Jonathan Swift 1667-1745 Sündis Dublinis Inglise-iiri proosakirjanik, valgustuslik publitsist ja ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv , väja naerev suhtumisviis. 1709. aastal ilmus esimene luulekogu "Baucus ja Pihilemon". 1713
vastumeelsus tohutus vastuhakus sealsele korrale. Kuna S oli väga tundelise loomuga lugemishuviline poiss, oli tal väga raske sealset kasarmukorda taluda. Seetõttu hakkas juba seal vaiksetviisi tema kirjanikutee pihta, kirjutades ballaadlikke luuletusi. Pärast kolledzi lõpetamist, astus S 1810. aastal Oxfordi ülikooli. Seal õppides muutusid ateism ja poliitiline radikaalsus talle veendumusteks, mida ta väljendas poliitilistes värssides ja usuvastases brosüüris. 1811 avaldab pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest", mis tõi loomulikult kaasa suuri pahandusi ja mistõttu ta ka peale üürikest õppimist ülikoolist välja visati. Samuti võeti temalt õigus astuda mujale kõrgkoolidesse. Katkesid sidemed ka perekonnaga, kuna vanemad ei aksepteerinud tema abielu. Nimelt abiellus ta juba 19 aastaselt endast 3 aastat noorema koolitüdruku Harriet Westbrooke'ga, kellega ta sai ka kaks last. 1812 siirdus S Iirimaale kindla otsusega kaasa lüüa iirlaste võitluses Inglismaa
Inglise tänapäevases mõistes romaani rajaja Daniel Defoe suri 1731, olles parasjagu hädas võlausaldajatega. Kirjatööd Defoe esimene märkimisväärt kirjatöö oli „An Essay upon Projects“ („Esse projektidest“, 1697), kus oli toodud rida abinõusid sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamiseks. Oma kuulsaimas poeemis „The True-Born Englishman“ („Puhastverd inglane“) pilkas ta mõningate ringkondade püüdu rahvuslikule verepuhtusele. 1702 kirjutas ta oma kurikuulsa pamfleti „The Shortest Way With the Dissenters“ („Lühim viis käsitseda lahkusulisi“), millega naeruvääristas tooride (Tories) verejanulist püüdu puritaanlust välja juurida Ta tegutses agaralt ajakirjanikuna mitmete varjunimede all, saades tuntuks oma hoolimatu ja õela kirjutamisviisiga. Ta varjunimedest kummalisim oli Heliostapolis, Kuu Keisri Sekretär. Laialt loetud autorina tekitas ta omale hulga vaenlasi
huvi loomingu vastu, soodustavad teoste läbimüüki · Publikule jääb mulje, et siurulased on boheemlaslikud ja hoolimatud · "Meil on tähtis oma loova vaimu avaldamise võimalus, ja kõik muu on kõrvalise tähtsusega...Meie ei nõua publiku tähelepanu nagu miskit tänu, sest meie oleme loond kõigepealt iseenese jaoks, ilma kellegi muu pääle mõtlemata. Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud." Tuglas · 1919. a avaldas Gailit pamfleti "Sinises tualetis daam", milles pilas siurulikku armastusluulet ja ründas isiklikult Tuglast, Underit ja Adsonit. Seejärel lahkus koos Visnapuuga. · Täienduseks võeti Alle ja Barbarus, mis rühmituse lagunemist ei peatanud Looming · Jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda · Taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjutust · Enesekeskne ja subjektiivne · Värvikas ja tulemusrikas · Isiklikud tunded ja elamused · Kontrastiks sõjaaegsele eluolule
ka üle terve maailma. Praegu on saientoloogia kirikuid sadu ning nende religiooni järgijaid umbes 500 000 inimest. Saientoloogia ajalugu: Usukuulutajad nimelt arvavad, et 75 miljonit aastat tagasi röövis Xenu-nimelise kosmosetürann sadu miljardeid hingi, et neid hävitada. Tapalavaks pidi oletuste kohaselt saama planeet Teegeeack ehk tänapäeva mõistes planeet Maa. Saientoloogia sügareligioon: Saientoloogia sügareligioon läheb veel kaugemale. Pamfleti viimastel lehtedel ilutseb tabel eri tasemetest, mille läbimine viib täieliku vabaduseni. Puhastunud täieliku vabaduseni viib 15 tasandit. Alles järjest kõrgemale jõudes pühendatakse inimesed tõelisesse saientoloogia saladustesse. Hierarhiliselt kumuleeruvatel kursustel kõrgemale tasemele jõudnud saientoloogidele tutvustatakse 75 miljoni aasta tagust legendi. Legend räägib kurjast jumala Xenu poolt kosmoselennukitega Maa poole saadetud vaimsetest olendidest teetanitest
docstxt/.txt
ajal 1810 ja 1811. The Dream on luuletus kirjutatud Lord Byroni poolt 1816. Cain on draamatiline teos Lord Byroni poolt tehtud aastal 1821 Siim Mihkel Palits Percy Bysshe Shelley Shelley sündis väga jõukas Sussexi maa-aadli perekonnas. Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is.. Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi" (1810) 1811 avaldas Shelley pamfleti "Ateismi paratamatus" Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga Loomingud Zastrozzi on Percy Bysshe Shelley gooti stiilis romaan mis ilmus 1810. Original Poetry by Victor and Cazier oli Shelley kirjutatud luulekogu. The Necessity of Atheism on luuletus mis räägib ateismist. Mont Blanc see luuletus oli koostatud 22. Juuli 29. August 1816.
Militaire'i Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. SÕJAVÄEKARJÄÄR Touloni piiramine 1793. aasta juulis lasi Bonaparte trükkida vabariiklasi toetava pamfleti "Le Souper de Beaucaire" ("Õhtusöök Beaucaire'is"), mis tõi talle Prantsuse revolutsiooni ühe peamise juhiMaximilien Robespierre'i venna Augustin Roberspierre'i imetluse ja toetuse. Korsika päritolu Antoine Christophe Saliceti abiga nimetati Bonaparte vabariiklaste suurtükiväe ülemaksTouloni piiramisel. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed.
Westbrookiga. 4. Ta oli õnnetus abielus, seejärel armus Godwini ja Mary Wollstonecrafti tütresse Marysse. 5. Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. Looming: 1. Esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi". 2. Avaldas koos oma õega raamatu "Original Poetry by Victor and Cazire". 3. Külastas Iirimaad, et kirjutada poliitilisi pamflette. 4. 1811 avaldas Shelley pamfleti ,,Ateismi paratamatus", mille pärast ta pidi Oxfordist lahkuma. 5. 1813 avaldas ta poeemi "Queen Mab: A Philosophical Poem" mis oli mõjutatud briti filosoofist William Godwinist ning väljendas tolle filosoofiat. Walter Scott: Elu: 1. Sündis Sotimaal Edinburgh's juristi pojana. 2. Ta suhtus kriitiliselt inglise ja soti rahvamasse rängalt rõhuva, rööviva ja laastava kapitalismi kiiresse arengusse. 3. Elas aastatel 15 August 1771 21 September 1832.
pärijana. Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is. Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi" (1810), milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. Samal aastal avaldas Shelley koos oma õega raamatu "Original Poetry by Victor and Cazire". Oxfordis õppides andis ta välja luulekogu "Posthumous Fragments of Margaret Nicholson". Võib-olla tegi kaastööd kaasüliõpilane Thomas Jefferson Hogg. 1811 avaldas Shelley pamfleti "Ateismi paratamatus" ("The Necessity of Atheism"), mille pärast ta pidi koos Hoggiga Oxfordist lahkuma. Isa sekkumisel oleks ta võinud ülikooli edasi jääda, kui ta oleks oma vaadetest lahku öelnud. Ta keeldus ning see viis täieliku suhete katkemiseni isaga. Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. Seejärel siirdus ta Järvepiirkonda kirjutama, kuid varsti pärast seda külastas Iirimaad, et kirjutada poliitilisi pamflette
Korralik dzentelmen pidi oskama puhuda nii suurenevaid kui kahanevaid rõngaid ja puhuda välja suitsu nina kaudu. Umbes 16.Sajandil jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Kasvatati peaasjalikult kanget mahorka ja Virgiinia ehk Türgi tubakat, mille lehed andsid suitsetades healõhnalist aroomi. 1603. aastal astus Inglise kuningas Charles I suitsetamise vastu välja, kes ise polnud suitsumees. Ta avaldas pamfleti "Tubaka vastu", kus tõdes, et tubakas on sotsiaalne pahe, kuid sellest ei hoolinud piibutegijate gild. Inglaste tubakasõda oli tagasihoidlik. Vene tsaar Mihhail Romanov uskus, et on vaja karistada, sest suitsetamine on surmapatt. Esimesel korral suitsetamiselt tabamise eest lõigati nina või huuled. Teistkordsel tabamisel saadeti Siberisse või hukati. Hiinlased suitsetasid tubakat oopiumiga segatuna. Kõige rangemalt karistati suitsetajaid Türgis, kus sultan
Georg Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley, John Keats, Walter Scott Percy Bysshe Shelley Sussexis Lõuna- Inglismaal sündinud Shelley pärines rikkast ja kuulsast aadlisuguvõsast. Vaimustunud juba õige varakult prantsuse valgustajatest, kujunes ta vabameelse vaadetega noormeheks, kellele polnud võõras ka mässuvaim. Esimesed luuletused kirjutas Shelley juba Etoni kolledzis. Järgnesid õpingud Oxfordi ülikoolis, kuid juba aasta pärast heideti ta sealt välja pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest" kirjutamise eest. Ennatlikult sõlmitud ebasoovitav abielu tõi omakorda kaasa perekonnast väljaheitmise. 1812.aastal siirdus Shelley Iirimaale, kus osales iirlaste vabadusvõitluses Inglise ülemvõimu vastu, pidades sütitavaid kõnesid ja andes välja lendlehti. Kodumaal tagasi, kirjutas Shelley , ajendatuna Iiri sündmustest ja väljendamaks oma radikaalset revolutsioonilist filosoofiat, ulatusliku värsspoeemi"
Luuleks sobib ka proosavorm. F. Hölderlin Hölderlin on saksa kirjanik. Luuleloomingu eeskujuks oli antiikkreeka kirjandus. Hümnides kujutas kõrgeid ideaale: täiuslikkust, vabadust, harmooniat, ilu, sõprust, noorust, siirast omakasupüüdmatut armastust. P. B. Shelley Sündis põlises aadlisoos. Oli juba varases nooruses mässu ja revolutsioonimeelne. Alustas Oxfordi ülikoolis õpinguid, kuid heideti sealt välja pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest" trükki andmise tõttu. 16 aastaselt põgenes 13aastase Harriet Westbrookiga Sotimaale, kus nad abiellusid. Varajane abielu jooksis peagi aga karile. Hiljem tutvus Godwini tütrega, kellega põgenes ning viimase poolõde tuli nendega samuti kaasa, tekitades armukolmnurga. Mary'lt sündis poeg, Harriet uputas end, lapsed võõrandati Shelley'st. Abiellus Mary'ga. Tütar ja poeg surid, Mary sai närvivapustuse, Shelley uppus jahisõidul lahes.
Piibliaineline müsteerium ,,Kain", samal ajal kirjutayud väiksed poeemid ,,Pimedus" ja ,,Uni". 1816. jõudis Byron Itaaliasse, jäi sinna viimaste elukuudeni. 19. aprillil 1824 suri Byron Kreekas. Percy Bysshe Shelley(1792- 1822) Sussexi maakonnas sündinud, põlisest aadlisoost. Revolitsioonimeelne. Juba Etoni kolledzis hakkas ta kirjutama ballaadilikke luuletusi. 1810. Oxfordi, kuid heideti sealt aasta hiljem välja, sest andis trükki pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest". Juba 19 aastaselt abiellus ta endast 3 aastat noorema koolitüdrukuga. Oma radikaalset revolutsioonilist fiflosoofiat väljendas ta esimeses mahukamas teoses- poeemis ,,Kuninganna Mab". Ka hilisemas loomingis leidub Shelley´l teravalt poliitilisi luuletusi, näiteks ,,Anarhia mask". 1816.aasta oli kõige dramaatilisem Shelley elus: Mary´lt sündis poeg, Shelley lahutamata naine Harriet aga uputas enda Londonis tiiki, nende lapsed võõrandati Shelleyst
muid ressursse. Seepärast kehtestati kolonistidele mitmeid tingimusi, mis aga ei olnud “vabadele meestele” vastuvõetavad. Tekkisid tõsised tülid, mille lahendamiseks saatis Inglise kuningavõim Ameerikasse sõjaväed. Kolonistid koondusid ning hakkasid vastu. Oma osa oli ka rahvavalgustajatel - poliitikateoreetikutel. Näiteks Inglismaalt Ameerikasse tulnud Thomas Paine avaldas 1776. a 50-leheküljelise pamfleti “Terve mõistus”, mida müüdi kolme kuuga 100 000 eksemplari. Thomas Paine arvustas teravalt monarhiaideed, kuulutades, et ühest ausast mehest on ühiskonnale märksa rohkem kasu kui kõikidest kunagi elanud kroonitud kaabakaist kokku. Ta esitas rahvale valiku - kas alluda jätkuvalt türanlikule kuningale ning aegunud valitsusele või olla vaba ja õnnelik iseseisvas sõltumatus vabariigis. Pamflett ilmus väga õigel ajal, andes motiivi tegutsemiseks.
oma plaani ellu viima, teatades Katariinale avalikult, et peab nende kooselu õigustühiseks. Samas plaanis ta ka Katariinale tagada kuningannale väärilise elustiili jätkumise. Kuid too ei nõustunud vabatahtlikult Henryst lahku minema ning püüdis end näidata parima ja vooruslikema abikaasana, ka tema vagadus süvenes veelgi. Esialgu püüdis Henry saavutada paavstipoolset otsust abielu tühistamiseks. 1521. aastal oli ta paavstilt saanud 'usu kaitsja' tiitli Martin Lutheri vastase pamfleti eest, juba varem oli katoliku kiriku pea omistanud talle ka tavaliselt Prantsuse kuningale kuuluva kõige kristlikuma kuninga nimetuse. Seetõttu võis ta loota paavsti heatahtlikule suhtumisele. Usuasjades ning õigusteaduses end koduselt tundev kuningas kirjutas pikki traktaate paavstile ja tema kardinalidest õigusekspertidele, kus põhjendas väga detailselt oma seisukohti. Paraku oli paavst Clemens VII just 1527. aastal, pärast Rooma linna rüüstamistlangenud keiser Karl
liikumine esialgu soovitud tulemusi. 1657 aastal saavutasid jesuiidid ,,Kirjade" hukkamõistmise paavsti poolt ja nende kandmise keelatud raamatute nimekirja. Kuid sellest oli jesuiitidel vähe, nad lasid ,,Kirju..." uurida ja saavutasid selle, et ,,Kirjad...." määrati avlikule põletamisele timuka käe läbi. ,,Kirjade.." hukkamõistmine ei hirmutanud Pascali, sest ta tundis, et ühiskonna toetus on tema poolel. ,,Kirjad provintslasele" on 17 sajandi antiklerikaalse pamfleti musternäide, milles Pascal avaldus hiilgava polemisti ja suurepärase stilistina. Õige on Filippovi arvamus,et ,,Ainuüksi Pascali võitlusest jesuiitide vastu piisab, et kindlustada talle järeltulevate põlvede tänu". Selles raamatus peidus laeng mida autorgi ei osanud aimata. Siiralt veendunud, et ta kaitseb evangeeliumi moraaliprintsiipe, kõneles ta rohkem kõlbluse üldinimlikest normidest ning ei apelleerinud jumalakartlikusele, vaid inimeste arukusele, tervele mõistusele ja
-Tekitasid ühiskonnas vastukaja, sest oli usklik ühiskond -Novellid kokkulepitud abieludest =Novellid on vaimukad, neis on suuri tundeid ja traagikat ning argielu koomilisi seiku Boccaccio on klassikalise novelli algataja Pärast ,,Dekameroni" langes ta usufanatismi Ei pühendanud end eriti väärikatele naistele Armastuskirjad ühele naisele =Naine teeskleb armastust =Firenze naerab =Boccaccio kirjutab pamfleti ehk põlastava teose Elu lõpuaastatel uuris Dantet ="Komöödia" => ,,Jumalik komöödia" 2. Hamleti monoloog Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada - muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada! Jah, magada..
Jõuti ka ühiskonna tüüpide süstematiseerimiseni: metsikud kütid, barbaarsed karjakasvatajad, tsiviliseeritud karjakasvatajad ja viimaseks siis kaasaegsed kaupmehed. Omavahel neid ei ühildatud st kiviaega ei paigutatud barbareid jne. Valgustusajal alates 17 saj hakkas pihta ka teoretiseerimine tsivilisatsioonide tekke kohta. Thomas Hobbes (5. aprill 1588 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik ,monarhia kaitsja jne, kirjutas pamfleti "Leviaatan" kus siis kirjeldas tsivilisatsiooni tekkimist. Kõigepealt oli looduslik seisund e kõikide sõda kõikide vastu, loodusressurse vähe ja nii oli vägivald e tugevama õigus. Vaatamata sellele sundis jumalik käsk alluma autoriteedile, sest mingid kokkulepped ei toimunud. Selleks, et need hakkaks toimima oli vaja luua ühiskondlik lepe. Osad õigused loovutati valitsejale, kes pidi kõiki kokkuleppeid tagama. Tagamiseks oli siis hirm. Ühiskondlik leping kehtestas
Nt Innocentius VIII-l oli nii palju vallaslapsi, et teda hüüti ,,Rooma isaks". Innocentius jättis ka kogu paavstitooli finantsmajanduse unarusse. Paavst Julius II-te on kirjeldatud nii ,,Enne valitses armastuse jumal Venus, nüüd aga sõjajumal Mars. " Ta lasi kirikuriigi kaitseks luua erilise sveitsi-kaardiväe, mis koosnes umbes 6000st mehest, millega ta endale terve rea Itaalia linnu vallutas. Erasmus Rotterdamlane oli sellisest olukorras sokeeritud ning kirjutas pärast Itaalia reisi pamfleti pealkirjaga ,,Juliust ei lasta taevasse", milles Julius II nõuab, et Peetrus ta taevaväravatest sisse laseks, kuid viimane keeldub kuna paavst on elanud patust elu. Paavst Itaalia ja Euroopa poliitikas Renessanns paavstid muutsid kardinalide kolleegiumi üksnes nõuandvaks organiks. Itaalias suhtuti paavstide poliitikasse ükskõikse rahuga, väljaspool Itaaliat aga ärevusega kuna paavstist oli saanud rohkem itaallaste valitseja ning ,,Rooma linnapea"
Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Selle avas Aleksander VI Borgia [14921503], kellel oli kolm või neli last, neist tuntuim hertsog Cesare Borgia, kes sai juba 18-aastasena 1493 kardinaliks ning prototüübiks Machiavelli kuulsale traktaadile ,,Valitseja". Aleksander VI järgnes tema vihavaenlane Julius II [150313], kes suurema osa oma valitsemisajast pidas sõdu. Ühe kaasaegse prantsuse pamfleti järgi ei olevat Peetrus paradiisiväravas paavsti ära tundnud, kuna too oli ilmunud sinna raudrüüs ja täies relvastuses. Leo X (Giuliano Medici) [151321] on peetud ateistiks paavstitroonil, kes armastas teatrit ning korraldas Vatikanis karnevale. 38-aastaselt paavstiks valitud firenzelast ootas Rooma saabudes auvärav antiikjumalate kujudega ning kirjaga ,,Peale Marsi ja Veenuse valitsusaega algab nüüd Pallase valitsus."
1765 (36a) läks põhimõttekindla inimesena Hamiltoniga konflikti ning temast sai erasekretär Rockinghami markiisile (kelle nimi oli Charles Watson-Wentworth), kellest sai sel ajal ka aastaks Inglise peaminister. Kuid viigid, kuhu Rockingham kuulus, jäid seejärel väga pikaks ajaks opositsiooni. Burke oli viigina parlamendiliige aastatel 1766-1794, st vanusest 37 kuni 65! 40-aastaselt kirjutas oma esimese olulisema poliitilise pamfleti Observations on... The Present State of the Nation. 1769 kirjutab, et Prantsuse riik on majanduslikult (riigivõlgade tõttu) laostumas. Konservatismi isa Burke oli eluaeg tooride (kuningavõimu pooldajate, hilisemate konservatiivide) kriitik ja suurepärane oraator parlamendis. Ta võttis aktiivselt osa paljudest tähtsatest päevapoliitilistest konfliktidest maksustamisega seotud küsimustest, rahvusküsimustest,
annaabi.ee 
