Järelikult on metallid väga sarnased (mõõdud) kõigil tasakaalujoontel on vabadusastmete arv 1. Rõhk ja temp C: Ebapüsiv e. enne sulamistemp-i lagunevad ühendi faasidiag. paeb olema mingi seos. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. dx - x1 dn + x 2 dn2 Lahuse kui terviku maht sõltub lahuse komponentide konsentratsioonist
vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood o Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks · Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid o Müokloonilised hood o Kloonilised hood o Toonilised hood o Toonilis-kloonilised hood o Atoonilised hood · Mitteklassifitseeritavad hood 12. Toonilis-klooniline krambihoog
Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (EEG) Inimesed on üldjuhul teadlikud vaid suurest hoost, tegelikult on arstiteaduses jagatud hoo tüüpide järgi alljärgnevalt. Antud loetelu on toodud illustreerivaks materjaliks, ning seetõttu ei pea ma vajalikuks kõiki allolevaid meditsiinilisi termineid lahti seletada. EPILEPTILISTE HOOGUDE KLASSIFIKATSIOON LÄHTUVALT HOO TÜÜBIST 1981 I.Partsiaalsed (fokaalsed, lokaalsed) hood A. Lihtsad partsiaalsed hood (teadvus pole häirunud) 1. Motoorse sümptomaatikaga 2. Somatosensoorsete ja erisensoorsete sümptomitega (nt paresteesiad, valguse sähvatused jms) 3. Vegetaatiliste sümptomitega (nt epigastraaltunne, kahvatus, higistamine, ihukarvade tõusmine jms) 4. Psüühiliste sümptomitega (kõrgemate ajufunktsioonide häire) (nt déjà vu, ajataju häire, hirm jms) B. Komplekssed partsiaalsed hood (teadvushäirega)
Ainult valem. 17. Gibbsi faaside reegel 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk
osaruumala .Asendades saame Tasakaalukonstandi mõiste: lähtub ainete aktiivsustest, s.t lahustunud ainete kontsentratsioonidest (mol/l) ja gaaside osarõhkudest (eeldame, et = 1). Reaktsiooni isoterm: Reaktsiooni isobaar 2kt LAHUSED Lahuse mõiste: Lahuseks nimetatakse teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeenset süsteemiosa). Seega on lahus kahe või enama aine molekulide (ka aatomite või ioonide) ühtlane segu. partsiaalsed moolsuurused: Partsiaalsed suurused iseloomustavad ühe komponendi omadust lahuses. Et lahuse üldine ruumala võib olla erinev võetud ainete ruumalade summast, ei tarvitse teatud hulga komponendi osakeste poolt enda alla võetav ruumala lahuses kokku langeda vastava puhta aine ruumalaga. (Partsiaalne Gibbsi vaba energia (ühe osakese kohta) on meil juba varem defineeritud kui keemiline potentsiaal µ) Clapeyron-Clausiuse võrrand: diferentsiaalkuju integraalkuju
mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne. Kahjustus – kortikaalne pimedus (pupillide rkts valgusele normis, teadlik nägemine puudub); visuaalsed hallutsinatsioonid („oktsipitaalsed“ formeerumata sakid, sähvatused, mustrid; „temporaalsed“ formeerunud komplekssed täitavad vaatevälja; „illusioonid“ mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Teadvuse- ja psüühikahäired. Teadvuse selguse häired.
poolkeras amusia (rütmi ja muusika kuulmise häire). Kahepoolse kahjustuse korral esineb kortikaalset kurtust. võib esineda lühimälu- ja õppimishäireid ning mäluhäireid (ei teki uusi mälestusi). Limbilise 12 koore kahjustusel võib esineda lõhnahallutsinatsioone ning agressiivset ja antisotsiaalset käitumist. Epilepsia korral esinevad komplekssed partsiaalsed hood. Ülemine kvadrantanopsia. Oktsipitaalsagar ehk kuklasagar Paikneb ajukoore tagumises osas ning koondab endasse sisendi taalamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsiooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli, mille kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel
Interdistsiplinaarsed autoimmuunhaigused Antigeenid ja kliinilised sündroomid Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid Haiguse kulu eriapärad Millises haiguse faasiga on tegemist? Sümptomite subakuutne teke o Päevade, nädalatega o NB! IgLON5 Peavalu Kerge palavik Teadvushäire Autonoomsed häired Epilepsia ja liigutushäired Epileptilised hood o Partsiaalsed o Generaliseeritud o Müokloonused o staatus Düstoonia o Orofatsiaalne düstoonia Koreaatilised liigutused Atetoos Rigiidsus Psühhiaatrilised sümptomid Meeleoluhäired Käitumishäired Psühhoosid Mäluhäired Söömishäired Unehäired Spetsiifilised sündroomid Fatsio-brahhiaalne düstoonia Hüponatrieemia Kõhulahtisus Unehäired
võivad kesta alates mõnest minutist kuni poole tunnini. Pikematel vajalik arstiabi. See on tüüpiline epilepsiahoog. o Absansid lühiajaline teadvuse kaotus, mõnest sekundist poole minutini, krampe ei teki, inimene jääb tühja pilguga vaatama, võib minna kahvatuks, pilgutada silmi, pillata käest asjad, pikali ei kuku. Need hood on sagedasemad. Sellest ei saa sageli aru, kuna jääb mulje et laps on unistama jäänud. - Partsiaalsed hood algavad ühes hemisfääris: o Komplekssed partsiaalsed hood lühiaegsed kohatud või eesmärgipäratud tegevused, nt sihitult kõndimine, matsutamine vms, võivad kesta 2-5 min, hoost välja tulles ei mäleta midagi. o Lihtsad partsiaalsed hood äkki algavad tõmblevad liigutused ilma teadvuse kaotuseta. Kõik hood võivad olla väga erineva sagedusega, mõnel mitu korda päevas, mõnel paar korda aastas
Pinnaantikehadega seotud autoimmuunsed entsefaliidid takistavad rakkude normaalset tööd. Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid: haiguse kulu eripärad (millise haiguse faasiga on tegemist?), sümptomite subakuutne teke (päevade, nädalatega), peavalu, kerge palavik, teadvushäire, autonoomsed häired. 8 Epilepsia ja liigutushäired: epileptilised hood partsiaalsed, generaliseeritud (müokloonused), staatus. Düstoonia ortofatsiaalne düstoonia. Koreaatilised liigutused. Atetoos. Rigiidsus. Psühhiaatrilised sümptomid: meeleoluhäired, käitumishäired, psühhoosid, mäluhäired, söömishäired, unehäired. Noorte dementsus: Spetsiifilised sündroomid: fatsio-brahhiaalne düstoonia. Hüponatrieemia. Kõhulahtisus. Unehäired. Eelnev herpes-entsefaliit. Ravi: miks tähtis ära tunda haigusi= plasmavahetus, filtratsioon
tiinuskuu). Täiskasvanud 200 kg emisele normitakse Algtiinusel 31MJ metaboliseeruvat energiat, 236 g proteiini. Lõpptiinusel 37 MJ, 338g proteiini. Erinevus +6, +102 g ESMAKORDSELT TIINETELE EMIKUTELE (KEHAMASS 120KG JA ROHKEM) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks ja lõpptiinuseks Algtiinusel 35,2 MJ, 366g proteiini. Lõpptiinusel 35,2 MJ, 390g proteiini. Erinevus x, +24g. 17. Tiinete emiste partsiaalsed tarbenormid ( elatustarve, lootetarve, kehamassi juurdekasvu tarve ). TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u.200 kg emis vajab 23,3 MJ. 1,8...1,9 kg sööta elatamiseks. Proteiin: 5g 1MJ elatuseks vajamineva metaboliseeruva energia kohta 200kg emisele seega = 23,3 x 5 = 117g. Loote elatustarve 30 päevaselt 0,8 MJ, 60.p 3,5 MJ, 80.p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE
sööda proteiinist. Abinäitajana kasutatakse VPB ( vatsa proteiini bilansi) näitajat. Kui VPB on negatiivne, siis lahutatakse see MP näitajast maha. Vatsa proteiini bilanss on arv, mis näitab kui palju söödas olevast proteiinist jäi mikroorganismidel kasutamata oma kehavalgu tootmiseks. Söötmise normeerimine, normeeritud söötmine Söötmisnormid jaotatakse partsiaalseteks ja summaarseteks. Praktikas kasutatakse ainult summaarset. Partsiaalsed - elatustarve, toodangutarve (jaguneb - piimatootmistarve, juurdekasvutarve, liikumistarve, munatarve), lootetarve, Summaarseid tarbeid väljendatakse kas kvantitatiivselt või kvalitatiivselt ( sisaldab toitefaktorite kontsentratsioonimäärasid ) . kvalitatiivne meetod on valdav, hobuste seas veel kasutatakse, kuid vähe. Elatustarve, millest sõltub. Sõltub esiteks energiast - on olemas netoelatustarve ja normaalelatustarve. Netoelatustarve =
- Aura või eelseisva hoo etteteadmine - Teadvuse häired – täielik teadvuse kadu kuni segasus või uimasus - Motoorsed väljendused, lisaks krampidele võivad väljendada ka sihipärastes automaatsetes liigutustes nt käte hõõrumine või suu matsutamine Fokaalne epilepsia - Fokaalne oog – atakk algab värisevate liigutustega ühel kehapoolel ja siis levib vastaspoole kehaosadle - Komplekssed partsiaalsed hood – tüüpiliselt väljendb automaatismidega, korduvad stereotüüpsed liigutused (hüüe limpsimine, mälumine) Tunnused: - Subjektiivne tajumus hoo tulekust - Automatismid - Posturaalsed muutused Generaliseerunud epilepsia - Grand mal hood – teadvuse kadu, stereotüüpsed motoorsed reaktsioonid - Tavaliselt esineb 3 staadiumi: tooniline (keha tõmbleb), klooniline staadium – rütmilised värinad, hoojärgne või postikaalne segasusseisund
Mille poolest need erinevad? - Korduvad krambihood mis on seotud teadvuse häiretega. - Sümptomaatilised hood – kui on teada konkreetne põhjus - Idiopaatilised hood – põhjust pole teada. Sümptomid - Aura või eelseisva hoo etteteadmine - Teadvuse häired - Motoorsed väljendused, lisaks krampidele sihipärased automaatsed liigutused nt käte hõõrumine, matsutused Fokaalne epilepsia– atakk algab värisevate liigutustega ühel kehapoolel ja siis levib teisele - Komplekssed partsiaalsed hood – tüüpiliselt väljendub automatismidena, korduvad stereotüüpsed liigutused Generaliseerunud epilepsia - Grand mal hood – teadvuse kadu, stereotüüpsed motoorsed reaktsioonid. Tavaliselt esineb 3 staadiumi: tooniline (keha jäigastub, hingamine kaob), klooniline (rütmilised värina), hoojärgne segasusseisund - Petit mal hood – teadvuse kadu mille ajal pole motoorseid liigutusi va silmade pilgutamine, pea pööramine. Lühikese kestusega.
Mäletsejalised 1) toorproteiin 2) seeduv proteiin mäletsejalistel seedub kogu proteiin, aga loom ei saa sellest midagi, sest see väljub uriiniga 3) proteiini lõhustuvus (vatsas lõhustumatu proteiini %) 4) metaboliseeruv proteiin arv, mis võtab kokku peensooles potensiaalselt imenduvate aminohapete koguhulga 11.Söötmisnormid ja normeeritud söötmine. Söötmisnormid jagatakse: 1. Partsiaalsed söötmisnormid arvutatakse tarvet eraldi elatuseks, toodanguks ja reproduktsiooniks 2. Summarsed söötmisnormid on elatuse, toodangu ja reproduktsiooni tarbe summa Söötmisnormid jagatakse: 1. Kvantitatiivsed väljendatakse mingit normi looma puhul, sellest pole kasu suurte gruppide ja karjade puhul 2. Kvalitatatiivne toitefaktori konsentratsioon kuivaines Elatustarve mingi toitefaktori tarve ilma toodangut andmata.
abstraktsus, käega manipuleeritavus, elulisus jne (kõne pk.), unes väljendunum – puudub fokaalne ajukahjustus (MRT korras) v. tekib hiljem – tavaliselt puuduvad “klassikalised krambihood” (öised partsiaalsed hood- 70%) Katse sissejuhatus – afaasia (simuleerib /või võib viia psühhoosi) • On leitud, et erinevate kehaosadega seotud tegu- või nimisõnade lugemisel aktiveeruvad – ravi: kortikosteroidid vastavad piirkonnad motoorses ja sensoorses koores – outcome 1/3 N, 33-40% raske kahjutus, relapsid • Tähenduse sensomotoorse organisatsiooni hüpotees
annaabi.ee 
