ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et
ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA –TE -TE JA –I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33
3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT
ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et
1. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 2. Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on
on väljaspool põhi-hüpoteesi. Paradigma puutub sellesse, kuna see tähendab eeskuju ja just sellele ka ehitatakse uued hüpoteesid ja arvamused. Iga normaalteadus põhineb mingisugusel paradigmal. 2. Mis on ja millist rolli mängivad anomaaliad mingis teaduses kriisi tekitamises Kuhni järgi? Anomaaliad on mingid nähtused, mis ei mahu paradigma raamistikku. See tähendab, et anomaaliad on midagi, mis ei puutu kokku paradigmaga ja võib puudutada hoopis teist valdkonda. Nende olemasolu teaduses on väga tähtis, kuna see paneb teadlaseid mõtlema/uurima ka kastist väljaspool. Selle abil saab tihtipeale mingisuguseid uusi avastusi teha ning mõelda natukene teistmoodi. Samuti aitab see kaasa ka paradigmade täiustamisele, kuna aitab avastada uusi nähtusi. 3. Mis toimub Kuhni sõnul teaduses oleva kriisi puhul paradigmaga? Sellel on kolm varianti, kõik kolm korraga a priori kehtida ei saa
Revolutsioonide lahendus Paradigmaga puutume kokku uurimistöö käsitlemisel, suudaksime mõista tekkivate küsimuste hädavajalikkust. Tehes uurimustööd tähendab see enda proovilepanekut, mia aitab paremini mõista erinevaid vaateid ja paradigmasid. Paradigmade arusaamine tähendab ümbritseva maailma tõdede mõistmist, mis võib alguses olla raske. Selleks uuritaksegi erinevaid paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga. Revolutsioonide aja üheks osaks oligi vanade paradigmade uuendamine ja täiustamine. Sellega seoses leiti uusi lahendusi ja avastusi, millega tõusid teadlased esile nii ühiskonnas kui ka teaduses. Aga nende vaenlasteks olid kriitikud, kes üritasid jõuda selgusele, kas paradigma on tõene või lihtlabane väljamõeldis. Oli ka teadlikke pettusi, millega püüti aga tõestada kriitikute väiteid. Ning on mitu juhtumit, mi...
ülemineku takistatud langemiselt pendlise või flogistonist vabastatud õhult hapnikule, ei sarnane üldsegi tõlgendamisega. Seistes vastamisi nendesamade objektidega nagu varem ning ise seda teades, leiab ometi, et need on oma paljudes detailides läbinisti muutunud. Operatsioonid ja mõõtmised, mida teadlase maboris ette võtab ei ole kogemustega antud, vaid pigem vaevaga kogetud. Märksa selgemini kui vahetu kogemus, millest nad osaliselt tulenavad, on operatioonid ja mõõtmised paradigmaga määratud. Teadus ei tegele kõikide võimalike laboratoorsete menetlustega. Selle asemel tuleb välja valida need, mis on olulised paradigma kõrvutamiseks vahetu kogemusega, mida too paradigma ise on osaliselt määratud. Ning sellepärast tegelevad erinevate paradigmadega seotud teadlased erinevate konkreetsete laboratoorsete menetlustega. Teadlastel ei saa olla mingisugust abiallikat selle üle, mida ta silmadega ja oma instrumentidega näeb
vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana lähtudes ka E. Graubergi poolt käsitletud kultuuriparadigmade käsitlusest tahab anda ka 3 koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi
kirjandusega ja õppematerjalidega. Materjali otsitakse õppematerjalidest, internetist ja erialakirjandusest. Töö koosneb Seminaritöö koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse esile olulisemad sisekliendi teenindamise viisid ja võimalused. Töö teine osa keskendub isiklikele kogemustele oma organisatsioonis sisekliendi teenindusele ja selle parendamise võimalustele. 3 1. SISEKLIENT 1.1. Sisekliendi teenindamise viisid Siseteenindus on seotud uue paradigmaga turunduses ja teeninduses, milleks on suhete turundus. Kasulikum on omada vähemalt 20% püsikliente, kes toovad 80% kasumit, mis on tulusam kui pidevalt võita juurde uusi kliente. Siseteeninduse idee sai alguse sellest, kui ettevõtjad mõistsid, et paljud müügitegevusega seotud probleemid on tingitud sellest, et lastakse käiku uued tooted ja teenused ilma, et oleks töötajaid selleks korralikult ettevalmistanud
1. Sotsiaalse suhtlemise kontekstid Sotsiaalsete stsenaariumide ja rollide mõistmine ning sotsiaalsete skeemide kasutamine meie tegevuste suunamiseks on olulised igapäevaste sotsiaalsete suhete mõistmiseks. Sotsiaalse identideedi teooria näitab, kuidas grupi liikmeks olek ja enda samastamine grupiga moodustavad olulise osa mina-pildist. Etnotsentrism, ennustuste iseeneslik teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom võivad moonutada psühholoogilist taju inimloomusest. Uue paradigmaga uuringud võtavad ökoloogiliselt valiidsema info saamiseks kasutusele meetodid nagu aruannete ja episoodide analüüs ning osalusuuringud. Mina-käsitused on sotsiaalpsühholoogias põhimõttelise tähtsusega. Globaliseerumise tulemusena on esile kerkinud ka mitmeid väljakutseid läänelikele individualistlikele vaadetele mina kohta. 2. Vestlemine ja suhtlemine Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad olulise panuse suhtlemisse.
Islami usk on see mis enesetaputerroriste oma tegudeks ajendab. Al Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, sest vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ning inimlik. Al Qaeda ja ta liitlased käituvad otsekui üleilmne hõim, mille liikmed peavad sõda. Järgnev artikkel kirjeldab klassikaliste hõimude dünaamikat: mis neid tagant tõukab, kuidas nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena, ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad infoajastut taastamaks iidseid suguharulikke toimimismalle üleilmses mõõtkavas. Sõda, mida nad peavad, on rohkem mõjutatud traibalismist kui religioonist. Oleks vaja lisada võrgustiku ja teistele domineerivatele paradigmadele hõimu paradigma, et püüda leida parimat poliitikat ja
inimesed. Tuginedes eelpool nimetatud autorite väidetele, saab öelda, et tänapäeva maailmas on iga ühiskonna liige oma organisatsioonis siseklient, kellegi teenindaja ja teiste ettevõtete kliendid. Sellest tulenevalt on hakatud uurima, kuidas teenindada väliskliente aina paremini. Sellest lähtuvalt on hakatud mõistma, et kõik saab alguse organisatsioonist endast ning sellest, kuidas teenindatakse siseklienete. Siseteenindus on seotud uue paradigmaga turunduses ja teeninduses, milleks on suhete turundus. S.t, et kõige kasulikum on omada vähemalt 20% püsikliente, kes toovad 80% kasumit, mis on tulusam kui pidevalt võita juurde uusi kliente. Siseteeninduse idee sai alguse sellest, kui ettevõtted mõistsid, et paljud müügitegevusega seotud probleemid on tingitud sellest, et lastakse käiku uued tooted ja teenused ilma, et oleks töötajaid selleks korralikult ettevalmistanud
nagu meie seda oleme harjunud nägema. Raamatut lugedes tekibki tunne, et kas tõesti on senine õpetatu vale ja anutud kirjutis õige. Maie Remmel väidab, et oleme vanades paradigmades kinni ja näeme seetõttu asju valesti. Ühest küljest on antud vaatenurk ja uuring uus ja huvitav, teisest küljest aga tundub see liiga utoopiline. Ta justkui tõestab kõike, kuid see jääb ikka nagu õhku rippuma. Samas ütleb Remmel, et ta ei ürita uue paradigmaga purustada vanu, vaid nihutada paradigma vaatepunkte. Siiski meenutab Mõistatuslik Muinas- Eesti vägisi neid kirjutisi, kus räägitakse, et UFOd on seotud inimkonna tekkega. Esimesel Eesti Vabariigi ajal oleks selle raamatu kohta öelnud ajaloolane Hendrik Sepp järgnevalt:,,Distsiplineerimatul fantaasial ei või ajaloolises uurimistöös paika olla".Kuna Maie Remmel ise on teadusloolane, siis üritab ta oma kogemusi ära kasutada, kuidas teadust kirjutatakse
uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude
uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude
segatud ühessegi silmnähtavasse murrangusse teadusteoorias. Mis mõttes saab siis selle avastuse assimilatsiooni kohta öelda, et see on tinginud paradigma muutumise? Ei olnud vastuolus otseselt seni teada teadusega, oli ennegi avastatud erinevaid kiirgusi (ultraviolett, infrapuna).. teisalt muutsid need uued kiired juba olemasolevaid uurimisalasid. Paradigma, seadused, teooriad kitsendavad nähtuste valdkonda, mis igal ajastul on teadusuuringutes kättesaadav – paradigmaga koos ka menetlusviiside ja ootuste muutumine. Teooria ja avastus – kas alati käsikäed ja loogilises seoses? Ei kui jah, siis teooriast uus paradigma. Eksperimentide rohkus uue teooriani jõudmisel - Leideni purk Eelnev teadlikkus anomaaliast, vaatlusliku ja kontseptuaalse äratundmise järk- järgulinesamaaegne esiletulek, sellele järgneb parafigmateooriate ja protseduuride muutumine Psühholoogiline katse mängukaartidega – alguses kogetakse ainult ootuspärast ja
· -noorte huvi langus geograafia vastu ja noore p6lvkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus lõplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus v6ib eristada kaks etappi: · nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema regiooniparadigma uue, esialgu killl veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja jagunes seejuures kaheks peavooluks; · -nn. lahknemisperiood, mil peavoolud küll mõnevõrra täiustusid, kuid jäid elu arengust maha, aga langesid samuti t6sise filosoofilise kriitika alia ja nende k6rvale t6usis veeI kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis. Nähtuste ja nende suhete ümberkujunemine, asukoha valik ja muutmine geograafilise ruumi
kui isiksuse komponendid. Kahe-protsessi-teooriad (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta. Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside teooria; mudelid depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta. Elukäiguteooriad kui "sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Nimesid, mida tasuks teada (enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter
KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON Üldine ülevaade inimgeograafia arengutest ja vooludest 20. saj teisel poolel XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus 1õplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus võib eristada kaks etappi: 1. nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema regiooniparadigma uue, esialgu küll veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja jagunes seejuures kaheks peavooluks; 2. nn. lahknemisperiood, mil peavoolud küll mõnevõrra täiustusid, kuid jäid elu arengust maha, ja langesid tõsise filosoofilise kriitika alla ja nende kõrvale tõusis veel kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis. Paradigmavahetus oli muidugi geograafia enese asi, kuid selle kulgu m6jutasid kahtlemata ka sel perioodil toimunud muutused teaduses üldse
Näide: Nõukogude Liit varises lõpuks kokku siiski seetõttu, et majanduses valitsevad tootmissuhted olid kinni jooksnud. Samas: need suhted olid kinni jooksnud juba hulk aega tagasi, kuid ideoloogiliselt suudeti seda siiski varjata ja need määrasid baasi. Veel : NEPi näide N-Venemaal 20 aastatel toimis kenasti ja tõi riigi sõjakommunismiga kaasnenud raskustest välja, kuid ometigi ei sobinud pealisehituses kehtiva ideoloogilise paradigmaga ja vahetati välja. · Siin saab otsustavaks ideoloogiline taastootmise mõiste, mida Althusser välja arendas. Üksnes lühidalt, sest Marxi ja Althusseri taastootmise käsitlus on järgmise seminari teema. Pealisehitus tagab Altusseri järgi tootmissuhetest tingitud ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub nn. "ideoloogilistes riigiaparaatides", mis toimivad valdavalt valitseva klassi
Tõe lähedane käsitlus. Õpime koos rakendustega, ajaga tehnoloogia aga muutub. Kuidas paradigma suunab uurimistööd – õpime ülesandeid lahendades. Mõistete määratlemine erinevalt – teadusdistsipliinide kujunemine. Kokkuvõte niisama X. 6. Seminar. Kuhni käsitus kriisist, anomaaliatest ja revolutsioonidest teaduses (Kuhn 6-10 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSSAD: Ptk 6. Mis on teaduslik avastus? Kuidas see ajas toimub? Mis juhtub paradigmaga avastuse perioodil? Analüüsige hoolikalt hapniku näidet. Missugune on tehnoloogia ja protseduuride roll paradigmas? Anomaalia mõiste. Kuidas tuleks anomaaliatesse suhtuda? Anomaalia – „mõistatus“ mida ei saa lahendada hetkelise paradigmaga. Anomaaliad segavad normaalteadust ja seega viib see vahel selleni, et eiratakse dominantset paradigmat uue vastu. Ei saa eristada vaadeldavaid fakte ja teooriat, mis tõlgendavad neid. Kasutab paradigmat, et: kindla kogukonna täielik
Süsteem 1 Intuitsioon- kiire, autom, ei nõua kpingutust, õpib aeglaselt, tajumused, vahetu stimulatsioon Süsteem 2 Arutlev- aeglane, kontorllitav, nõuab pingutust, mõistelised esitused Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside teooria; mudelid depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta. ELUKÄIGU TEOORIAD- Elukäiguteooriad kui "sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Põhiteemad- rollide ja staatuse sõltuvus vanusest, rollide kestus, üleminekud Nimesid, mida tasuks teada(enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma);
otseste eeskujude kui ka eraldi reeglite kaudu, kutsudes kogukonnas esile muutusi. Eelnenud diskussiooni käsitlusest saab territoriaalse kogukonna kontekstis kokkuvõtvalt järeldada, et territoriaalne kogukond ei ole traditsiooniline organisatsioon, vaid protsess, mida juhivad ja mõjutavad muudatused paradigmades. Alljärgnevalt mõned selgitused Slaid 16 joonise juurde: kui liikuda joonise kohaselt protsessi algusest (ringi alumises keskosas) päripäeva ja hinnates paradigmaga seonduvaid staadiume, siis esmalt tuleb rõhutada iga alguse puhul teatud kohanemise staadiumi, mille tulemusena tekib pre8 ehk eelolek. Uue paradigma evolutsiooniline areng viib meid hic et nunc9 staadiumisse ehk tavaolekusse. On võimalikud ja iseenesest ka loomulikud nii kriisid kui (revolutsioonilised) muutused (näiteks kasvõi kohaliku volikogu või külavanema valimised, mis võivad kaasa tuua kriise ja viia oluliste, sh revolutsioonilisteks nimetatavate muudatusteni)
Routledge. Dominique Laporte 2002. History of Shit. The MIT Press. Kulturoloogia: idee holistlikust kultuuriteadusest ja tänapäeva Venemaa vaste kultuuriuuringutele Ameerika antropoloog Leslie A. White kasutab mõistet "culturology", märkimaks sellega kultuuri teaduslikke uuringuid. Kulturoloogia = teadus, mis uurib ja tõlgendab erinevate kultuurifenomenide korda. White'i seisukohaks oli, et kultuuri uurimiseks peab looma täiesti uued alused, mis ei piirdu ühegi konkreetse distsipliini paradigmaga. White ,,Kultuuriteadus: teadus inimesest ja tsivilisatsioonist" (1969) Samas on kulturoloogia ingliskeelses kirjanduses peaaegu puuduv mõiste. Ikka räägitakse kas kultuuriteooriast, kultuuriuuringutest vms. Saksakeelses küll esineb Kultorologie. Aga kõige enam ikkagi vene kultuuriuurimises ja selle mõjuväljas. Siit ka osalised mõjud Tartu-Moskva KK-le. Kulturoloogias nähakse integreeritud kultuuriteadust, lähedane saksa
muinasjutte. Töö algupoole on ära toodud Jungi poolt kasutatavate mõistete lahtiseletus. Nagu kõik mõjukad mõtlejad, on ka Jung loonud tervikliku paradigma. See hõlmab ennekõike psühholoogilist maailmatõlgendust, kuid ka teatud mõistete süsteemi. Jungi poolt kasutatud mõisted on tavaliselt sõnastatud küllaltki elulähedase ning praktilise täpsusega. Samas on nende tähendusväli üksjagu avar, voolav ning koherentne tema üldise paradigmaga. Seetõttu olen pidanud paratamatuks lähemalt kirjeldada nii Jungi maailmanägemise põhijooni kui ka olulisemaid mõisteid, mida ta kasutab. Osa kontseptsioone on ta ise välja töötanud, luues seejuures isegi neologisme (mis on küll väheütlevad kõrvalseisjaile), teised on võrreldavad või lähedased psühholoogia ning psühhoanalüütiliste koolkondade poolt kasutatavatega. Leian, et tervikuna Jungi maailmapildi mõistmine võib anda meile teatud abi, olles meie jaoks
annaabi.ee 
