Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel (vahel ka aastatel). Reservi ettenägemata juhtudeks. *ehk kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen ...... Veel?)
tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital c)väliskapital d)ettevõttevõlg hankijale e)pangakrediit f)mitmesugused toetused (SAPARD) 31:Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid 2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste , maaparanduse jmt. projektid, seadmete tüübid, masinate margid. Laiemas plaanis tähendab see ,et määratakse kindlaks investeeringute ajaline järjekord.
ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel, reservi ettenägemata juhtudeks 51. Surmaoru mõiste. Paljud ettevõtted surevad juba enne, kui neil õnnestub saavutada piisav ja püsiv tulude maht. Stardiperioodil ületavad paljud jooksvad kulud tihti sissetuleku, ning kui ettevõtet ei suudeta sellest surmaorust välja juhtida langeb ta negatiivsetesse rahavoogudesse. 52. Võimalikud stardikapitali allikad. Isiklikud vahendid, sugulaste/sõprade vahendid, pangakrediit, liising, tarnijate poolt antav krediit, väärtpaberite müük, laen jne 53. Majandusarvestus ettevõttes. Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. 54. Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude prognoos. Bilanss on raamatupidamisaruanne, kus kajastatakse
30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3.mitmesugused toetused ( EL fondidest) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid 2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste, maaparanduse jmt. projektid, seadmete tüübid, masinate margid. Laiemas plaanis tähendab see, et määratakse kindlaks investeeringute ajaline järjekord.
muutumisega projekti elluviimise kestel. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika. 31. Investeeringute rahaallikad 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital, b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised ressrussid: a)pangakrediit, b)eesti erakapital, c)väliskapital, d) ettevõtte võlg hankijatele. 3)Mitmesugused toetused (Euroopa Liidu fondidest, riigi- ja munitsipaaleelarvete vahenditest jt.) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS EHK TASUVUS VÄLJENDUB kogutulu juurdekasvu ja seda põhjendanud investeeringu suhtena.lisakulutuste tegemisega peab kaasnema todangumahu kasv ning kasumi suurenemine. piirefektiivsus_tulu
ehitajate finantse Omanik kavatseb investeeringust saada rendi- (üüri-) tulu, mis viitab pikaajalise laenu vajadusele ja/või ehitaja finantside kaasamisele Omanikuks on kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik institutsioon, mil puhul on finantsskeemid riigi poolt reglementeeritud. KUST TULEB RAHA Raha ehitamiseks võib saada paljudest väga erinevatest allikatest. Eraehitus 1. Pangakrediit. Harva saab seda kogu ehituse rahastamiseks, aga ta võib olla sobilik lühiajaliselt. 2. Laenud kommertspangast või kindlustus firmalt. Sarnane eelmisega, kuid neid vahendeid on võimalik saada ka pikemaks ajaks. (nt eluasemelaen) 3. Investeeringud. Ehitades oma tarbeks (tehas, ladu jm.), võib ehituskulusid vaadelda osana firma üldistest investeeringute strateegiast põhivahenditesse. 4. Fondid. Firmade erivahendid oma tegevuse korraldamiseks. 5. Osalusaktsiad
hinnad, hindade üldine tõus) 3) tulevikulootused 4) tootmistehnoloogia täiustumine 5) valitsuse maksupoliitika. Investeeringute rahaallikad on: 12 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad- algkapital, säilitatud tulu ehk kasum, amortisatsioonieraldised. 2) Võõrvahendid ehk välised ressursid- pangakrediit, Eesti erakapital, väliskapital, ettevõtte võlg hankijatele. 3) Mitmesugused toetused- Euroopa Liidu fondidest. Investeeringute efektiivsus- väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Investeeringute piirefektiivsus- tulu ühe täiendava investeeritud rahaühiku kohta. Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid, mitte aga arvestuslikke tulusid.
Stardiperioodi kestel ületavad jooksvad väljaminekud tihti sissetulekuid. Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 17. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Võimalikud stardikapitali allikad: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade vahendid Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks Tarnijate poolt antav krediit Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Väärtpaberite müük Riskikapital – fondid ja äriinglid Klientide poolt antav avanss (krediit) Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen …… veel?)
transpordile jne Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. Finantseerimisallikad: 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13
tegevuskuudel, lisaks reservi ettenägemata juhtudeks. 33. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus. FINANTSEERIMISALLIKAD: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade Klientide poolt antav avanss (krediit). Hankijate poolt antav krediit Väärtpaberite müük Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Laenukonturite laenud Laenud eraisikutelt. Liising (Finants- või kasutusliising) Riskikapital. PANK RISKIKAPITAL · Annab laenu · Investeerib omakapitali · Huvitatud laenu ja intresside · Ootab kapitali kasvu > 25% aastas
53. Võimalikud stardikapitali allikad. RAHAVOOGUDE PROGNOOS 1. Isiklikud vahendid Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise 2. Sugulaste ja sõprade vahendid eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks ole sama, mis kasumiaruanne. 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Raha perioodi algul
Stardiperioodi kestel ületavad jooksvad väljaminekud tihti sissetulekuid. Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: Isiklikud vahendid. Sugulaste ja sõprade vahendid. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Liising (finants või kasutusliising), lähedane on järelmaks. Tarnijate poolt antav krediit. Ühisrahastamine. Väärtpaberite müük. Riskikapital fondid ja äriinglid. Klientide poolt antav avanss (krediit). Laenu- hoiuühistud, väikelaenugrupid. Laen eraisikuna, sh õppelaen Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära Omakapitali investeeringud kasutatavad kui:
kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. , , , , , , , . . 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). 14 Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Omakapital · Jooksev rahavoog on ebapiisav
kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. , , , , , , , . . 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). 14 Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Omakapital · Jooksev rahavoog on ebapiisav
Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 16. Surmaoru mõiste (Death Valley Curve) - kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab 17. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Omakapital · Jooksev rahavoog on ebapiisav
materjale, sõidukeid jne ei nõua nende eest tasumist kohe täies ulatuses, vaid võimaldavad osa raha tasuda hiljem. 5. Väärtpaberite müük – aktsiate, eelisaktsiate ja võlakirjade müük. Esimesel kahel juhul on tegemist omanikeringi laiendamisega, võlakirjade ostjad on aga ettevõtte tegevuse kreeditorideks. 1. Erifondid – riiklikud fondid, regionaalsed fondid ja ettevõtluse arengut toetav välisabi või välislaenud. 2. Pangakrediit – lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 47 3. Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 4. Laenud eraisikutelt. 5. Investeerimisfondid. 6
võimaldavad osa raha tasuda hiljem. 5. Väärtpaberite müük aktsiate, eelisaktsiate ja võlakirjade müük. Esimesel kahel juhul on tegemist omanikeringi laiendamisega, võlakirjade ostjad on aga ettevõtte tegevuse kreeditorideks. 6. Erifondid riiklikud fondid, regionaalsed fondid ja ettevõtluse arengut toetav välisabi või välislaenud. 7. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 8. Laenukontorite laenud pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 9. Laenud eraisikutelt. 10. Investeerimisfondid. 11. Liising tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A
ehitajate finantse Omanik kavatseb investeeringust saada rendi- (üüri-) tulu, mis viitab pikaajalise laenu vajadusele ja/või ehitaja finantside kaasamisele Omanikuks on kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik institutsioon, mil puhul on finantsskeemid riigi poolt reglementeeritud. KUST TULEB RAHA Raha ehitamiseks võib saada paljudest väga erinevatest allikatest. Eraehitus 1. Pangakrediit. Harva saab seda kogu ehituse rahastamiseks, aga ta võib olla sobilik lühiajaliselt. 2. Laenud kommertspangast või kindlustus firmalt. Sarnane eelmisega, kuid neid vahendeid on võimalik saada ka pikemaks ajaks. (nt eluasemelaen) 3. Investeeringud. Ehitades oma tarbeks (tehas, ladu jm.), võib ehituskulusid vaadelda osana firma üldistest investeeringute strateegiast põhivahenditesse. 4. Fondid. Firmade erivahendid oma tegevuse korraldamiseks. 5. Osalusaktsiad
3.hinnad (tootmistegurite praegused hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine 5.valituse maksupoliitika (maksude abil mõjut) Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid e sisemised fin allikad (*alg-kapital, *säilitatud tulu e kasum, *amort.-I eraldised) 2.Võõrvahendid e välised ressursid: (*riigi- ja munit-sipaaleelarve vahendid (toetused, abirahad) * Eesti erakapital *väliskapital * ettevõtte võlg hankijatele * pangakrediit *mitmesugused toetused (SAPARD) Pm on põhiline pangalaen, lühiajaliste laenudega fin-kse peamiselt jooksvaid tootmiskulusid (nt seeme, väetis, palgad, kütus, toodangu müük). Keskmise tähtaegadega (masinate, karja soetamiseks) Pikaajalised (seadmeid, tootmishoonete ehitus) 42. Investeeringuprojektide hindamine teostatavuse ja tasuvuse seisukohast ning rahavoogude alusel. Investeeringuprojektide hindamine teostatavuse ja tasuvuse seisukohast
annaabi.ee 
