Saksa DV,Poolas eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlik. Kõigis sotstalistlikes riikides oli tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid kõikides riikides julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaoshoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda, rahvas kaasati vormiliselt piliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Soitsialistliku majandusmudel Enamik riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski eraomand tagasihoidlikes
o USA-s saavutas koheselt publikumenu. o Aga kuna talle ameerikalik pealiskaudsus ei meeldinud,siis 1920 .aastal läheb Pariisi. o 1923. a abiellub Carolina Codinaga. o Venemaale jäänud sõbrad meelitavad teda igati tagasi. o 1930-ndate alguses paljud teose ebaõnnestuva. o Teda hämmastab tohutult muudatused Venemaal. o Tagasiminnes kodumaale saab tunda nõukogude võimu tõeslist palet- o Nõukogude liius oli kogu kunstilooming allutatud rangele parteilisele juhtimisele. o Tema teoseid peetakse liiga modernistlikeks. o Tema ooper "Semjon Kotko",mis räägib Ukraina rahvuskangelasest Saksa okupatsiooni ajal keelatakse ära ja tänu selle ei tohi Sergei välismaale minna. o Stalini paranoia lõhub tema perekonnaelu.Abikaasat kui sünnilt hispaanlast ähvardab piev genotsiidioht. o Ooperi "Kihlus kloostris"kirjutamisega algab Prokofjevi suhe Mira Menelsohhiga. o Sõja puhkedes evakueeriti Sergei koos Miraga samasse piirkonda
majanduslikult POLIITILINE SÜSTEEM Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kuultuuritausta poolest Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale-nomenklatuurile Parteisse vastuvõtmine oli aga range kontrolli all Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL Peale poliitilise elu ühtlustati NSVL eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele 1)tootmine toimus erinevates
Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale ja enamasti jäid nad ametisse surmani. *Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. *Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. *Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. · Kuidas oli korraldatud majanduselu? (lk 45-46) *Valdav osa majandusest oli riigistatud.
Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Enamasti jäid nad ametisse kuni surmani. Vaid erandjuhtudel tagandati nad võimult kas parteisisese võimuvõitluse tagajärjel või Moskva nõudel. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale - nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. 3. Majandus
Milline organsatsioon juhtis poliitilist elu, millele see toetus? (lk 45, 46) Poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Mõnes riigis võis ka teisi parteisid olla, kuid nende osatähtsus riigi juhtimises oli väike. Tähtsaim roll oli partei liidril, keda nimetati pea- või esimeseks sekretäriks. Tegemist oli isikuvõimuga. Parteide pead pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Poliitilist elu juhtiski kommunistlik partei ning see toetus parteilisele ametnikkonnale nomenklatuurile. 7. Kuidas oli korraldatud sotsialistlike riikide majandus? Mis on plaanimajandus? (lk 46) Sotsialistlike riikide majandus oli ühtlustatud ning enamik riikides valdav osa majandusest riigistatud ning põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk oli rasketööstusel. Oli kehtestatud plaanimajandus, mis tähendaski seda, et riik määras, kui palju midagi toodetakse ning eraomand enamasti puudus põllumajandus oli kollektiviseeritud. 8
POLIITILINE SÜSTEEM Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kuultuuritausta poolest. Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli aga range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL Peale poliitilise elu ühtlustati NSVL eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele 1)tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi
3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. 4. Mõlemad pooled peavad käesolevat protokolli rangelt saladuses. Saksa Valitsuse nimel: J. Ribbentrop NSVL Valitsuse volitusel: V. Molotov Moskvas, 23. augustil 1939 EESTI NSV KULTUURI ELU 1944. aastal taaskehtestati Eesti Kommunistlik süsteem. Kultuuei vallas tähendas see kogu loome-, teadus- ja hariduselu taasallutamist rangele parteilisele kontrollile. ,,Kodanliku" Eesti Vabariigi kultuur oli oma olemuselt kodanlik (või kapitalistlik) ja seetõttu töörahvale vaenulik või paremal juhul väärtusetu. See kultuur tuli nii sõna otseses kui kaudses mõttes hävitadaja asendada proletaarse kultuuriga. Niisiis kuulusid ahjuajamisele isegi iseseisvusaegsed lasteraamatud mida tõepoolest tehtigi. Imperialismi sepitsusi või avastada täiesti ootamatutest kohtadest, mis külvas
asju arutatakse erikohtutes. Ka repressioonide tase on eri totalitaarsetes süsteemides erinev. Kui võrrelda fasistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. Samas on mitmeid tunnuseid, mis on ühised mõlemale reziimile: · ametlik ideoloogia; · üks, eliidi juhitav massipartei; · terroristlik politseikontrollisüsteem; · täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle; · relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile); · tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus. Kuigi kommunism ja fasism olid põhimõtteliselt teineteise vastandid, rakendasid nad mõlemad totalitaarseid meetodeid oma poliitiliste ideede elluviimiseks; need reziimid ei tunnistanud ega järginud poliitilise vastutuse põhimõtet ning jõudsid lõpuks samasuguse imperialismini, mille vastu nad algselt olid võidelnud.
PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks) • Õigus esitada ministritele arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: • Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei ministritelt • Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul.
PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks) • Õigus esitada ministritele arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: • Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei ministritelt • Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul.
Ka tema käed olid mitte kontorimehe aga pigem enda majapidamises ,,kõike tegija" moodi karedad. Kuna mul oli ka endal talu taastamine käsil siis oli mul üle pingirea Unoga juttu mingitest traktoritöödest. Täpselt sisu ei mäleta aga tunda oli, et ta oli seda noores põlves teinud ja ka siis nädalavahetustel võis teha. Erinevalt nüüdisaegsest, tollal ei allunud erinevate saadikurühmade ja parteide liikmed alati ja kõiges nn parteilisele distsipliinile. Lähtuti erialastest teadmistest, elukogemusest jms. Kuigi maasaadikud olid mitmetes rühmades ja parteides hääletasid nad otsustavatel momentidel sarnaselt maaelu, põllumajanduse või isegi omandi -ja maksupoliitika küsimustes. Kõigepealt hoiti kokku üldriiklike huvide juures muidu oleks kõige vajalikum jäänudki saamata. Mul oli Unole matusepäevaks üks mulgi luuletaja ja kunstniku värsilugu. Vabandan kui selles on mälu või kirjavigu:
Sel legipoolest tuli kõigil neil esineda korduvate truudusvannetega parteilise teaduse kont raafiateaduse taaselustas Harri Moora, folk septsioonile ja marksistlikule metoodikale. loristidest tuleb nimetada August Annistit ja Sisuliselt nõuti teadlastelt kinnitust, et nad on Eduard Laugastet, kunstiajaloolastest Villem alati valmis teadustõe parteilisele tõele ohvriks Raami j a Voldemar Vaga, etnograafidest Ants tooma. Paraku ei päästnud see kõik Eesti Viirest. Kõigi nimetatute puhul võib kõnelda ka teadlasi tagakiusamisest kodanlike natsionalistide tervest koolkonnast. Eriti laialdane ja eesti väljajuurimise kampaania käigus 1950. aastate kultuuri piire ületav oli see keeleteadlasel Paul algul
28 peeti sobilikuks ainult sunnitööde jaoks, kõigis maailma hädades olid süüdi juudid). Kui võrrelda fasistlikku/natsionaalsotsialistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, siis võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. · ametlik ideoloogia; · üks, eliidi juhitav massipartei; · terroristlik politseikontrollisüsteem; · täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle; · relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile); · tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus. Tänapäeva paremäärmuslus Paremäärmusluseks ehk paremekstremismiks nimetatakse poliitilisi ideoloogiaid, mis paigutatakse poliitilise spektri paremale äärele. Enamasti on need suunatud võrdsuse vastu. Paremäärmuslus on maailmavaade, mida iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse, mis nende arvates on kahjulikud ühiskonnale. Paremäärmuslikke
Annatuvakil puuduvad mõttekaaslased väärikate inimeste hulgas." Tasapisi arenesid sündmused siiski optimistidele soodsas suunas. Nende arvamus jäi teadlaste nõupidamisel peale . Esialgu pidas Tsovdurov seda ,,Suleimenovi hullumeelse seisukoha võiduks". Ent ükskord, kui Safronov, Suleimanov ja Tsovdurov malet mängisid, helistati Rahvamajanduse Nõukogust ning anti korraldus: ,,Saata Sazaklõ'sse salku naftat otsima!" Nüüd sai Tsovdurov kohe aru, et on eksinud. Ta kuuletus parteilisele korraldusele, tõstis sealsamas klaasi nafta auks, mis uuest kohast tingimata leitakse. Lõpuks leitigi proovipuurimisel naftat. Viimasena muutis oma arvamust teadlasest pessimist Tihhomirov. Tsovdurov ja Suleimanov matsid vaenukirve lõplikult maha ja neist said sõbrad. Gurbannazar Ezizov (1938) Lõpetanud 1965 Turkmeeni Riikliku Ülikooli turkmeenia filoloogia alal, Turkmeeni Kirjanike Liidu liige aastast 1970
Kui võrrelda fasistlikku/natsionaalsotsialistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, siis võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. 20 · ametlik ideoloogia; · üks, eliidi juhitav massipartei; · terroristlik politseikontrollisüsteem; · täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle; · relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile); · tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus. ERAKONNAD 19. sajandil tekkisid esimesed üleriiklikud puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad e parteid. Nende tähtsus suurenes põhiseadusliku korra leviku, lihtrahva poliitilise ärkamise ja valimisõiguse laienemisega. Nt 1830. aastatel tekkis Suurbritannias vanameelsete tooride rühmitusest konservatiivne partei ja vabameelsest viigide rühmitusest liberaalne partei.
siseministeeriumiks, mille etteotsa sai Lavrenti Beria ja sellest kujunes üks olulisemaid täitevvõimu institutsioone. Beria eestvedamisel tegeleti ka välispoliitikaga, sekkuti tugevalt sisepoliitikasse jne. H jaoks oli sellise võimsa ministeeriumi olemasolu selge ohu märk. Oma rolli etendas ka see, et ministeeriumi juhtis Beria. Tema eesmärgiks oli selgelt julgeolekuorganitele koht kätte näidata, allutada nad parteilisele kontrollile. Teostus 1954, mil siseministeeriumi koosseisust eraldati kõik struktuuriüksused, mis tegelesid julgeolekuküsimustega ja loodi neist eraldi Riikliku Julgeoleku Komitee, Ministrite Nõukogu juures tegutses- KGB. 1954 reformi on ajalookirjanduses käsitletud kui julgeoleku positsioonide tõstmist ühiskonnas jne- on väär. KGB loomisega selgelt tugevdati parteilist kontrolli julgeolekuorganite üle. Kui Stalini ajal julgeolekuministeerium oli üsna isepäiselt saanud tegutseda,
bürokratiseerumine. Póhjamaade riigiteenistust iseloomustab traditsiooniliselt poliitiline neutraalsus. Riigiteenistuse ning halduse iseloomulikke jooni Kesk- ja Ida- Euroopa totalitaarreziimiga riikides 107 Haldusjuhtimise meetodi täielik politiseerumine: 1) paralleelne juhtimine - st riigihaldus oli allutatud hierarhiliste paralleelsidemete kaudu parteilisele ( seda ainupartei olustikus), kus tegelik haldussüsteemi tipp oli partei juhtorgan; 2).sama isik vóis olla korraga kahel ametikohal - nii partei- kui haldusliinis (see kehtis eriti kórgemate ametikohtade, nn nomenklatuuri suhtes); 3) haldusjuhtimise tasandil ei toimunud poliitika väljatöötamist ega analüüsi - siin realiseeriti parteipoliitilisi retsepte; 4) tuvastamatu arv riigiteenistujaid töötas julgeolekustruktuuride heaks, viimased tungisid
annaabi.ee 
