Roodium Roodium (kr rhodeios ,,roosa, roosavärviline") on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIII rühma element, järjenumbriga 45. Roodiumi sümbol on Rh (rhodium). Roodiumi aatommass on 102,9055, aatomiraadius on 135 pikomeetrit Looduslikku roodiumi moodustab stabiilne isotoop 103 45 Rh (massiarvuga 103). Roodium on väärismetall ning plaattinametall (plaattinametallideks nimetatakse ka teisi omadustel plaattinale sarnanevaid elemente: iriidiumi, osmiumi, palladiumi ja ruteeniumi). Perioodilisussüsteemis loetakse teda koos koobalti, iriidiumi ja meitneeriumiga koobaltigruppi (9. gruppi). 103
21:31:22 Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Pallaadium on üks kuuest plaatinametallide gruppi kuuluvast metallist ning seega väärismetall. (Ülejäänud viis liiget lisaks plaatinale on ruteeniumi, roodiumi, osmiumi ja iriidiumi) Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi.
Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest. Sel ajal oli tava siduda astronoomilisi avastusi keemiaga. Ka pallaadium leidis kohe rakendamist ehtemetallina. Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Wollaston avastas samal aastal ka plaatinametall roodiumi. Nimetus tuleneb roodiumisoolade roosakaspunasest värvusest (kreeka rhodeios roosa). Smithson Tennant avastas 1803 osmiumi ja iriidiumi. Esimene sai nime oma ühendite iseloomuliku (mürgise) lõhna (kreeka osme lõhn) järgi. Et iriidiumisoolad on niisama värvikirevad kui vikerkaar, siis anti teisele metallile nimetuseks iriidium (kreeka iris vikerkaar). (http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel16_15.html) Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena
Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks siiski vaid hõbedat, kulda ja kuut plaatinametalli. Mitmed autoriteetsed prognoosid väärismetallide maailmavarude suhtes on küllaltki pessimistlikud. Alternatiiviks on plaatinametallide tootmine aatomireaktoreis. Siinkohal käsitleme kergeid plaatinametalle - ruteeniumi (Ru), roodiumi (Rh) ja pallaadiumi (Pd). Ruteenium Ainus Venemaal avastatud metall on ruteenium. Kergete plaatinametallide avastamislugu algas 19. sajandi algul, pärast plaatinale esmaste kasutusalade leidmist. Et soodustada plaatina uurimist, lubas Londoni Kuninglik Selts kõigile asjast huvitatuile tasuta plaatinamaaki. Sellest innustus William Wollaston, kes töötas välja plaatinaesemete tootmise tehnoloogia. 1803.a aprillikuus ilmus Londonis ühe mineraalikaupluse aknale teade uue elemendi
Plaatina, keemiline element; sümbol Pt. . Plaatina on hõbevalge läikiv hästi töödeldav korrosiooni- ja kuumuskindel raskmetall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Keemiliselt on plaatina väga püsiv, toatemperatuuril reageerib temaga ainult kuningvesi ja broom. Looduses leidub plaatinat ehedalt, haril. sulamitena, mille põhikoostisosad on ferroplaatina (77--81% Pt, 14--20% Fe) ja polükseen (80--92% Pt, 6--10% Fe). Plaatinast tehakse elektroode. Plaatina ja roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti oksüdatsioonireaktsioonide puhul. Umbes 10% plaatinatoodangust tarbib juveelitööstus. -- Plaatinast on valmistatud esimesed kilogrammi ja meetri etalonid (arhiivikilogramm ja arhiivimeeter), neid säilitatakse Prantsuse Riigiarhiivis
niklit. Omadused Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195,078 amü Sulamistemperatuur: 1770,0 °C (2045,15 °K) Keemistemperatuur.: 3827,0 °C (4100,15 °K) Elektronide/prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21,45 g/cm3 Värvus: hõbedane Toatemperatuuril reageerib platinum ainult kuningvee ja broomiga. Tööstuses, sealhulgas ka juveelitööstuses kasutatakse peamiselt plaatina ja roodiumi, plaatina ja iriidiumi jt. Sulameid. Plaatina on ka asendamatu materjal lennukitööstuses, keemias, masinaehituses, elektrotehnikas jne. Juveliiride jaoks on plaatina parimateks omadusteks elastsus, vastupidavus ning suur peegeldusvõime. Väga peenikest plaatinatraati kasutatakse filigraantehnikas ehete valmistamiseks. Plaatina näeb väga pidulik ja effektne välja koos vääriskivide, eriti briljantidega. Enamasti valmistatakse plaatinast elegantseid ja väga kergeid peenikesi
Ukrainast ning osalt Slovakkia ja Poola. Claus kasutas Osanni pakutud nime oma sünnimaa Venemaa auks (Osannile see sünnimaa ei olnud, tema oli Saksamaal sündinud). 2)Kes ja millal avastas Element ruteenium avastati 19. sajandi esimesel poolel. 1807 uuris Poola keemik Jdrzej niadecki (1768-1838) plaatinamaake, lootuses korrata Wollastoni ja Tennanti edu, kes olid just neist maakidest avastanud roodiumi, pallaadiumi, osmiumi ja iriidiumi. Järgmisel aastal teatas niadecki, et ta oli tõepoolest leidnud uue metalli, mille ta nimetas vestiumiks aasta varem avastatud asteroidi Vesta auks. Teised keemikud üritasid tema tööd korrata, kuid see ei önnetunud neil. niadecki loobus oma avastusetaotlusest. 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem)
Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. Plaatinroodiumi kombinatsioone on käsutusel mitmeid. Enamlevinud on plaatina ja roodiumi sulam, kus roodiumi on 10%. Kromeel sisaldab kroomi 9...10%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on põhiliselt nikkel. Vähesel määral võib olla ka veel rauda, räni, mangaani, vaske, süsinikku. Alumeel sisaldab alumiiniumi 1,2...2,4%, räni 0,85... 1,5%, mangaani 1,8... 2,7%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on nikkel. Kopeel sisaldab niklit + koobaltit 42,5... 44%, mangaani 0,1... 1%, ülejäänu on vask. Tina, plii, tsink ja nende sulamid
Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall.
kullatoodang kasvas 2...3 korda. Seitsmekümnendail-kaheksakümnendail aastail oli kapitalistlike ja arengumaade plaatinatoodang siiski veel üle 20 korra kullatoodangust väiksem, ent plaatina oli kullast vaid 1,5 korda kallim. 1980.a maksis maailmaturul unts (31,1 g) kulda 500, unts plaatinat aga 700 dollarit. Aastaks 2000 prognoositi plaatinametallide vajaduseks o Ehetes kasutatav plaatina on tegelikult kuue metalli - plaatina, pallaadiumi, roodiumi, ruteeniumi, iriidiumi ja osmiumi - sulam. Nimatatud metallid on plaatinale kaalult ja koostiselt nii sarnased, et olid pea eristamatud kuni 19. sajandini. Tänapäeval sulatatakse plaatina sageli kokku vase ja titaaniga. See on ainus väärismetall, mida kasutatakse 90-95- protsendilise puhtusega ehetes, mis on allergiat leevendava toimega ja ei määrdu. Plaatinast ehted kannavad märget: 900Pt, 950 Plat või Plat. Kasutusalad o
a veel 2 plaatinametalli. Neist ühe metalli soolad olid värvikirevad nagu vikerkaar ja metall sai iriidiumi (kreeka keeles iris - vikerkaar) nime. Teise metalli sooladel oli omapärane kloori ja küüslauku meenutav lõhn, isegi puhas metall lõhnas nõrgalt ja metall sai seepärast osmiumi (kreeka keeles osmo - lõhn) nime. Londoni Kuningliku Ühingu sekretär W.Wollaston eraldas toorplaatinast samuti 2 metalli: 1803. a pallaadiumi (nimi anti asteroid Pallase avastamise auks) ja roodiumi (kreeka keeles rhodon - roos), selle metalli soolade roosakaspunase värvuse järgi. Viimane, kuues plaatina metall avastati kas 1808., 1828. või 1844. a. 1828. a. teatas Tartu Ülikooli professor Gottfried Wilhelm Osann, et eraldas plaatinamaagist 3 uut elementi, millest ühte nimetas ruteeniumiks (Ruthênia Venemaa ladina keeles). Kuid J. Berzelius pidas seda eksiavastuseks. 1844. a
[4] Plaatinametallid 4 Plaatinametallid on plaatinale keemilistelt omadustelt sarnased metallid. Need on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kergeteks plaatinametallideks loetakse Ruteeniumi (Ru), roodiumi (Rh) ja pallaadiumi (Pd). Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega. [5] Tavaliselt puudub metallidel igasugune lõhn. Osmium on selle väite puhul erandiks. Osmiumil on nõrk kloori ja küüslaugu lõhn. Osmiumil on metallide hulgas kõige suurem tihedus
Nimetatud nähtus seisneb elektromotoorjõu tekkimises erisugusest metallist või pooljuhist koosnevas vooluringis kui ühenduskohtade temperatuur on erinev. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. Vaske, plaatinat ja konstantaani on vaadeldud eespool juhtmematerjale ja takistussulameid käsitlevas osas. Plaatinroodiumi kombinatsioone on käsutusel mitmeid. Enamlevinud on plaatina ja roodiumi sulam, kus roodiumi on 10%. Kromeel sisaldab kroomi 9...10%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on põhiliselt nikkel. Vähesel määral võib olla ka veel rauda, räni, mangaani, vaske, süsinikku. Alumeel sisaldab alumiiniumi 1,2...2,4%, räni 0,85... 1,5%, mangaani 1,8... 2,7%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on nikkel. Kopeel sisaldab niklit + koobaltit 42,5... 44%, mangaani 0,1... 1%, ülejäänu on vask. Tabelis 7 on antud põhiandmed mõnede enamkasutatavate termopaaride kohta.
Vutimuna valgud on igati täisväärtuslikud, sisaldades rohkesti metioniini, fenüülalaniini, trüptofaani, lüsiini jt organismile hädavajalikke, kuid inimese tavapärases toidus tihtipeale väheseks jäävaid aminohappeid. Rasv on koondunud munarebusse. Vutimunas on rohkesti mineraaleineid ja mikroelemente. Spektraalanalüüsiga saadud andmed näitavad, et vutimunad sisaldavad rauda ja tsinki 1,4 korda rohkem, vaske, koobaltit, titaani, roodiumi ja vanaadiumi 1,2 korda rohkem kui kanamunad. Niisamuti on kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, fosfori, magneesiumi, alumiiniumi, mangaani, räni jt elementide sisaldus rohke. Vutimunas on peamiselt A-, B-rühma ja PP-vitamiine. Vutimune süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult. Aive Luigela (Terviseleht 15/2001) sõnul ei tunnista Jaapani mehed mingit Viagrat, vaid söövad vutimuna:) Ent vutimunad sobivad väga hästi ka lastetoiduks. Jaapanis eelistatakse neid koolieines.
saasteainetest satub atmosfääri ka looduslikest allikatest, kuid tööstusliku tootmise ja liikluse tagajärjel on neid linnade ja tööstuspiirkondade õhus märgatavalt rohkem kui mujal. Saasteainete kaugülekanne Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeani, mille kaudu sisenevad toiduvõrku. Arktikast on leitud elavhõbedat, plaattina, pallaadiumi ja roodiumi (toodetakse katalüsaatorite tarvis). Tugeva löögi alla on sattunud Arktikas elavad inimesed, kes omi traditsioonilisi toite kala, vaala- ja hülgeliha süües on samal ajal mürgitanud end rekordiliste PCB ja elavhõbeda kogustega. PCB kontsentratsioonid Arktikas elavate fertiilses eas naiste veres Arktika ja Antarktika saastumine Polaarmerede loomadest on leitud DDT ja PCB-d. Polaaralad on saastamise suhtes tundlikumad, kuna külm keskkond säilitab kogu saaste muutumatuna
Selleks, et heitgaasides oluliselt vähendada kahjulikke aineid, toimub seal heitgaaside järelpõletamine ehk reageerimine hapnikuga ehk oksüdeerimine. Selleks on vaja kuni 700 kraadist temperatuuri ja siin tuleb appi katalüsaator milles tänu plaattinale saab toimuda heitgaaside süttimine juba 300 kraadi juures. Kasutusel on ka nn. kaheastmelised katalüsaatorid kus teise astmena kasutatakse roodiumit (RH) ja siin taandatakse roodiumi ja hapniku abil NOx gaas lämmastikuks ja veeks NOx N2 + H2O. Selline katalüsaator võib olla kokku ehitatud plaattina katalüsaatoriga ja siis on tegemist kaheastmelise katalüsaatoriga. Kui juurde lisatakse veel lambdaandur siis loetakse sellist kooslust kolmeastmeliseks katalüsaatoriks ehk kolmiskatalüsaatoriks. Vahel tuuakse katalüsaatorisse lisaõhu toru selleks, et katalüsaatoris toimuks parem oksüdeerimis ja taandamisprotsess. Kui mootor saab liiga rikast segu siis
annaabi.ee 
