• Imab hästi vett • Sisseimbunud vesi eraldub kergelt • On lahusutunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine • Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Sunday, November 16, 2014 Fenoplast • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit
Traat sulab, katkestab voolu Iga kaitse talub erineva tugevusega voolu Ühekordseks kasutamiseks Kaitsmepesa ja kaitsme voolutugevuse lubatavad väärtused on samad Bimetallkaitse kahest eri metallist kokkuneeditud plaat Plaat soojeneb, kaardub, katkestab voolu Kaks nuppu Saab kasutada korduvalt Ajaloost 1847. a mõtles LouisFrançoisClement Breguet välja mooduse kaitsmaks telegraafi jaamu äikese eest Pakkus välja algse sulavvkaitsme idee Selle patendeeris Thomas Edison aastal 1890 http://www.youtube.com/watch?v=C3AxoqXE8co Kasutatud materjalid "Füüsika IX klassile elektriõpetus" K. Timpmann http://www.youtube.com/watch?v=C3AxoqXE8co "Füüsika taskuteatmik" HP.Götz http://en.wikipedia.org/wiki/Shortcircuit http://en.wikipedia.org/wiki/Fuse_(electrical)
ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu: 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt Fenoplasti omadused: Imab hästi vett Sissetõmbunud vesi eraldub kergesti Roosakas värvus
Uurimustööks kogusin ma materjali internetist. Töö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi, mida ka teistega hiljem vajaduse korral jagada. Uurimustöös ma räägin nii pärlikasvatusest kui ka karpidest, milles areneb pärl. uurimustöö käigus mul esines küll probleeme, kuid ma sain neist jagu. Pärlikasvatus Pärlikasvatus on üks ammune tegevus. Pärlikasvatusega hakati tõsiselt tegelema pärast Teist maailmasõda, kui jaapanlane Kokichi Mikimoto patendeeris 1916.-dal aastal ümmarguste pärlite tootmise tehnoloogia. Varasemalt ei omandanud pärlid nii suurt tähtsust kui pärlikarbid, millest saadi pärlmutrit. Ennem seda kui jaaplane Mikimoto patendeeris ümmarguste pärlite tootmise tehnoloogia hävitati miljoneid pärlikarpe, et pärleid saada. Inimesed ei arvestanud kahjuks sellega, et heal juhul leiab pärli mõnest karbist mitme tuhande seas. Tänapäeva pärlikasvatuses kasvatud pärlid ei ole ehtsad looduslikud pärlid,
· nukvõlliga opereeritavad väljalaskeklapid suuremateks pööreteks · 0.5 hp (370 W) · 600rpm (varasemad mootorid olid 120 kuni 180 rpm) · Kaalus umbes 50 kg Patendeerisid selle(mootorratta) kui esimene gaasi või bensiini jõul sõitev sõiduk, järgmine aasta paigutati mootor vankrile ja ka paadile Daimleri mootorratas oli põhiolemuselt eemaldatud väntadega puidust jalgrattaraam ühesilindrilise ottomootoriga. Samal aastal kui mootorratas leiutati, patendeeris Daimler Saksamaal ülelaadimisega sisepõlemismootori 1890. aastal asutasid Daimler ja Maybach DMG (DMG, in English--Daimler Motors Corporation). Nad müüsid oma esimese auto 1892 aastal. Daimler suri 1900 ja Maybach lahkus firmast 1907. 1924 DMG sõlmis pikaajalise lepingu Karl Benzi firmaga Benz & Co ning 1926 pandi neile ühine nimi Daimler-Benz AG mis on nüüd osa Daimler AG´st Daimler-Benz AG oli Saksamaa autotootja. Daimler-Benz tootis autosid Mercedes- Benzi kaubamärgi all.
tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli. Helivõnked muutuvad seadmes elektromagneetilisteks, mis mööda juhtmeid teise samasugusesse telefonitorusse suunatakse, kus need uuesti helivõngeteks muudetakse. Telefoni leiutas Alexander Graham Bell (3.märts 1847 2.august 1922), Bell oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Alexander Graham Bell patendeeris telefoni 14. veebruaril 1876, kuid esimene kõne edastati selle seadme abil 10. märtsil. See toimus üsna juhuslikult. Professor Bellil olid läinud segi juhtmed tema käes olnud saatja ja teises ruumis olnud vastuvõtja vahel, ning ta hüüdis oma assistendile T.A. Watsonile: "Härra Watson, tule siia. Mul on sind vaja". Watson kuulis vastuvõtjas selgesti iga Belli poolt lausutud sõna. Kui Bell suri, kuulutati USA-s välja leinaseisak(üks minut). Selleks ajaks suleti kõik
(erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: • puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); • getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit • Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt Fenoplasti omadused: • Imab hästi vett
sahtidest välja. Varajased Newcomeni masinad tegutsesid nii aeglaselt, et ventiilid avati ja sulgeti käsitsi. 4 Newcomeni ja Savery vaakum-masin. Humprey Gainsborough ehitas kondenseerumisel põhineva aurumasina 1760. aastal, mida ta näitas James Wattile. 1769 aastal Watt patendeeris esimesed märkimisväärsed uuendused Newcomeni tüüpi vaakum-masinale, mis tegid selle palju tõhusamaks. Watti "hüpe" seisnes selles, et ta eraldas kondenseerumise faasi vaakum- masinas hoopis eraldi kambrisse, kuid samas hoides kolbi ja silindrit auruga samal emperatuuril. James Watt koos oma äripartneri Matthew Boultoniga arendas need patendid Watti aurumasinasse Birminghamis, Inglismaal. Watti aurumasina tõhususe
Hiljem selgus, et neid oli ka õigus. Mässajad põletasid maha Thimonneri tehase ja mees ise põgenes Inglismaale, kus ta aastaid hiljem pankrotistunult suri. Euroopast Ameerikasse jõudis õblusmasina mõtte 4 aastat hiljem, kui 1834 aastal ehitas ameeriklane Walte Hunt Ameerikas esimese õmblusmasina, mis ka töötas. W.Hunt ei patendeerinud oma leiutist kunagi. Põhjuseks oli tal usk , et selline masin tekitab suure töötuse ja masside rahutused. 1846 aastal patendeeris Ameerikas esimese masina Elias Howe. Tema masina puhul oli revolutsiooniline see, et masin kasutas kahes erinevast kohast suubuvat niiti ning silmaga nõela. Nõel viis niidi kangast läbi ning teine niit omakorda tekitas siis aasa. Selline niitide sidumise tehnika on kasutusel tegelikult tänaseni. Howe masin töötas hoides kangas spetsiaalses raamis vertikaalselt. Tegelikult polnud see algeline masin eriti otstarbekas. Kahjuks aga ei leidnud tema
1900-ndal nähes restoranis laualinal veinipleki. Ta otsustas luua materjali, mis ei imaks vedelikke sisse. Alguses üritas ta katta kangast veekindla ainega, kuid saadud materjalid olid kasutamiseks liiga jäigad. Ta loobus esialgsest ideest ning tegutses edasi ainult kangale tekkinud õhukese kilega. Kasuks tuli glütseriini lisamine, et vähendada materjali jäikust. Aastaks 1912 oli ta välja töötanud viisi toota nn tsellofaani tööstuslikult, aasta pärast seda patendeeris ta toote. Foto 1 Tsellofaan kommipaberid [10] Tselofaani nime tuletas ta sõnadest ,,tselluloos" ning ,,diaphane" (läbipaistev). Algselt populaarse kommipaberi materajalina kuulsust kogunud tsellofaani toodetakse leelises ja süsinikdisulfiidis lahustatud tselluloosist, saadud lahust 6 nimetatakse viskoosist, mille edasisel töötlemisel väävelhappe ja naatriumsulfaadiga
VALGUSKAABLI AJALUGU Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19-ndal sajandil. Mees nimega John Tyndall tegi 1870-ndal aastal katse, kus ta kasutas kahte anumat. Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga. Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone"
keskkonnas. Esimene sellise tehnoloogiaga loodud 3D-film „Jim, the Penman“ valmis aastal 1915. See katsetus polnud aga edukas, pilt olevat virvendanud ning seega sai eksperiment palju kriitikat. Pilt 3: Anaglüüfi tööpõhimõte Pilt 4: Stereokaamera 5 3D KINO HAKKAB JUMET VÕTMA 3D-kino algusajaks loetakse siiski 1890. aastat, kuna tollal patendeeris Briti filmipioneer William Friese-Greene esimese 3D-filmipatendi, kusjuures too filmi näitamiseks näidati korraga kahte filmi ning mis projetkteeriti ruumilise efekti tekitamiseks üksteise peale. 1900. aastal patendeeris Frederick Eugene Ives maailma esimese stereokaamera, millel oli kaks kõrvuti asetsevat objektiivi ning mis on olnud eeskujuks tänapäeva 3D-kaameratele. Laiem avalikkus sai 3D-filmiimet näha aga 1922. aastal, kui Los Angeleses esilinastus
Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19-ndal sajandil. Mees nimega John Tyndall tegi 1870-ndal aastal katse, kus ta kasutas kahte anumat. Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga ( Pilt 1 ). Pilt 1. John Tyndalli eksperiment Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone".
.......5 5.Kokkuvõte................................................................................................................................6 6.Kasutatud allikad......................................................................................................................7 1. 2 2. Sissejuhatus Hõõrdkeevitus (FSW Friction Stir Welding) on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mille leiutas ja patendeeris aastal 1991 Suurbritannia keevitusintituut TWI (The Welding Institute). Hõõrdkeevitus võimaldab keevitada elemente, mille suhtes kehtivad ranged survetugevus- ja tihedusnõuded. Nii on võimalik toota laiu paneele, mille valmistamine pressimise teel on raske või isegi võimatu, näiteks rongide katused või seinad. Elementide ühendamine leiab aset tahkes olekus. Alumiiniumi hõõrdkeevituse teel
1840.aastal ehitas Henrich Band Saksamaal uue pilli bandooniumi, mis vahetas välja kontsertiina. Pilli korpus on neljakandiline, nupud on asetatud mitme reana pilli otsaplaatidele. Õhuklappi saab avada parema käe pöidla juurde ehitatud kangi abil, hilisemal ajal ehitatud lõõtspillidel on selleks seadeldis vasaku käe pöidla juures. Bandoonium ei ole enam vahelduvhäältega pill. Selle vasaku käe nupud on ühehäälsed, akorde saab mängida mitme nupu üheaegsel vajutamisel. 1852.aastal patendeeris M.Bauer Pariisis klaveriklahvidega akordioni. Klahve hakati mängima parema käega ja bassinuppe vasaku käega ning lõõts liikus lineaarselt. Seeriatootmine sai alguse 1880.a. kui Itaalias Stradellas hakkas Tessio Jovani valmistama klahvakordioneid. Esimestel akordionitel olid ka registrid nimetustega: tutti, violina, celesta, flute, organi ja tremolo. Meister G.Mirwald konstrueeris 1891.aastal kolmerealise kromaatilise lõõtspilli. See pill ei olnud enam vahelduvhäältega
kontsortsiumile, mis juhib WWW arengut. Douglas Engelbart Douglas Engelbart on Ameerika leiutaja, kes on sündinud 30. jaanuaril 1925. aastal. Ta on kõige paremini tuntud arvutihiire leiutamise poolest. Ta töötas grupis mis lõi arvuti kasutajaliiteid. 1967. Aastal soovis ta patendeerida arvutihiire. Aastal 1968 ta demonstreeris Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. 1970. aastal patendeeris ta arvutihiire, mis oli puitkast kahe metallrattaga. Hiljem avaldas ta, et nimetas selle hiireks, sest sellelt tuli juhe tagant välja, mis tundus nagu saba. Ta ei pälvinud ei mingeid kasutusmakse, sest tema patent lõppes 1987. aastal, enne kui PC revolutsioon oli teinud hiirest asendamatu osa arvuti juures. Bill Gates William Henry Gates III on USA tarkvarakorporatsiooni Microsoft ideoloogiline juht ja suuromanik. Ta on ameerika ettevõtja, filantroop ja Microsofti esimees
Peamiselt tänu paberi suurele levikule leiutati 15.sajandi keskel ka trükikunst. Raamatute trükkimise populaarsuse tõttu oldi sunnitud muutma ka paberitootmise tehnoloogiat. Umbes 1680. aastal leiutati Hollandis paberikiudaine jahvatamiseks hollander, mis kiirendas paberi tootmise protsessi ja vähendas toorainete kulu. 19.sajandil kujunes välja moodne paberitootmise tehnoloogia, mis on suuresti kasutusel ka tänapäeval. 1799. aastal patendeeris prantslane Nicholas Louis Robert paberivalmistamise masina Juba 18. sajandil oli tehtud palju eksperimente leidmaks uut toorainet paberitööstusele. 1830ndatel aastatel võeti kasutusele paberi liimistamine otse kiumassi viidava kampoli ja alumiiniumsulfaadiga. 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter sobiva lahenduse, mis võimaldas paberi toorainena kasutada puitu. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Puitmassi lisamine muutis paberi
1901-side Euroopa ja Ameerika vahel 1912- Titanicu pealt inimesed päästeti, anti märku elektromagnetlainete abil Arenes raadioside üle maailma TV 1883- Paul von Nipkov konstrueeris Nipkovi ketta, millega sai optilist kujutist elektrosignaalideks muuta. 1923- leiutati ikkonoskoop- telekaamera 1929- esimesed katselised telesaated BBC poolt Raadioside algaastatel kasutati amplituud modulatsiooni. Kolmefaasiline vahelduvvool enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Selle patendeeris M. Dolvo- Dobrovolski. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3- faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva 1888- leiutas M
Algselt olid need valmistatud loomaluust ning liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel. Varaseimad teada olevad uisutamisvõistlused peeti 16. sajandil Friisimaal. Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburgh´is. Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajanil Hollandis, Skandinaaviamaades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas. 1848. aastal patendeeris E. W. Bushall Philadelpias esimesed terasuisud. 1889. aastal peeti Amsterdamis mitteametlikult esimesed maaimameistrivõistlused. 1892. aastal asutasid Austria, Holland, Rootsi, Saksamaa; Suurbritannia ja Ungari uisutajad Scheveningenis (Holland) Rahvusvahelise Uisutamisliidu ISU (ingl. International Skating Union). See on vanim rahvusvaheline talialade liit. ISU-sse kuulub 73 liikmesriiki. ISU peamaja asub Lausanne'is. Kiiruisutamise eripära ja uisud Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala
Yves lõi alates 1947. aastast säravas ultramariinses toonis monokroomseid pilte ning samas toonis olid ka ta realistlikud skulpuurid ta pakkus neid ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid ka näitusele, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. Seda sinist värvi, mis olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist, nimetas ta International Klein Blue'ks (IKB)(tõlkes - Kleini sinine) ning patendeeris selle kogu kosmoses. Kümnend hiljem kinnitas ta lõuendile esemeid ning kattis siis need sama värviga, tuntuim töö selles laadis on ,,Käsna reljeef" (1958). ,,Kleini sinist" kasutas ta veel ,,antropomeetriates", kus ülikondades publiku silme all värviga kokkumätsitud ilusad alasti naised põrandale laotatud lõuendil üksteist lohistasid ning taustaks kõlas Kleini komponeeritud ,,Monotoonse sümfoonia" orkesti esitluses. Klein lõi ka ,,kosmogooniaid", mis on pidid, millel on
Traditsiooniline espressomasin (traditional espresso machine) n-ö käpaga/käppadega masin. Tume röst (dark roast) kohv, mida on piisavalt kaua rõstitud, toomaks õlis kohvioa pinnale. Espressouba on tavaliselt tumeda rõstiga. Veerõhk kohvi valmimisel (extractoin pressure) mõõdetakse baarides. Rõhk mis on vajalik vee läbisurumisel jahvatatud espresso kohvist, on 9bar. Espresso 1901.aasta! Itaallasest tehaseomanik Luigi Bezzera patendeeris maailma esimese espressomasina. Tema eesmärk oli lühendada kohvipausidele kuluvat aega. Bezzera leiutas surve mõjul toimiva kohvi valmistamise protsessi. Masin töötas põhimõttel, et keedetud vesi ja aur suruti surve rõhu abil läbi kovi otse tassi. Ta pani oma eimesele masinale nimeks "Fast Coffee Machine". Espresso tähendab itaalia keeles kiire. Lisaks kohvivalmistuse aja lühenemisele märgati peagi, et kohv on ka paremate maitseomadusteda. 1903
See lubas väljundis kaotada ära igasuguse kuuldava müra kõrgsageduse spektris. Tänapäeval kasutatakse Bonello ideed väga tihti operatsioonvõimendites, et saavutada heli salvestamisel ja taasesitamisel väiksem müratase. Kõlari ajalugu Johann Philipp Reis paigaldas elektroonilise valjuhääldi oma telefoni aastal 1861. See oli võimeline esitama puhtaid toone, kuid suutis ka taasesitada kõnet. Alexander Graham Bell patendeeris oma esimese elektrilise valjuhääldi (võimeline tekitama arusaadavat kõnet) osana tema telefonist aastal 1876 millele järgnes 1876. aastal parendatud versioon Ernst Siemens'i poolt. Nikola Tesla tegi väidetavalt sarnase seadme aastal 1881, kuid temale patenti ei väljastatud. Aastal 1898 võttis Horace Short patendi suruõhul töötava valjuhääldi jaoks. Ta müüs need õigused Charles Parsons'ile, kes sai enne 1910 veel mitu patenti. Mõned firmad
1814. a ehitas George Stephenson esimese auruveduri; 1816. a töötas Robert Stirling välja välispõlemismootori tööpõhimõtte; 1824. a formuleeris Nicolas Léonard Sadi Carnot oma käsitluses aurumasina termilise kasuteguri ηt ja termodünaamilised seosed soojuse ja töö vahel; 1860. a ehitas Jean Joseph Étienne Lenoir esimese gaasi peal töötava sisepõlemismootri; 1862. a töötas Nikolaus August Otto koos Eugen Langeniga välja atmosfäärilise gaasmasina; 1862. a patendeeris Alphonse Beau de Rochas neljataktilise mootori tööpõhimõtte; 1864. a ehitavad Nikolaus A. Otto ja Eugen Langen esimese mootoreid tootva vabriku; 1864. a kasutas Siegfried Samuel Marcus oma poolt väljaarendatud sõidukimootoril esmakordselt bensiini ja selle pihustamiseks pöörelva harjaga karburaatorit; 1876. a patenteeris Nikolaus A.Otto 4- taktilise mootori, mis on tänapäevase mootori analoog; 1880. a ehitas Saksa insener Carl Benz (1844-1929) esimese 2-taktilise statsionaarse
sajandi lõpupoole teiste trükitehnoloogiatega. Rotogravüüri masinal pandi järjestiku 4 CMYK värvi. Masinal kasutatav graveeritud plaat annab värve märgatavalt paremini edasi. (Näide vanast ofset-trüki masinast: https://www.youtube.com/watch? v=NubxMYYyKeU) Joonis 2 ( Joonise allikas: http://opiobjektid.tptlive.ee/Trykitehnoloogia/ajalugu1.html# ) Hiinas kasutatud siiditrükk (~960 a. e.m.a) jõudis Euroopasse alles 1907 aastal, kui S.Simon selle patendeeris. Siiditrükk on väga mitmekülgne ja sellega saab printida näiteks nii ruumilistele objektidele kui ka riidele, võimalik on trükkida peaaegu kõigele. Võrreldes ofsettrükiga on siidtüki tulemuseks kirkamad värvid ja kergelt reljeefne värvipind, mis kestab ka riidel praktiliselt ´igavesti´. Trükitavast kujutisest tuleb kõigepealt teha värvilahutus ning trükikiled. Seejärel valmistatakse trükimatriitsid iga värvi jaoks. Värv kantakse kangale läbi raamile
Eelnimetatud kuupäeva teiseks oluliseks sündmuseks oli järgmise kinematograafia suurkuju Méliès kohalviibimine. Ajakirjandus kajastas uut leutist kui vahendit, mille abil lähedasi jäädvustades ei ole surm enam absoluutne ega lõplik. Méliès´is tärkas soov omada seda uut imevidinat ning kuna tal vendade Lumieride leiutist osta ei õnnestunud, siis rahuldas ta oma uut kirge teatrograafi nimelist projektorit kasutades, millega näitas muuhulgas ka Edisoni lühivilme. 1896 aastal patendeeris ta aga koos Lucien Korsteni ja Lucien Reulos'ga uue kaamera kinetograafi. Hiljem kasutas ta küll teiste leiutatud kaameraid kui enda oma. 1896 aasta kevadel tärkas koos loodusega ka Méliès´i enda uhiuus kino. Tema esimesed filmid olid lihtsad linnavaated ja argisündmuste kajastused Lumiere'ide eeskujul. Kuid peagi hakkas ta kasutama kaamerat, et dokumenteerida mustkunsti etteasteid ja trikke oma Robert-Houdini teatri lavalt. Oktoobris valmis tema esimene triki-film ,,Haihtuv daam"
Töötlemise abil on võimalik saavutada ka eriomadusi - kaitse külma ja kuuma eest, müra summutamine, turvalisus ja ohutus. Lisaks on kirgast klaasi võimalik lõigata erikujuliseks ja valmistada sellest peegleid. Kasutada saab seda nii sees kui väljas, alates kõige lihtsamatest lahendustest, lõpetades arhitektuuri tipptasemega. Kasutamist piirab ainult fantaasia. [4] Kõrgekvaliteedilist tasapinnalist lehtklaasi toodetakse tänapäeval meetodil, mille patendeeris nutikas inglise teadlane Sir Alastair Pilkington 1959.a. Meetodit nimetatakse nn. floatklaasi tootmiseks. Selle meetodi puhul juhitakse vedel klaasimass horisontaalsesse vedela tina vanni sulatina pinnale, kus see saavutab väga ühtlase paksuse ja perfektse tasapinnalisuse. Edasi järgneb vedela katkematu klaasilindi juhtimine vastavatesse seadmetesse, kus toimub klaasilindi kontrollitud lõõmutamine, jahutamine ja tükeldamine. Kui soovitakse tulemuseks eriotstarbelisi nn.
töös, kus ta valmistas sõdurite vorme. Kahjuks aga suurest hirmust, et neil saab töö otsa otsustas grupp Prantsuse rätsepaid töökoja rüüstada purustades kõik masinad. Töökoda põletati maha. Mees ise põgenes Inglismaale. Ameerikasse jõudis õmblusmasina mõte 4 aastat hiljem. Esimese õmblusmasina Ameerikas ehittas Walte Hunt, mis küll töötas, aga ta ei patendeerinud oma leiutist kunagi. Ta uskus, et selline masin tekitab palju töötust ja rahutusi. 1846. aastal patendeeris Ameeriaks esimese õmblusmasina Elias Howe. Tema masin erines selle poolest, et see kasutas kahte erinevast kohast tulevat niiti ja silmaga nõela, lisaks oli masinal spetsiaalne raami mis hoidis kangast vertikaalselt. Nõel viis niidi kangast läbi ning teine niit, mis tuli kanga alt, tekitas esimese niidiga „sõlme“. See tehnika on ka praegu kasutusel. Kahjuks ei leidnud tema leiutatud masin kasutust ja ta läks tagasi Inglismaale, et masinat täiustada
alguseks(9, lk 16). Ühel päeval 1763. aastal parandas Sotimaal Glasgows elav tööriistategija James Watt üht Newcomeni tüüpi aurumasinat (vt lisa 2.). Miks on see masin ometi nii ebaefektiivne? Vastus sellele küsimusele käis ta peast läbi valgussähvatusena ühel jalutuskäigul. Auru kuumutatakse ja jahutatakse ju samas silindris. Miks mitte juhtida aur teise silindrisse. niisuguse ta ka ehitas, nimetades selle kondensaatoriks. Ja taoline masin töötas! Watt patendeeris selle leiutise ja aurumasin tänapäeva mõttes ongi leiutatud. Peale selle võttis ta patendia ka aurumasina regulaatorile, mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse. Watti aurumasin oli õnnestunud kui statsionaarne jõuallikas. kahjuks töötas see võrdlemisi madalal survel ega suutnud panna liikuma auruvedurit (1, lk 40). Kaevanduse ja vabrikuomanikud ning ka sõjaväelased soovisid, et sõitjate- ja kaubavedu, vägede ja
Sellepärast on maitsvad Hiina toidud nagu küpsetatud part saadaval ainult suurtemates restoranides ja poodides kus kokad kasutavad puu-ahje. Kuni hiljuti, ei olnud ka külmkapid Hiinas väga tavalised seadmed, mida leiaks igast kodust. Mitte, et külmutuskapi tehnika oleks neile tundmatu, kindlasti mitte, hiinlased on kasutanud jääd toitude külmutamiseks juba väga kaua aega, nimelt kasutati jääkeldreid. Põhjuseks arvatavasti kui 1834 Jacob Perkin patendeeris tänapäeva külmutuskapi eelkäija, siis ei tutvustatud seda ideed hiinalastele ja see traditsioon ei olnud veel hiljuti nii tugev kui läänes. (Suitsu 2002) 2 ÜRITUS Ürituseks valisime me noormehe nimega Jin sünnipäeva, kus sünnipäevaline saab 16. aastaseks. Sünnipäev toimub tema enda kodus, kus ta elab koos vanematega. Jini soovib kutsuda endal juurde õhtusöögile lähimad sugulased ja sõbrad, kokku 12 inimest. Sünnipäev on plaanis pidada 17. mail
annaabi.ee 
