid tuled kui musulman Mekka.
Siin oled sündinud. Tasasel maal.
Siin on su rahu ja tasakaal.
Iga mees on oma saatuse sepp
Mässajate laul
Nuhk- munkade Laul
Pistoda Laul
Prostituudi Laul
Põgene Vaba Laps
Viimne Reliikvia
Üks mees nägi unes taevalikku õiglust