Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel ● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid
Ülesost maal (sel ajal oli see juba lubatud vaid talupoegadele) ja talurahva üha suurenev joomarlus (alkoholism sai talurahva üldiseks nuhtluseks 18. sajandil) tekitasid võimudele palju muret ja nii üht kui teist püüti mitmesuguste korralduste ja keeldude abil piirata. Rathlefid EAA, f. 1457, n. 1, s. 175, l. 14 Väljavõte Gustav Rathlefi kirjast von Dehnile põhjendustega aadlitiitli taotlemiseks (1891) Oma kirjas toob Gustav von Rathlef välja järgmised asjaolud: 19. sajandi algul Liivimaale tulnud Inglise ohvitser Ratcliff võttis siin endale nimeks Rathlef. Juba tema poeg Ludwig, kirja autori onu, omandas päriliku aadlitiitli ja teine poeg Carl, Gustavi isa, isikliku aadlitiitli. Oma isa [TÜ ajalooprofessor Carl Albert Rathlef] teenetest tõstab ta eriti esile Balti provintside esimese oro ja hüdrograafilise kaardi tegemist, mille eest jäänud kõrgem rang (koht teenistusastmete tabelis) aga saamata
annaabi.ee 
