Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Passiivmaja, ökomaja, nullenergiamaja - sarnased materjalid

passiivmaja, soojus, ikese, imalik, nullenergia, ikesek, steem, ljel, jalaj, kasutamisel, majades, soojusenergia, energiatarbe, viidud, elekter, soojustatud, materjalidest, elektriv, sundventilatsioon, naks, koloogiline, heks, soojusvaheti, rand, ehitamisel, jahutamiseks, taku, mmend, palgid, hine, randi, madalenergia, taaskasutatud, varjualune, hemalt
thumbnail
6
odt

Madalenergia-, passiv ja nullenergiamaja

soojakadudest. Kuna Eestis ei ole defineeritud soovituslikud nõuded passiivmajadele, s.h energiakulu küttele, mis Saksameel vastavalt Passivhaus Instituti poolt väljatöötatud soovitustele on 15 kWh/m²aastas. Soome kliima jaoks on sealne uurimisasutus VTT välja töötanud teistsugused kriteeriumid- küttekulu passiivmajadele 20-30 kWh/m²aastas mis langeb kokku või on väga lähedane AEROC madalenergiamaja kuludega kütteks so.25 kWh/m²aastas. Erinevalt passiivmaja kontseptsioonist, mis ei näe ette põrandkütte või radiaatorite kasutamist on AEROC madalenergiamajal ette nähtud põrandaküte, mis on Eesti kliimas väga oluline. Aeroc madalenergiamajal on välisseinad ilma lisasoojustuseta ja katuslae lisasoojustuse paksus on ainult 20 cm. Passiivmajade vastavad arvud välisseinte puhul olenevalt põhimaterjalist on 30-40 cm ning katuslagedes 60-70 cm lisasoojustust. Mis on passivenergiamaja?

Ehituskonstruktsioonid
23 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani.  Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon, benseeni jpt.  Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel  CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase.

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Passiivmaja

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Steven Urmann Passiivmaja Referaat Võru Passiivmaja. Mis see veel on? PASSIIVMAJA tähendab hoonet, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele (15 kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas.

Ehitus alused
25 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Küttesüsteemid

(Energiasäästu portaal. Soojuspumbad 2) 1.6.1 Õhksoojuspump Õhusoojuspump [LISA 1; Pilt 12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele majale piisab ühest siseseadmest. Kui eramu suurus ületab 180 m², soovitatakse juba kahe 13 sisekomponendi paigaldamist

Uurimistöö
100 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

tuleohutus peavad olema tagatud kuni nende asendamiseni. 6 Mõjud ja koormused: Ilmastikumõjud: 1. välisõhu temperatuur ja niiskus 2. sademed (vihm, rahe ja lumi) 3. sademete ja temperatuuri koosmõju 4. tuul ja selle koosmõju vihmaga 5. päikesekiirgus Mehaanilised mõjud 1. Koormused hoone kasutamisel 2. võimalikud erimõjud (avarii, ründe või eriolukorra puhul) 3. Ilmastiku mõjudest tingitud pinged ja deformatsioonid Hoone sisekliima mõjud 1. ruumide õhutemperatuur ja niiskus 2. ruumides leiduvate või kasutatavate ainete mõju Muud mõjud 1. materjalide keemiline agressiivsus 2. pinnasevesi ja kapillaarniiskus 3. materjalides oleva soolade mõju 4. tehnosüsteemide mõju keskkonnale ja tarinditele.

Hoonete konstruktsioonid
265 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Energiasääst kortermajas

SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu

Soojustehnika
144 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

väntmehhanismi veel mitmesuguseid abimehhanisme ja 23 -süsteeme: gaasijaotusmehhanismi, jahutus-, õlitus-, toite- ja süütesüsteemi. Nende ehitus- ja tööpõhimõtteid käsitle- Väntmehhanism takse allpool. Joonisel 7 on näidatud kähe- ja neljataktiliste mootorite Väntmehhanismi abil muundatakse kütuse põlemisel eral- üldvaated. duv soojus mehaaniliseks tööks ja kolvi edasi-tagasi-liiku- Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopee- mine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tutvume järgnevalt dide mootorite peamised näitajad on toodud tabelis 2. väntmehhanismi ehitusega. 24 25

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökomajad

VANA-ANTSLA KUTSEKESKOOL KIVI-JA BETOON KONSTRUKTSOONIDE EHITUS ARLET PÕDER ÖKOMAJAD Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana-Antsla 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ÖKOMAJA......................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................................9 SISSEJUHATUS Tahan teada mis on ÖKOMAJA ja milleks ta on oluline. 3 ÖKOMAJA Ökoloogiline mõtteviis levib üha laiemalt ­ paljud on aru saanud, et

Ehituskonstruktsioonid
39 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Hoone- ja soojusautomaatika

toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. 2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles protsessis eraldub suur hulk soojust. Ja see soojus kulutatakse kuuma vee ja veeauru tootmiseks. Põlemine võib olla: Kineetiline ­kütus ja õhk on hästi segatud ja põlemisel tekkiv leek on suhteliselt lühike ja leek on vähe helenduv. Difusiooniline- kui kütus ja õhk ei ole eelnevalt korralikult segatud õhuga ja sel juhul tekib pikk leek ja helendav. Põhilised põlemis reaksioonid- Keemiliselt täielik põlemine 1-3 1)C+O2=CO2 +Q=33,6 MJ/Kg 2)2H2+O2=2H2O+Q=139,6 MJ/Kg 3)S0+O2=SO2+Q=9,0 MJ/Kg Keemiliselt mitte täielik põlemine 4

Soojustehnika
56 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Milline on keskkonnasäästlik hoone?

Küll aga tuleks mõelda, kas kasutusele võetud mugavusi on ikka tarvis või saab ka siin looduse kasuks kokku hoida. Keskkonnasäästliku ehitamise kõrval võiks kasutada ka sellist väljendit nagu ,,ökoloogiline elumiljöö", mis tähendab, et hooned ja nende sisustus kujundatakse nii, et inimesed tunneksid end neis hästi ja et tervis ei oleks ohustatud. Sellisel juhul võiks kasutada ka väljendit ökoloogiline elustiil, mis väljendub looduslike ressursside efektiivsele kasutamisel. Keskkonnasäästlikkuse põhimõte tähendab eelkõige seda, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad olema võimalikult keskkonnasäästlikud, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Hoone keskkonnasäästlikud lahendused suurendavad energia, vee ja materjalide kasutamise efektiivsust, vähendades samas hoone mõju looduskeskkonnale. Uue plaanitava hoone konstruktsioonid ja detailid

Keskkonnakaitse ja säästev...
23 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

5.5. Sissepääsud hoonetesse projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega. 5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 18. mai 1999. a määrusest nr 54 "Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides" (RTL 1999, 94, 158). 22 5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 määrus nr.185 "Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996" (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029). 5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.9. Kanaliseerimata alal tuleb hallid veed lahutada fekaalidest ning koguda ja vedada

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Soojustamine

KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul.

Ehitus materjalid ja...
57 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

6). Eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate soojustarbimine oli 21. sajandi esikümne aastatega võrreldes umbes kaks ja pool korda suurem, seejuures tööstuses isegi üle nelja korra suurem. Enim tarbivad soojust kodumajapidamised (2009. aastal 42% toodetud soojusest), järgnevad tööstus koos ehitusega 27%, muud majandusharud 19% ja põllumajandus 1%. Kaod soojusvõrkudes on statistika andmetel langenud 11% tasemele. Soojustarbimise statistilise andmestiku kasutamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes toodetud soojust ei käsitleta statistikas toodetud soojusena. Statistika käsitleb ,,soojusena" ainult müüdud ja ostetud soojust, seega lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes kasutatakse kütuseid küll soojuse saamise eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena. Joonistel (vt Joonis 1 .1 ­ Joonis 1

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Lubja efektiivseks kustutamiseks on otstarbekas hoida temperatuuri 60...800C, et protsessi kiirus oleks tagatud aga ei toimuks ülekuumenemist. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Jahvatatud lubi kustub 20...30 minutiga ja teda võib segudes kasutada ilma eelneva kustutamiseta. Lubi kustub alles segus ja eraldunud soojus kiirendab segu tardumist. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel, toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Ca(OH)2 kivinemisel vabaneb palju soojust, vesi aga

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Ökoloogia konspekt

nasa.gov/ o Suurim osooniauk on olnud eeloleva kodulehe andmetel 24.09.2006 o Osooniauk 24.09.2006 o 4 Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib

Keskkonnakaitse ja säästev...
7 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�

Aiandus
30 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Passiivmaja

VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale. Materjali leidmiseks kasutasin erinevaid interneti lehekülgi, kuna raamatutest ei leidnud sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks

Ehituskonstruktsioonid
37 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Diisel

- muutub NO, NO2 jne. kokkusurumine silindris (a...c komprimeerimine ). Järgneb kütuse maksimaalrõhk Pz. Nende parameetrite suurenemine tingib silindri- sissepritsmine , kütuse põlemiseks ettevalmistamine ja põlemine kolvgrupi detailide mehaanilise koormuse järsu kasvu. Teoreetilises tsüklis antakse soojus töötavale kehale väljapoolt , läbi (c...z). Rõhk silindris tõuseb järsult maksimaalväärtuseni pz . Laevamootorite surveastme praktilised väärtused : silindri seina. 2 Takt. Kolb liigub ÜSS-sst ASS-u. Toimub kütuse järelpõlemine , · aeglasekäigulised 10 kuni 13

Abimehanismid
81 allalaadimist
thumbnail
49
docx

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas

alternatiivenergiale. Ainus jätkusuutlik lahendus on kasutada energiat tõhusamalt ja säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on tehnoloogia, mitte kütus. Majanduslikust aspektist on juba praegu otstarbekas väikeettevõtetel ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise päikeseenergiale, sest päikeseelektrijaamade efektiivsus suureneb progressiga ning aja

Energia ja keskkond
4 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

334 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
299 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun