preestrinna, kes istus hellanodiikide ( kohtunike) tribüünil). Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus ( 1 staadion = 192, 3 m). Pool sajandit hiljem tuli 2 staadioni pikkune jooks ning sellele lisandus pikamaajooks ( 24 staadioni ehk 4, 7 km). Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation ( maadlus koos rusikatega). 680. Aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation
Kr. Peeti jumal Zeusi auks ja iga 4 aasta tagant. Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole, kuid olid Keskajal kavas on colf- golfi esivanem, kirve viskamine, hurling-sarnane hokile, hobuseraudade viskamine vastu märklauda, keegel ja stoolball, mis sarnaneb pesapallile.
Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksuga. Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. 680. e.Kr. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Kuid samas võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Kuidas hinnati aga olümpiavõitu ? Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust võitjale endale ning ka tema perekonnale kuid ka kodulinnale. Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. Üheks autasuks oli kuldse noaga Zeusi hiiest lõigatud õlipuuoks, millest punuti võidupärg
spartiaadid-spartalased, perioigid-sparta mittekodanikud, heloodid-sparta orjad, metoigid-ateenalased, kitoon-alumine riie meestel, hemation-pealmine riie meestel, sümpoosioon-meeste koosviibimine, akropol-linnriik kõrgel künkal, agoraa-koosoleku ja turuplats, lakooniline kõne-lühike selge kõne, parasitos-teste kulul sööja, kükloobid-ühesilmsed koletised, sireenid-ilusad naised meres, palestra-maadluskool, pankraation-maadlus ja rusikavõitlus mis võis lõppeda surmaga, hellenism-ajajärk(aleksander suur) Homeros-pimelaulik, Ilion-Trooja linn, Helena-Sparta kuninga abikaasa, Menelaos-Sparta kuningas, kelle abikaasa Helena põgenes Parisega, Agamemnon- väepealik, Achilleus-Trooja sõja kangelane, Odüsseus-väepealik kreeklastel kes tegi troojahobuse, Priamos-Trooja kuningas,Hektor-Priamose vaim poeg, Paris-Priamose noorim poeg, Oinone-Parise abikaasa, Penelope-
(marmorist). Templi esmane eesmärk oli jumalatele ohverdamine, mida viisid läbi preestrid ja preestrinnad. Tähtsaim rituaal oli vere ohverdamine (loom tapeti jumala altaril). Tapetud looma liha söödi kohapeal, altar aga määriti verega. Oraaklid- ennustaja, Delfis Olümpiamängud 1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7. 776 ekr -393 pkr Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu Tragöödia- õnnetu lõpp, käsitlesid õpetlike teemasi ,,Kuningas Oidipus" Draamakunst sai alguse veini jumal Dionysose pühendatud koorilaulust. Teatrisse mindi terveks päevaks, tükid olid pikad. Elati aktiivselt kaasa, kommenteerisid,
SAVIVAASIDEL VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: KETTAHEIDE STAADIONIJOOKS KAUGUSHÜPE KAHE STAADIONI JOOKS PIKAMAAJOOKS ODAVISE RELVISJOOKS STAADIONIJOOKS MAADLUS VÕITLUSALAD: HOBUSTE VÕIDUAJAMINE MAADLUS KAARIKUSÕIT RUSIKAVÕITLUS RATSAVÕISTLUS PANKRAATION OLÜMPIA MÄNGUDE AJAKAVA 1.PÄEV 3.PÄEV OHVRITALITUS ZEUSI AUKS OHVRITALITUS JA PIDULIK SPORTLASED,TREENERID JA RONGKÄIK ZEUSI AUKS KOHTUNIKUD ANNAVAD ZEUSI KUJU EES OLÜMPIAVANDE PILLIMEESTE 4.PÄEV VÕISTUMÄNGIMISED VÕITLUSALAD JA POISTE VÕISTLUSED RELVISJOOKS 2.PÄEV 5.PÄEV
VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: ● KETTAHEIDE ● STAADIONIJOOKS ● KAUGUSHÜPE ● KAHE STAADIONI JOOKS ● PIKAMAAJOOKS ● ODAVISE ● RELVISJOOKS ● STAADIONIJOOKS ● MAADLUS VÕITLUSALAD: HOBUSTE VÕIDUAJAMINE ● MAADLUS ● KAARIKUSÕIT ● RUSIKAVÕITLUS ● RATSAVÕISTLUS ● PANKRAATION OLÜMPIA MÄNGUDE AJAKAVA 1.PÄEV 3.PÄEV ● OHVRITALITUS ZEUSI AUKS ● OHVRITALITUS JA PIDULIK ● SPORTLASED,TREENERID JA RONGKÄIK ZEUSI AUKS KOHTUNIKUD ANNAVAD ZEUSI ● KUJU EES OLÜMPIAVANDE ● PILLIMEESTE 4.PÄEV VÕISTUMÄNGIMISED ● VÕITLUSALAD JA ● POISTE VÕISTLUSED RELVISJOOKS 2.PÄEV 5.PÄEV
staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks. · 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse. · 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist. · 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses. · 544 eKr Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitsda endale ausammas Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m)
Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest. Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 10. Antiik-olümpiamängud Osaleda võisid ainult mehed. Toimusid iga 4 aasta tagant Võistluste hulka kuulusid – staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Premeeritakse õlipuuokstest pärjaga Tänapäeva olümpiamängud Osaleda võivad nii naised kui ka mehed. Toimuvad iga 4 aasta tagant. Võistluste hulka kuuluvad – kümnevõistlus, vibulaskmine, kunstratsutamine, kuulitõuge, ujumisvõistlused. Preemeritakse kuldmedaliga 11
Homeros-vanakreeka pime laulik,kahe kuulsa eepose autor.Ilias(tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast)ja Odüsseia(kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi)Pankraation-võistlusspordiala Vana-Kreekas, mis ühendas endas rusikavõitlust ja maadlust,võeti 648 eKr olümpiamängude kavva.Aleksander Suur e. Makedoonia Aleksander-antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht,Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.Palestra-Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis, mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks.Teater-sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav
Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr. Klassikalise ajajärgu kuulsaimate näitekirjanikena tuuakse tavaliselt esile Aischylos, Sophokles ja Euripides. Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri. Olümpiamängud olid algselt ainult meestele ja neid seoti sõja või sõdurile vajalike oskustega nagu kilbijooks, odavise või kettaheide. Algul peeti neidki Olümpose mäel elavate jumalate auks. Mängude kavas olid jooks, viievõistlus, rusikavõitlus, maadlus ja pankraation, mis ühendas omavahel kaks eelmist. Võitjaid hakati suursuguselt ja pööraselt austama ning neist räägiti kangelaslikke lugusid, kuid legendiks sai Krotoni linnast pärit Milonit, kes olevat olnud kuuekordne olümpiavõitja. Oma ala parimaid kujutati skulptuuridel ja vaaside kaunistusena piltide näol. Üsna võimalik, et tänapäevane ajateenistus võib pärit olla Spartast, kus noored poisid pandi karmi kasvatusega kooli, kus neile õpetati lugemist-kirjutamist, isegi muusikat ja mis
Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemete hoidmiseks. 4.9.3. VÕISTLUSED OLÜMPIAS Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksus (1 staadion = 192,3 m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandusid pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. Aastal e.m.a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem gobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimesed mängud kestsid vaid ühe päeva. Hiljem kulus võistluste läbiviimiseks 3 päeva ja veel 2 päeva pidustustele. Seega kestsid olümpiamängud 5 päeva. Mängud algasid piduliku rongkäiguga, mis suundus Zeusi altari juurde. Siin ohverdati loomad ja võeti kohtunikelt ning võistlejatelt olümpiatõotus
korraldajad aga elislased. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele poistele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentalonis, rusikavõistluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed
Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Võistlused olümpias Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel.
meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata. Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant Olümpias peajumal Zeusi auks peetud religioossed spordipidustused, kus võistlesid Vana-Kreeka linnriike esindavad sportlased. Olümpiamängudel võisteldi nii spordi- kui ka võitlusaladel, näiteks maadlus, pankraation ja hobuste võiduajamine. Pärast edukaid esimesi kaasaegseid olümpiamänge tabas olümpialiikumist mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii 1900. aastal Pariisis kui ka 1904. aastal Saint Louises maailmanäituse "kõrvaletendused". Pariisi olümpiamängud olid esimesed, kus lubati võistelda naissportlastel, kuid neil olümpiamängudel ei olnud staadionit. Saint Louise olümpiamängudel osales 650 sportlast, kellest 580 olid Ameerika
Vaasimaal Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal 2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus · Pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest) · Staadionijooks · Hobuse võiduajamine · Viievõistlus · Kilbijooks 1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist 11) Teatrikunsti sünd (selle jätan vahele ) 12) Jumalad (jumalad jätan ka vahele) 13) 7 Vana-Maailma imet Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja
(Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Olümpia võistlused Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel.
saj. eKr. hakati helleniteks nim. kõiki kreeklasi barbar – kreeka keelt mittekõnelev rahvas hegemoon – Kreeka juhtiv jõud spartalik kasvatus – karm kasvatus, poisid võeti perekondadest ära ja treeniti sõduriteks Euroopa - panteon – usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, mis antiikajal tähendas ka kõigile jumalatele pühendatud templit dionüüsia - viljakuse ja veinijumala Dionysose jaoks peetav usupüha pankraation – ühendas maadluse ja rusikavõitluse retoorika – kõnekunst filosoofia – Vana-Kreekas sündinud viis mõtestada, selgitada ja süstematiseerida maailma(ruumi) ning õpetus looduse, ühiskonna ja mõtlemise kõige üldisematest seadustest
osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. • Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Sport ja olümpiamängud • Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid. • Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, pankraation, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõit. • Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Sport ja olümpiamängud • Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. Teater • Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel-
Vanas Kreekas peeti ka näiteks Püütia mänge, Neemea mänge ja Isthmia mänge, sel moel pidid kreeka atleedid osalema vähemalt ühtedel mängudel aastas. Siiski olid nende hulgast kõige hinnatumad olümpiamängud. Võitluskunstide seisukohalt võik välja tuua järgmised daatumid: 1.mängud 776.e.Kr. Esimesed olümpiamängud 18.mängud 708.e.Kr. maadlus lisati mängude kavasse 23.mängud 688.e.Kr. poks lisati mängude kavasse 33.mängud 648.e.Kr. pankraation võeti kavasse 37.mängud 632.e.Kr. lisati maadlus poistele 41.mängud 616.e.Kr. lisati poks poistele 145.mängud 200.e.Kr. lisati pankraation poistele Võitluskunstid mängisid olulist rolli antiiksetel olümpiamängudel. Spartalased ja ateenlased AntiikKreekas oli mitmeid liinriike ehk poliseid. Nende hulgast tugevamad olid Ateena ja Sparta, kes võitlesid ülemvõimu pärast terves Kreekas. Nende kahe riigi ideedes spordi kohta on erinevusi. Spartalaste jaoks oli sport, s.h
688 eKr Olümpiamängude kavva võetakse rusikavõitlus. 680 eKr 24. Mängude kavas on esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Ala korraldatakse Pelopsi auks. 676 eKr Olümpiamängud saavad ülekreekaliku (panhelleenilise) tähenduse. 650 eKr Alustatakse Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist 648 eKr 33. mängudekavva lisatakse pankraation, mis ühendas nii rusikavõistluse kui ka maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võistlusvõimetuks. 632 eKr Võistlusi hakatakse korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu on aladeks vaid jooks ja maadlus. 544 eKr Paraximados saab esimese olümpiavõitjana õiguse püstitada endale ausammas Altise alale. 520 eKr Võistlusprogrammi laiendatakse kilbijooksuga; võistlusmaaks on diaulos(384,54 m)
Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater:
Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater:
staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks. · 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse. · 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist. · 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses. · 544 eKr Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitsda endale ausammas Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m)
pikkus oli tol ajal 192,27 meetrit. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.5. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid osavust, kiirust ja jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Pankraation oli segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Kolmandal päeval võistlesid mehed jooksualades, alustati pikamaajooksudega dolichos'ega mis oli 7-24 staadioni pikkust siis peeti staadionijooks ja siis kahe staadioni pikkune jooks mille pikkuseks oli 384.54 meetrit seda kahestaadioni pikkust jooksu nimetati diaulosisiks. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses kuhu kuulusid 6
annaabi.ee 
