upsakaks. Athena- Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna. Athenat illustreerivatel kujutistel võib teda tavaliselt näha aigise (rinnakilbi) ja harjaga kiivriga. Lisaks kõigele on ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena on isale eriti lähedane just seetõttu, et ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis Athena. Tal on ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, nagu ka nooruslik välimus. Üks Athena sümboleist
upsakaks. Athena- Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna. Athenat illustreerivatel kujutistel võib teda tavaliselt näha aigise (rinnakilbi) ja harjaga kiivriga. Lisaks kõigele on ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena on isale eriti lähedane just seetõttu, et ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis Athena. Tal on ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, nagu ka nooruslik välimus. Üks Athena sümboleist
Pandora laegas- jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastus es
11. nektar jumalate jook 12. Nestor kreeka kangelane, kes aitas kentauride vastu võidelda ja andis ka Iliase nõu Agamnonile ja Achillusele. Kehastab tänapäeval elukoguemustega nõuandjat. Vanim ja auväärseim liige. 13. Oidupuse kompleks Alateadusliks teooria, et mõrvab oma isa ja abiellub emaga 14. Pandora laegas kõik jumalad panid oma halvad asjad sinna ja selle kinkis Zeus uudishimulikule Pandorale. Tundmatu ja halva sisuga. Tegi kähku kinni lahti, seetõttu pääses kurjus välja kuid lootus jäi sisse. 15. Parnassos mägi Kesk-Kreekas, sealt oli hea vaade oliivikasvatusele, muusade koduks ja apolloni auk 16. Panelope kudumistöö kuna Odüsseust polnd, pidi uue mehe võtma kui surnukangas valmis. Aga ta ei tahtnud seega päeval kudus, öösel harutas 17. Proksrustese säng Atika sulisepp, kes tegi raudvoodi ja et inimene sinna mahutada,
ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased
ja veereb mööda nõlvakut alla tagasi. Sisyphos teeb üha uuesti asjata seda tööd ja tema piin uueneb pidevalt ega lõpe iialgi. Achilleuse kand Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Pandora laegas Pandorale (savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale) kinkisid kõik jumalad midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva olemuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta
Muusad- kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Nektar- jumalate jook. Oidipuse kompleks- poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Parnassos- seal asusid muusad. Penelope kudumistöö- Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei
haavamatuks. Haavatavaks kohaks jäi ainult kand, millest ema teda kinni hoidis. Achilleus tõttas lahingusse ja surmas palju troojalasi, ülejäänud põgenesid. Vaid Hektor astus Achilleusele otse vastu. Jumalanna Athena abiga surmas Achilleus Hektori ja lohistas ta laiba sõjavankri järel laagrisse.Varsti peale Patroklose ja Hektori matuseid lõi viimne tund Achilleuselegi. Just kanda tabaski teda osavalt noolega Hektori vend Paris. Pandora laegas. Jumalad kinkisid Pandorale laeka ja keelasid seda avada. Pandora oli nagu kõik naised äärmiselt uudishimulik. Ta lihtsalt pidi teadma, mis laekas peidus on. Kord kergitas ta laeka kaant ja välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Kohkunud Pandora lõi laeka kinni ja sinna jäi ainuke hea asi, mis laekas oli olnud - lootus (Elpis). Maratoni jooks. Leidub üks tänapäeva spordiala, mis kannab kreeka nime, kuid millel antiikkreeka atleetikas ei olnud mingit kohta. See on maraton
Orpheuse kurbus oli meeletu. Ta naases tagasi maa peale ning läks laulma kurba laulu ja ta ümber kogunes mets. Lõbusad, purjus, poolsõgedad ja ülemeelikud naised aga arvasid, et see oli liiga kurb laul ning loopisid Orpheuse kividega surnuks. Orpheuse surma leinas kogu ilm. Tema pea laulis viimase laulu Hebrose jões ning voolas Lesbose saareni. Tänu sellele on see saar kuulus oma laulikute poolest. Pandora laegas Pandorale (savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale) kinkisid kõik jumalad midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva olemuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta
sõjast koju, kuid tal käisid tüütud kosilased, ta ütles, et koob Ody isale surilina ja siis abiellub, kui valmis saab. Tegelt vend harutas iga öö selle uuesti üles, mis ta päeva jooksul kudunud oli. 8. Parnassos mägi Kesk-Kreekas, mille edelanõlval asus Apolloni pühamu Delfi, seal oli ka muusade asukoht. 9. Pandora laegas Pandora oli Zeusi loodud ilus neiu, esimene naine. Jumalad kinkisid Pandorale laeka, kuhu igaüks kätkes midagi halba, ja tal keelati seda avada. Ta oli liiga uudishimulik ja avas selle, sealt tuli igast nuhtlusi ja paska välja, aga üks hea asi ka lootus(Elpis), see on jäänud tänapäevanigi inimestele lohutajaks õnnetuses. 10. Oidipuse kompleks Teeba kuningas Oidipus tappis saatuse traagilise iroonia läbi oma isa ja abiellus oma emaga. Oidipuse kompleks on Freudi poolt
Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga
Sageli aga pöördus Ares oma halamise ja abipalvetega oma isa Zeusi poole. Athena Athenale kui tarkusejumalannale on pühendatud linn Ateena. Samuti oli ta Ateenale kui kaitsejumalanna. Kuna Zeus oli Athena enda peast välja mõelnud , oli ta Zeusile kui lemmiklaps. Athena oli ka hea sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Lisaks kõigele oli ta ka kudumise jumalanna ja õpetas seda ka esimesele naisele Pandorale. Apollon Vanakreeka mütoloogias oli Apollon Zeusi ja Leto poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli jumal kes võib armastada aga ka vihata. Apollon oli Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid, kellele allusid muusad ja ta oli ühtlasi ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Apollon tappis delfi lähedal draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas ja valvas sealset oraaklit
*karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. · Pandora laegas* - Pandora oli esimene naine, kelle Hephaistos vormis Zeusi käsul savist karistuseks inimkonnale (, kuna nad olid saanud tule ja õppinud ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva). Iga jumal kinkis talle midagi (kauni välimuse, kenad rõivad, meeldiva loomuse), kuid andsid talle ka laeka, millegi halvaga igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mis laekas on, kuid öeldi, et ta ei tohi seda kunagi avada. Kuid Pandora oli tehtud uudishimulikuks ning ühel päeval avas ta laeka ja lasi kõik halvad asjad sealt välja. Muu halva hulgas oli seal siiski ka lootus, kuigi petlik. Sealt mõiste ,,Pandora laegas" tundmatu sisuga keelatud asi. · Lethe jõgi* - Lethe- unustusejõgi, mis eraldab allmaailma surelike maailmast. Kes sellest joob, unustab kõik endises elus juhtunu. Kõik hinged, kes uuesti maa peal
ja kus ta venitas nad siis kas pikemaks või raius jalad lühemaks.Nii tapeti ka tema. Sisyphose töö-Sisyphos oli Korintose kuningas. Rääkides välja midagi mida ta poleks tohtinud öelda tõmbas ta enda peale Zeusi halastamatu viha. Hadeses pidi Sisyphos karistuseks igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis kogu aeg aga jälle tagasi veeres.Tnapvl,mõttetu töö Pandora laegas-Jumalad kinkisid Pandorale laeka, millesse igaüks neist oli pannud midagi halba, ja keelasid tal seda avada. Aga Pandora nagu kõik naised oli uudishimulik ning ühel päeval paotaski ta laeka kaant, et näha mis seal peidus on. Välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Ometi oli laekas üks hea asi – lootus – ja see on tänapäevani jäänud inimese ainsaks lohutajaks õnnetuses. Pandora laegas on tundmatu sisuga keelatud asi.
Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust. Arest kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Athena Sõja- ja tarkusejumalanna, kes hoidis ühiskonnas alal õiglust. Tuntud ka kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle linna kaitsejumalanna. Lisaks kõigele on ta ka kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Athenal on prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, samuti on tal nooruslik välimus. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Athena sümboliks on öökull, keda seostatakse ka tänapäeval tarkusega. Apollon Zeusi ja Leto poeg, jahijumalanna Artemise kaksikvend. Üks kreeka religiooni tähtsamaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele
*karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. · Pandora laegas* - Pandora oli esimene naine, kelle Hephaistos vormis Zeusi käsul savist karistuseks inimkonnale (, kuna nad olid saanud tule ja õppinud ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva). Iga jumal kinkis talle midagi (kauni välimuse, kenad rõivad, meeldiva loomuse), kuid andsid talle ka laeka, millegi halvaga igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mis laekas on, kuid öeldi, et ta ei tohi seda kunagi avada. Kuid Pandora oli tehtud uudishimulikuks ning ühel päeval avas ta laeka ja lasi kõik halvad asjad sealt välja. Muu halva hulgas oli seal siiski ka lootus, kuigi petlik. Sealt mõiste ,,Pandora laegas" tundmatu sisuga keelatud asi. · Lethe jõgi* - Lethe- unustusejõgi, mis eraldab allmaailma surelike maailmast. Kes sellest joob, unustab kõik endises elus juhtunu. Kõik hinged, kes uuesti maa peal
võtta, liikusid oksad ülespoole. 31. Pandora laegas noore tütarlapse Pandora laegas, kus sees olid kõik probleemid, hädad ja needused. otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist nainekes Zeusi palvel valmistati karistuseks inimkonnale. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asi. 32
raudses sängis, kuhu ta sidus oma ohvrid ja kus ta venitas nad siis kas pikemaks või raius jalad lühemaks.Nii tapeti ka tema. · Sisyphose töö Sisyphos oli Korintose kuningas. Rääkides välja midagi mida ta poleks tohtinud öelda tõmbas ta enda peale Zeusi halastamatu viha. Hadeses pidi Sisyphos karistuseks igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis kogu aeg aga jälle tagasi veeres. Tänapäeval mõtetu töö. · Pandora laegas Jumalad kinkisid Pandorale laeka, millesse igaüks neist oli pannud midagi halba, ja keelasid tal seda avada. Aga Pandora nagu kõik naised oli uudishimulik ning ühel päeval paotaski ta laeka kaant, et näha mis seal peidus on. Välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Ometi oli laekas üks hea asi lootus ja see on tänapäevani jäänud inimese ainsaks lohutajaks õnnetuses. Pandora laegas on tundmatu sisuga keelatud asi. · Lethe jõgi
ning puhkesid õitsema imekaunid lilled - hüatsindid Athena oli Vana-Kreeka tarkusejumalanna, kes hoidis ühiskonnas alal õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn oli temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit.Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ja suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena oli nimelt isale eriti lähedane, kuna ta sündis Zeusi peast. Kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa; sellest hüppas välja täisrelvis Athena. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, samuti kui nooruslikku välimust
See jaguneb 24-ks lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Gordioni sõlme läbi raiuma: mingi probleemi lihtsustatud, vägivaldne lahendus. Gordioni sõlm oli legendaarne puntrasseaetud rihmade kogum, mille olevat teinud Früügia poolmüütiline kuningas Gordias ning mille lahtisõlmija pidavat saavutama võimu kogu Aasia üle. Legendi järgi olevat Gordioni sõlme puruks raiunud Aleksander Suur, kui ta oma sõjakäigul Pärsia vastu oli seda püüdnud tulutult lahti sõlmida. Pandora laegas: Pandorale anti lisaks kaunile välimusele, ilusatele rõivastele ja meeldivale loomusele ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Talle ei öeldud, mis seal sees on, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Ühel päeval avas ta uudishimust laeka ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Pandora laegas tundmatu sisuga, keelatud asi.
Algul peeti teda Rooma kaitsjaks. Hiljem, sai ta koos Aresega sõjajumalaks. Marsi sümboliks oli oda, pühaloomadeks olid hunt, rähn, hobune ja pull. Athena 1 ÜLESANDED Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna. 2 TÄHTSAMAD TEOD Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Lisaks kõigele on ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena on isale eriti lähedane just seetõttu, et ta sündis Zeusi peast. Tal on ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, nagu ka nooruslik välimus. Võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. 3 ATHENA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Minerva vastab Kreeka jumalannale Athenale, Rooma mütoloogias peetakse teda tarkusejumalannaks
halastamatu viha. Sisyphos pidi igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis aga kogu aeg jälle tagasi veeres. Üldisemalt peetakse Sisyphose töö all silmas ränka, aga mõttetut tööd. Pandora laegas Pandora oli savist naine, kes valmistati Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Seega peetakse pandora laekaks tundmatu sisuga ja keelatud asja. Lethe jõgi Lethe oli allilma unustusjõgi. Sellest pidid surnuteriiki jõudnud jooma, et
hävitava relva, piksenoole. Ta kandis enamjaolt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Athena kirjeldamiseks kasutatakse tihti sõnu hallisilmne või välgusilmne. Kolmest neitsilikust jumalannast oli Athena kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Zeusile meeldis teda kutsuda nimega ,,öökulliilmne". Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. On müüt kus Hephaistos püüdis Athenat vägistada. Et oma neitsilikust kaitsta, haitus Athena saladuslikul kombel, nii et seppjumala sperma kukkus maapinnale ja muutus Erichtoniose maoks. Athena andis Ateena esimese valitseja, poolenisti mao, poolenisti
Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga- linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele- Pandorale. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökulliilmseks" ja suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Kui Zeus oli just oma isa Kronose kastreerinud ning jumalate kuningaks hakanud, ihaldas ta naiseks titaan Metist, kes oli kõige targem jumalate ja inimeste seas. Kui jumalana oli rase, sai Zeus oraakllt ennustuse, et Metis
Vanad kreeklased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas. Pandora Laegas - otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses
c) Medusa pea Athena aigisel (rinnakilbil). Vanakreeka vaasimaal Ka Heraklesele oli just see jumalanna vägitegude sooritamisel suureks toeks. Ja ega Perseuski poleks Medusal pead otsast raiuda saanud, kui Athena poleks talle soovitanud Medusa kivistava pilgu vältimiseks peeglit kasutada. Lühidalt sellele mehisele naisele sümpatiseerisid üksnes mehised mehed. Peale sõdimise oskas Athena veel hästi kududa ja heegeldada. Seda õpetas ta ka esimesele naisele Pandorale, kes need meile edasi õpetas. Kord kutsus Lüüdiast pärit neiu nimega ARACHNE tarkusejumalanna võistukudumisele. Et Arachne kujutas kangal Athena õdede- vendade armuseiklusi, moondas vihane jumalanna ta ämblikuks (kes tänapäevani oskab suurepäraselt võrku kududa). Kord läks Athena Olümposel tülli oma onu Poseidoniga küsimuses, kumb neist Ateena linna oma haldusse saab. Zeusil ei jäänud muud üle, kui määrata nii tähtsa probleemi lahendamiseks üldkoosolek
kaitsejumalannad. Muusasid oli algselt kolm, hiljem üheksa. Nektar surematute jook, mõnikord peeti ka toiduks. Oidipuse kompleks Poiste alateadlik soov tappa isa ning abielluda emaga. Sarnane Elektra kompleksile. Pandora laegas tundmatu sisuga keelatud asi. Pandora loodi karistuseks Prometheusi tuleröövi eest. Talle anti midagi iga jumala poolt ning siis kingiti ta Epitheusile, kuigi Prometheus oli keelanud Zeusilt kinke vastu võtta. Pandorale anti laegas, kus olid kõik hädad ja haigused ning öeldi, et seda laegast ei tohi kunagi avada. Pandora oli aga tehtud ka uudishimulikuks ja seega avas ta laeka ikkagi. Nii pääsesid hädad maailma. Parnassos muusade elupaik, seal asus ka Apolloni tempel. Lubjakivimassiiv Kesk-Kreekas. Penelope kudumistöö Odysseuse naine ei soovinud meest sõjast koju oodates abielluda. Tal oli palju kosilasi, aga ta ütles, et tahab enne oma äia surilina valmis kududa. Iga öö harutas ta juba
annaabi.ee 
